Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Tartu hinnatuima uusrajooni Kvissentali laienduse esimene eramu näitab tipparhitektuuri

Eramu Kvissental 2, Vilen KünnapuFausto Capital on alustanud Kvissentali elamupiirkonna laiendusega – Emajõe vasakkaldal ootab kodude kerkimist 29 elamukrunti. Esimene eramu on piirkonda juba projekteeritud ja saanud ka ehitusloa, eramu projekteeris mainekas Eesti arhitekt Vilen Künnapu.

“Selle hoone märksõnadeks on selgus ja kompaktsus – tegemist on mõistliku suurusega majaga, millel selge sisu ja imago,” rääkis Künnapu.

225 m2 suuruse kahekorruselise eramu arhitektuurseks ideeks on geomeetriline betoonarhitektuuri rütmiline kompositsioon. L-kujulise põhiplaani südamikku jääb madal betoonmüüriga piiratud aed. Alumisel korrusel paiknevad hall, garaaž, abiruumid, saun, köök ja kõrge läbi kahe korruse ulatuv elutuba.Hästi on eksponeeritud teisele korrusele viiv trepp ja väike kaptenisild teisel korrusel, mis viib seal asuvatesse magamistubadesse ja vannituppa. “See saab olema põnev hoone – kõrgemad ja madalamad osad, vahva välikamin ja -terrass, läbi kahe korruse ulatuv kõrge elutuba,” rääkis ta.

Hoone peafassaadi ilmestavad kaks suurt akent- ring ja püstine kolmnurk. “Võiks öelda, et hoone meenutab lausa mingisugust betoonskulptuuri,” rääkis arhitekt. “Nagu konstruktivistlik skulptuur, ent uues võtmes, tänapäevase mekiga.”

Sissekäik on ilmestatud roostevaba terasest nurgapostiga ja punaka varjundiga seinaga, mis viib peaukseni. “Hoone juures on kasutatud ka teisi värve – näiteks beeži ja valget, isegi sinist,” kõneles arhitekt.

Eramu elutoa lõuna- ja läänefassaad on klaasitud ja kaetud roostevabast terasest päikesekaitse ribidega. Põhjapoolne sein on vormistatud rütmiliste avade kompositsioonina. Garaaži maht on keeratud nurga alla, et jätta peasissekäigu ja garaaži vahele hingamisruumi.

Hoone on monteeritavast raudbetoonist, betooni karmust pehmendavad pastelsed värvitoonid garaažil ja kogu ansambli dominandiks oleval korstnal. Korstna vertikaali väikevennaks on silindriline tornike klaaskupliga. Interjööris domineerivad puitpõrandad, värvilised betoonseinad, kõrgetasemeline mööbli- ja valgusdisain.

Künnapu peab betooni võimalusterohkeks materjaliks. “Kui seda vaadata, on betoon ise nagu maal: selles leidub valget ja halli, selles on oma võlu, selgust ja geomeetriat. Kunagi ei tea, missugune saab olema lõpptulemus. Kui seda miksida tugevate värvidega, on lõpptulemus väga huvitav,” rääkis arhitekt.

Seintel on tundlikud maalid, skulptuure on nii sