Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
 

Statistikaamet: Tööhõive määr viimase 20 aasta kõrgeim

StatistikaametTööhõive määr oli 2017. aasta III kvartalis 68,3%, töötuse määr 5,2% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga töötuse määr langes, tööhõive määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

2017. aasta II kvartalis oli viimaste aastate kõrgeim tööjõus osalemise määr, eelkõige töötute arvu kasvu tõttu. III kvartalis jäi tööjõus osalemise määr samale tasemele, kuid suvisele ajale iseloomulikult töötus kahanes ja hõive kasvas, andes tulemuseks viimase 20 aasta kõrgeima tööhõive määra. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli hõivatuid 13 000 rohkem.

Tööturul aktiivseimas, 25–54-aastate vanuserühmas oli tööga hõivatud 90% meestest ja 79% naistest. 55–64-aastaste rühmas olid mehed ja naised tööturul ühtmoodi aktiivsed (tööjõus osalemise määr 72%), kuid tööhõive määr oli kõrgem naistel. Selles vanuserühmas oli tööks võimelistest ja tööd soovivatest meestest tööta 8%.

Töötuid oli võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 16 000 võrra vähem ja töötuse määr 2,3 protsendipunkti madalam. Eestlaste töötuse määr oli 2017. aasta III kvartalis 4,4% ja mitte-eestlastel 7%.

Endiselt kahaneb mitteaktiivsete arv. Vanemapuhkuste ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsemise tõttu tööturult eemale jääjaid oli võrreldes 2016. aasta III kvartaliga vähem, õppimise tõttu eemalolijaid aga rohkem. Aastataguse ajaga võrreldes oli rohkem ka haiguse või puude tõttu mitteaktiivseid, kuid 2017. aasta II kvartaliga võrreldes püsis sel põhjusel tööturult eemale jäänute arv muutumatu.

Tööhõive määr soo ja vanuserühma järgi, III kvartal, 2013–2017

Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus, töötuse määr töötute osatähtsus tööjõus (tööjõud on hõivatud ja töötud kokku). Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus.

Hinnangud põhinevad Eesti tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut1995. aastast alates. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut teevad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Eesti Pank: Helged ajad tööturul kestavad

  • Eesti PankTöötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
  • Töötuse määr kahanes 5,2%ni, kõige enam Ida-Virumaal
  • Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2017. aasta kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2% ning töötuid oli pea kolmandiku võrra vähem. Tööealistest inimestest osales tööturul 72%, mis on sarnane eelmise aasta kolmanda kvartali näitajaga. Tööd ei olnud tööturul osalejatest tänavu 5,2%-l, mida on märksa vähem kui mullu kolmandas kvartalis, kui vähenes töökohtade arv põlevkivisektoris. Aastatagusega võrreldes ongi tööpuuduse määr kõige enam vähenenud Ida-Virumaal.

Mitu erinevat andmeallikat viitavad suurele tööjõunõudlusele ja tõsisele töökäte puudusele. Ka maksu- ja tolliameti andmed näitavad, et maksustatud palgatulu saajate arv on aastatagusega võrreldes kasvanud ligikaudu 1%, mis jääb tööjõu-uuringu näitajale küll mõnevõrra alla. Töötukassa andmed näitavad seevastu registreeritud töötute arvu kasvu, kuid seda selgitab vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv töötute registris töövõimereformi mõjul. Näitajad ei lange kokku seepärast, et Eestis pole töötutel kohustust end töötukassas arvele võtta. Registreeritud töötute arv on viimase nelja kvartali keskmisena ulatunud ligikaudu 70%ni tööjõu-uuringu küsitluse põhjal saadud töötute arvu hinnangust. Töötlevas tööstuses ja ehituses suurenes kolmandas kvartalis tuntavalt selliste ettevõtete osakaal, kes pidasid tööjõupuudust oluliseks takistuseks tootmise laiendamisel.

Selle aasta esimesel poolel kiirenes tööjõu tootlikkus märgatavalt, kuid seda mõjutasid osaliselt ajutised tegurid, nagu energeetikasektori taastumine. Kolmandas kvartalis kasvas majandus aasta arvestuses tänu sellele, et tööd tegi rohkem inimesi, kuid tööjõu tootlikkuse kasv oli väiksem kui aasta esimestes kvartalites. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgakasvu kiirenemisele, mistõttu kolmandas kvartalis ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tõenäoliselt pidurdus.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tartu Kaubamaja keskus: kogukonna- ja kontseptsioonikeskuste osatähtsus kasvab

Tartu KaubamajaÜha lisanduvate kaubanduspindade ja tiheneva konkurentsi olukorras kasvab Tartu Kaubamaja keskuse juhatuse liikme Peeter Küti sõnul suurte keskuste kõrval tarbijate jaoks kompaktsete kogukonna- ja kindla spetsialiseerumisega kontseptsioonikeskuste osatähtsus.

Lisanduvad ja laienevad ostukeskused peaasjalikult Tartus ja Tallinnas, aga ka mujal Eestis, lisavad Küti sõnul oluliselt uut kaubanduspinda, kuid toote ja kaubamärkide valik kipub olemasolevate keskustega sarnanema.

Kesklinna ostukeskusena, kus igasugune laienemine ja mastaabile rõhumine on välistatud, on Tartu Kaubamaja keskus Küti sõnul juba algusaastatest keskendunud ennekõike moe- ja ilukaupade keskuse kontseptsiooni arendamisele ja hoidmisele, eristuvale tootevalikule ja tuntud kaubamärkidele. “Tulemustes stabiilse või kasvava joone hoidmiseks on täna üha rohkem tarvis eristuda,” lisas Kütt.

Viimase aasta jooksul on Tartu Kaubamaja keskuse tootevalik täienenud ligi kümne uue kaupluse või kohviku võrra ning lähikuudel on oodata veel uusi. Näiteks toob keskus Tartusse populaarse teksapoe Lee Wrangler. Lisandunud on Levis, Bastion, Salamander, Flying Tiger of Copenhagen ja Pandora.

Kiireneva elutempo tõttu otsivad tarbijad Küti sõnul lahendusi, mis säästavad nende aega. “Näeme üha enam kerkimas nii väiksemaid one stop shop põhimõttel opereerivaid kogukonnakeskusi kui ka spetsialiseeruvaid kaubanduskeskusi, kes selle asemel, et pakkuda kõikidele kõike, arendavad üürnike kooslust ning tootevalikut kvalitatiivselt,” lisas Kütt.

Antud põhimõttest lähtuvalt on Küti sõnul sõlmitud leping ka Teliaga, tuues Tartu kesklinnas taas ühe katuse alla kõik telekommunikatsiooniettevõtted.

Tartu Kaubamaja keskus avati Tartu südalinnas 2005. aasta sügisel. Keskuses on kokku ca 16 000 m2 väljaüüritavat kaubanduspinda, 60 kaubandus- ja teenindusasutust, 236-kohaline siseparkla autodele ning 70-kohaline jalgrattaparkla. Kaubanduskeskus annab püsivalt tööd ligi 500 inimesele. Tartu Kaubamaja keskus kuulub Tallinna Kaubamaja Grupi AS ettevõtete hulka.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pindi Kinnisvara: Väikelinnade korterite hinnavahe käriseb

Pindi KinnisvaraEdumeelsemate väiksemate linnade korterite hinnad on teistel eest ära libisenud- kallimad tsoonid on Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Kuressaare ja Rapla. Autsaiderid on jätkuvalt Valga ja Kohtla-Järve.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et kohalike omavalitsuste aktiivsus kajastub ka piirkondade ettevõtluse arengus, mis omakorda mõjutab otseselt kinnisvaraturgu. „Linnades nagu Rakvere, Haapsalu, Viljandi, Kuressaare ja Rapla on seda mõju selgemini märgata- nendes linnades on korterite hinnad stabiilselt üle 500 euro ruutmeetri kohta. Paraku pendeldavad tühjaks valguvad linnad nagu Kohtla-Järve ja Valga kõigest saja eurose ruutmeetri hinnataseme juures, mis näitab selgelt, et linnadel on suuremaid probleeme,“ lisas Udam.

Pindi Kinnisvara: Väikelinnade korterite hinnavahe käriseb

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Viimane võimalus registreeruda Kinnisvara fotokoolitusele

Kinnisvara fotokoolitus 300x300Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/11/17 Tallinnas. Lektor on fotograaf Margus Vilisoo.

Kinnisvara fotokoolitus” on suunatud:

  • maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

  • üldteadmised fotograafiast;
  • oskused paremini kaadrit koostada;
  • võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
  • võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/11/2017 kell 10.00-17.15 Tallinnas MXM fotostuudio ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: Eluruumide ehituslubade väljastamise kasv viitab kinnisvaraarendajate optimismile

Tõnu Toompark2017 III kvartalis sai eestis ehitusloa 1820 eluruumi. Aastaga kasvas ehitusloa saanud eluruumide arv 22%. Aasta tagasi III kvartalis ehitusloa saanud eluruumide arv oli 1490.

Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli 2017 III kvartalis 167 000 m², mis on aastatagusest 142 900 m²-st 17% rohkem. Keskmine ehitusloa saanud eluruumi pindala oli 91,8 m².

Suur väljastatud ehituslubade arv ja märgatav juurdekasv viitavad üsna selgelt kinnisvaraarendajate optimistlikule meelele ja julgele tahtmisele uute projektide ehitamisega alustada.

Ehituslubade väljastamine koos arendajate optimismiga aga koostöös viitab tugevale potentsiaalile, et elamispindade pakkumine jätkab kasvu.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Kinnisvaraekspert: Pärnus valmis viimase aastakümne suurim kortermaja

171113 Lille 55 kortermaja 1 Pärnus valmis oktoobri lõpus viimase aastakümne suurim kortermaja, mille kõik 59 korterit müüdi enne maja valmimist. AS SA.MET poolt Rääma linnaosas ehitatud ja arendatud Lille 55 kortermaja ostjateks olid 97% kohalikud elanikud.

Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Petersoni sõnul oli müügiedu oluliseks põhjuseks just kohalikule turunõudlusele suunatud toode ning sellele vastav hinnatase 1300-1500 €/m², mis võimaldas uue energiasäästliku korteri osta Pärnu palgatasemete juures. Ostjatest 50% olid noored pered, kelledest enamusele oli see oma esimeseks kodu ostuks, samuti oli tavapärasest suurem osakaal laenuga korteri ostnutel.

Huvitava faktina võib välja tuua, et esimest mõju korteriturule avaldasid Ehitajate tee tööstuspiirkonna uued suurinvesteeringud ja seal 2018 loodavad töökohad, millega seotult omandati Lille 55 kortermajja mitmed korterid. AS SA.MET juhi Janus Metsa sõnul jätkavad nad soodsamate ning just kohalikule ostjaskonnale suunatud uute korterite arendamist, alustades detsembris 2017 Oja linnaosas uue 59 korteriga korterelamu ehitamisega.

171113 Lille 55 kortermaja 2

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nasdaq: EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsia puhasväärtus seisuga 31.10.2017

NasdaqEfTEN Real Estate Fund III AS finantstulemused 2017. aasta oktoobris vastasid juhtkonna ootustele. Fondi müügitulu oli oktoobris 609 tuhat eurot (septembris 610 tuhat eurot) ning EBITDA 457 tuhat eurot (septembris 484 tuhat eurot). EBITDA vähenes seoses kapitali kaasamise kuludega. Oktoobris müüs Fondi tütarettevõte EfTEN Tänassilma OÜ Eesti riigile osa talle kuuluvast kinnistust (kasutusotstarve: transpordimaa), saades müügist 40 tuhat eurot erakorralist kasumit.

2017. aasta 10 kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund III teeninud 4,68 miljonit eurot
EBITDA-d, millest on kaetud intressikulu ja laenumakseid summas 2,3 miljonit eurot. Arvestades Fondi dividendipoliitikat, kuuluks sellest summast brutodividendide arvestusse 1,9 miljonit eurot (eelmisel aastal 9 kuu jooksul: 1,3 miljonit eurot), mis praeguse aktsiate arvu juures tähendaks 66 sendist (bruto)dividenditulu ühe aktsia kohta.

EfTEN Real Estate Fund III NAV (aktsia puhasväärtus) seisuga 31.10.2017 oli 14,15 eurot. NAV kasvas võrreldes septembri lõpuga 1,1%.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nordecon sõlmis lepingud Tapa kaitseväelinnaku objektide ehituseks

NordeconNordecon AS ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus sõlmisid kaks töövõtulepingut Tapa kaitseväelinnaku objektide ehituseks. Välja ehitatakse soomusmanöövervõime taristu ja kaks kasarmut. Lepingute kogumaksumus on 21 miljonit eurot.

Kahe neljakorruselise kasarmu pindala on kokku 9 272 m² ja ehituse maksumus 7,45 miljonit eurot. Soomusmanöövervõime taristu ehitamise lepingu raames rajatakse erinevad hooned nagu remondihall, õppehallid jms ning nendega seonduvad teed, platsid ja tehnovõrgud – lepingu maksumus on 13,5 miljonit eurot. Mõlema lepingu puhul kestavad ehitustööd 11 kuud ning summale lisandub käibemaks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 740 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

  • Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
  • Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
  • Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
  • Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
  • Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara: Uues Tallinna kohtumajas peeti sarikapidu

Riigi Kinnisvara / RKAS10. novembril peeti Tallinnas Lubja 4 kinnistule kerkiva uue Tallinna kohtumaja sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist ja tänati ehitajaid senise tubli töö eest. Rahvapärimuse kohaselt luuakse sarikaliikudega head suhted majavaimuga ning tagatakse hoonele hea õnn.

Lisaks tulevastele üürnikele, tellijale ja ehitajele, pidas üritusel kõne ka justiitsminister Urmas Reinsalu. Sarikapärja tõid katuselt alla Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Piia Kallas ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand.

Uues kohtumajas hakkavad tööle Harju Maakohus, Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Hoone on kavandatud seitsme maapealse ning kolme maa-aluse korrusega. Parkimiskorrused rajatakse maa alla.

RKAS ja konsortsium AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning OÜ Astlanda Ehitus allkirjastasid möödunud aasta novembris 29,9 miljoni euro suuruse mahuga ehituslepingu, mille alusel rajatakse Tallinnas Lubja tänavale kaasaegne kohtumaja. Energiatõhusasse hoonesse on projekteeritud LED-valgustus, mille erivõimsus on vähemalt 25% väiksem kui tüüpsetes kasutusprofiilides toodud valgustuse erivõimsus. Ventilatsioonisüsteem varustatakse heitõhu soojustagastusega, mis võimaldab täiendavat energiakulude kokkuhoidu. Passiivse meetodina on hoone jahutusvajaduse vähendamiseks hoonesse projekteeritud päikesekaitsega klaaspaketid.

Enam kui 25 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kohtumaja arhitektuurse osa autor on Arhitektuuristuudio Siim & Kreis OÜ (autorid Andres Siim ja Kristel Ausing), sisekujunduse kavandas Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo OÜ ning projekteeris Novarc Group AS (peaarhitekt Lauri Laisaar). Hoone valmib 2018. aasta kevadel.

171113 RKAS Tallinna kohtumaja sarikapidu 1Uus Tallinna kohtumaja

171113 RKAS Tallinna kohtumaja sarikapidu 2Justiitsminister Urmas Reinsalu

171113 RKAS Tallinna kohtumaja sarikapidu 3AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand ja Riigi Kinnisvara AS juhatuse liige Piia Kallas

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Elu korteriühistus: Hagi koostamine

Kätri SarapuuSooviks abi üürivõlglase kohtusse andmisel. Kuhu pean pöörduma, millest alustama. Läbi rääkida korteri omanikuga pole võimalik ja ka maksegraafik ei lahenda üüri võlga.

Kohtusse andmisel on vaja Teil koostada hagiavaldus. Juhised hagiavalduse koostamiseks on esitatud alloleval veebilehel:

http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest

Tasuta õigusabi kohta saate lugeda lähemalt siit:

http://www.kohus.ee/et/oigusabi/tasuta-oigusabi

Hagiavalduse nõuded on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122062016028

Hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:

  • hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese);
  • hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus);
  • tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
  • kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
  • hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: Tehingute arv tipust 40% maas

Pindi Kinnisvara17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis oktoobris 2,9% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1369 eurot ruutmeetri kohta. Septembris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1331 €/m².

Kui 2017. aasta septembris tehti indeksilinnades 1378 korteriomandi tehingut, siis oktoobris oli tehingute arv 1394. Võrdluseks- 2016. aasta oktoobris tehti indeksilinnades 1307 korteriomandi tehingut.

„Tehinguhinnad pendeldavad absoluutnumbrites küll kunagiste rekordite piirimail, kuid tihti jäetakse arvesse võtmata asjaolu, et vahepeal on ka inimeste reaalpalk paranenud. Tähtis indikaator on ka tehingute arv, mis on stabiilselt ca 40% madalam kunagisest buumiajast ja tegelikult on see hea uudis- see tähendab, et kunagistes mõõtmetes rahvuslikku kinnisvarasporti turul ei viljeleta,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 4 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 119 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Tehingute arv tipust 40% maas

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

EfTEN Real Estate Fund III avalik aktsiaemissioon märgiti 5,7 kordselt üle

EftenAlternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS avalik aktsiaemissioon, mille laeks seadis fondivalitseja 3,5 miljonit eurot, märgiti üle 5,7 kordselt. Kokku esitati 1 833 märkimiskorraldust 1 502 930 aktsiale ehk rahalises mahus 21 miljonit eurot. Fond noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil põhinimekirjas ning saab kaubeldavaks kõikidele investoritele.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i juhatuse liikme Viljar Arakase sõnul oli fond kindel emissiooni edus, kuid sedavõrd suur huvi oli üle ootuste ja tuli siiski mõningase üllatusena.

Kokku pakuti emissiooni käigus 337 272 lihtaktsiat. Fondivalitseja märkis temale suunatult pakutud 87 272 aktsiat ja täitis sellega valitsemislepingust tuleneva kohustuse fondi ees. Märkimisperiood oli 30. oktoobrist kuni 10. novembrini 2017. Aktsiate jaotus kinnitatakse 14. novembril 2017 või lähedasel kuupäeval.

Emissiooni maht oli Arakase sõnul olenemata teadaolevast huvist väike, kuna konservatiivse investeerimisstrateegiaga fond ei kaasa rohkem kapitali, kui nähtavas tulevikus investeerida saab.

“Lähtuvalt kasvavast Balti riikide kinnisvaraturu hinnatasemest on fondi jaoks sobiva konservatiivse tulu ja riski profiiliga objektide leidmine keerulisem kui kunagi varem,” lisas Arakas, kinnitades, et sobiva konjunktuuri korral on tulevikus kavas teha lisaemissioone.

Kaasatud kapital suunatakse töös olevate investeeringute valmis ehitamiseks vastavalt fondi investeerimispoliitikale ning kavandatava Tähesaju Hortese arenduseks.

Kuigi pakkumine tehti vaid Eestis, saab noteerimise järgselt Arakase sõnul aktsiatega kaubelda ka teistest riikidest nagu Balti põhinimekirja aktsiatele kohane. Peale noteerimist muutub fond tähtajatuks.

Fondi investeeringud Balti riikides on Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone, DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas, Laagris asuv Hortese aianduskeskus, uus Laagri Selveri arendus ning kavandatav Tähesaju Hortese arendus.

Ülekaalukalt suurim fondi investeering on Leedus Šiauliais asuv esinduslik Saules Miestase ostukeskus, mille väärtus on 31,1 miljonit eurot seisuga 30. september 2017 ehk umbes kolmandik fondi varade mahust.

Fond maksab dividendideks 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost ning oodatav iga-aastane dividendimäär on fondi dividendipoliitika kohaselt 4 – 8 protsenti aastas. Aktsia hind on kasvanud 2015. aasta esmasemissiooni nominaalhinnaga (10 eurot aktsia kohta) võrreldes 14 euroni, mis vastab fondi puhasväärtusele aktsia kohta seisuga 30. september 2017.

2015. aasta eest maksis fond investoritele 29,7 eurosenti dividende aktsia kohta, seda esimese tegevusaasta viie kuu eest. 2016. aasta eest tasus fond dividende 63 eurosenti aktsia kohta ehk kokku 1,5 miljoni euro ulatuses.

Fondi varade maht on seisuga 30. september 2017 kokku 91,1 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 40,4 miljonit eurot. Fondi kinnisvarainvesteeringute puhastootlus ilma pangavõimenduseta on 7,7 protsenti ning investeerimisportfelli brutotootlus üüritulu baasilt on 9,1 protsenti Pangalaenude osakaal on kinnisvarainvesteeringutest 53 protsenti.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali poolt valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringud suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse Balti riikides, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Vastavalt Finantsinspektsioonis registreeritud fondi prospektile ja fondi põhikirjale võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 43 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 30.06.2017 on ligikaudu 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Uusarendused veavad hinnakasvu nii Tallinnas, Tartus kui ka Pärnus

Arco VaraTallinna linnas tehti oktoobris 866 korteritehingut, mille juures tehtud tehingute koguväärtuseks kujunes ligi 85 miljonit eurot. Võrreldes septembriga kasvas tehingute arv 42 tehingu ehk 5,1% võrra ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 66 tehingu ehk 8,3% võrra. Korteritehingute käive kasvas aasta baasil 15%, mille juures keskmise korteritehingu hind tõusis 90 600 eurolt 98 000 eurole. Samaaegselt kujunes mediaanhinnaks 1 706 €/m2, mida oli 2,9% enam kui septembris ning 11% rohkem kui 2016. aasta oktoobris.

Lasnamäel tehti oktoobris 182, Kesklinnas 170, Põhja-Tallinnas 153, Haaberstis 136, Mustamäel 123, Kristiines 61, Nõmmel 26 ja Pirital 15 tehingut. Võrreldes aastataguse perioodiga kasvas tehingute arv jätkuvalt enim Mustamäel (+26%) ja Haaberstis (+23%) ning mõnevõrra vähem Kristiines (+13%), Lasnamäel (+12%) ja Kesklinnas (+11%). Tehingute arv püsis samal tasemel Põhja-Tallinnas (-0,6%) kuid alanes keskmisest enam Nõmmel (-37%) ja Pirital (-42%). Hinnatase kasvas samaaegselt Lasnamäel (+31%), Kristiines (+18%), Haaberstis (+14%), Mustamäel (+9,1%), Pirital (+8,1%) ja Kesklinnas (+4,6%) kuid alanes Nõmmel (-2,4%) ja Põhja-Tallinnas (-1,8%). Nii tehinguaktiivsuse kui ka hinnataseme muutuste taga olid tehingud uute korteritega, milledega tehtud tehingute arv vaadeldaval perioodil vastavas piirkonnas kas kasvas või vähenes.

Turgu iseloomustavate näitajate kujunemist on Tallinnas endiselt vedanud valdavalt uute korteritega tehtud tehingud, millede arv on asunud suve keskpaigast taas kasvama. Oktoobris moodustasid juriidilisest isikust müüjad kõikidest kinnisvaratehingutest Tallinna linnas 52%, mida oli mõnevõrra enam kui möödunud perioodidel, kus septembris oli vastavaks näitajaks 46% ning 2016. aasta oktoobris 45%. Uute korterite aktiivset turgu iseloomustab hästi ka mitte-eluruumidega kasvanud tehingute arv, millest suure osa moodustavad uutes korterelamutes paiknevad panipaigad ja parkimiskohad. Oktoobris müüdi 62% rohkem mitte-eluruumidest korteriomandeid kui möödunud aasta samas kuus.

Sarnaselt varasematele perioodidele ei ole siiski enam Tallinna linnas erinevat tüüpi korterite kallinemine püsinud ühtlane. Oktoobris kasvasid perioodil 1940-1970 ehitatud korterelamutes paiknevate korterite hinnad aasta baasil 5,2% ja perioodil 1971-1990 ehitatute hinnad 9,3%. Perioodil 2001-2010 ehitatud korterelamutes tehtud tehingute juures kasvas hinnatase 4,2% ning perioodil 2011-2017 ehitatud korterite puhul kõigest 1,9%. Tüüpkorterite hinnakasv on püsinud viimaste kvartalite vältel mõnevõrra kiirem kui uute korterite puhul, kuid nii ehituslikult uuemate kui vanemate korterite hinnaerinevuse vähenemine on asunud peatuma ning mõlemite aastane hinnakasvu tempo ühtlustuma. Täiesti uute korterite aastane hinnakasv on püsinud valdavalt kuni 4% juures, mis on suuresti tingitud ehitushinna kallinemisest. Arvestades tänast sissetulekute kasvukiirust, on korterite struktuurne hinnakasv proportsioonis ostjaskonna sissetuleku kasvuga.

Järelturu korterite tehingute arv on kvartaalselt vaadatuna püsinud juba poolteist aastat samal tasemel, mille kõrval on aga uute korteritega tehtud tehingute osakaal pidevalt kasvanud. Olenemata, et vanematele korteritele eelistatakse tänases turusituatsioonis ennekõike uusi, ei maksa järelturu kiiret kukkumist siiski oodata. Tüüpkorterite müügitempo on võrreldes varasemate aastatega püsinud endiselt turuväärtusega hinnastatud varadel valdavalt alla 3 kuu. Järelturu aktiivsust nii Mustamäel kui ka Lasnamäel on toetamas ennekõike nooremapoolse elanikkonna siirdumine üüriturult omanditurule, madalama ostu- ja laenuvõimekusega elanikkonna sisseränne ning üürikinnisvarasse investeerimine. Kasvamas on jätkuvalt venekeelse elanikkonna hulk, mis on tugevalt mõjutatud Ida-Virumaal toimuvast. Näiteks Narva linnas on korterite pakkumiskuulutuste arv kasvanud 2013. aastast ligemale kümme korda. Teise ning mõnevõrra aktiivsema rändesegmendi moodustavad Tallinnasse kolijad mujalt Harjumaalt, kellest valdava osa moodustavad nooremapoolsed leibkonnad.

Riikliku ehitisregistri andmeil oli oktoobri seisuga Tallinna linnas 2016. aasta algusest alates ehitamisel ligikaudu 4 300 korterit, uute korterite laojääk on samaaegselt endiselt püsinud ligi 2 000 korteri juures. Tänavu III kvartali seisuga oli Tallinnas uute korterite ehitamiseks väljastatud esimese üheksa kuu jooksul 35% rohkem ehituslube kui eelmise aasta samal perioodil. Seetõttu on endiselt alust arvata, et lähitulevikus püsib uute korteritega tehtavate tehingute arvu vähemalt sarnane osakaal tehingute arvus (igakuiselt ~ 25%). Vaadates uute korteritega tehtud tehingute arvu muutusi, on järjest enam märgata, et Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades on turuaktiivsuse varasem kiire kasv peatunud ning uusi arendusprojekte kerkib järjest enam esile Tallinna linna odavamates linnaosades, nii Haaberstis, Mustamäel, Kristiines kui ka Lasnamäel. 2017. aastal on enim uusi kortereid ehitama hakatatud Kesklinnas (642 tk), Lasnamäel (474 tk), Mustamäel (417 tk) ja Haaberstis (345 tk).

Valdav enamus potentsiaalsest ostjaskonnast on uute korterite eest valmis tasuma kuni 2 300 eurot ruutmeetri eest. Vastavas hinnaklassis uute korterite pakkumised moodustavad kogu uute korterite pakkumise mahust ligi 40%, mistõttu on uute arendusprojektide algatamist märgata järjest odavamates piirkondades kui ka Tallinna lähiümbruses. Viimast kinnitab ühtlasi asjaolu, kus kogu Eestis tehtud korteritehingute statistikat on nii septembri kui oktoobri jooksul mõjutanud olulisel määral nii Rae, Saue, Saku, Harku kui ka Viimsi vallas tehtud korteritehingute arv. Lisaks, sarnaselt Tallinna linnale on kasvanud ka pealinna lähiümbruses korterelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade ning ehitamisel olevate korterelamute arv.

Tartu linnas tehti oktoobris 132 tehingut, mida oli võrreldes septembriga 27 tk vähem ning võrreldes eelmise aasta oktoobriga 15 tk vähem. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 311 €/m2, mis oli aasta baasil kasvanud 12% ning võrreldes septembriga 7,3%. Keskmiseks korteritehingu hinnaks kujunes 66 000 eurot, mida oli ligi 22% võrra enam kui eelmise aasta oktoobris, mil tehti ajutiselt oluliselt vähem tehinguid uute korteritega. Erinevalt Tallinnast on Tartu linnas struktuurne hinnakasv püsinud mõnevõrra tasakaalukam. Oktoobrikuus kasvasid aastases võrdluses tüüpkorterid hinnalt 1,4% kuid ehituslikult uuemad korterid täiesti uute korterite lisandumise tõttu ligi 12%. Tartu linna turuaktiivsust on mõjutamas ennekõike uusarenduste turg, sarnaselt Tallinnale on järelturul tehingute arv püsinud juba pikemat aega stabiilne.

Hinnataseme kujunemist mõjutasid Tartus oktoobris enim uute korteritega tehtud tehingud, millede osakaal kogu tehingute arvus ei ole siiski võrreldes varasemate perioodidega aga oluliselt muutunud. Sarnaselt Tallinnale on ka Tartus märgata juba pikemat aega trendi, kus uute korterite ehitamine on suures osas liikunud pigem linna äärealadele ning lähivaldadesse. Tartu siseselt on uute detailplaneeringute menetlemisega alustatud ennekõike linna põhja- ja idaosas, mille alla jääb nii Ülejõe, Annelinna, Jaamamõisa kui ka Ihaste linnaosa. Võrreldes varasemate perioodidega on ehituslube väljastatud küll sarnases hulgas korterelamutele, kuid neis paiknevate korterite arv on asunud kasvama, põhiliselt on planeeritud 3-5-korruselisi hooneid.

Pärnu linnas tehti samaaegselt oktoobris 117 korteritehingut. Võrreldes septembriga tehti 21 tehingut rohkem ning võrreldes 2016. aasta oktoobriga koguni 48 tehingut rohkem. Kõikide korteritehingute raames kujunes mediaanhinnaks 1 131 €/m2 ning keskmiseks korteritehingu hinnaks 60 000 eurot, mis olid aasta jooksul kasvanud vastavalt 22% ja 19% võrra. Kogu hinnadünaamika kujunemine oli sealjuures tingitud ennekõike uute korteritega tehtud tehingute arvu kasvu tõttu, mille moodustasid peamiselt 2- ja 3-toalised korterid. Tüüpkorterite hinnakasv püsis oktoobris ligi 6,2%-lise kasvutempo juures, mille kasvukiirus on asunud aeglustuma, kuid mille kasvu on jätkuvalt soodustamas turuväärtusega hinnastatud pakkumiste vähesus. Turuaktiivsuse ja hinnataseme kasvu on lähitulevikus oodata ennekõike uute korteritega tehtavate tehingute arvu kasvu tõttu. Lisanduvate uusarenduste osas on peamiselt oodata kümnenditaguste planeeringute elluviimist. Uusi ehituslube on korterelamute ehitamiseks väljastatud 2017. aasta esimese kolme kvartali vältel sarnases mahus kui eelmine aasta.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika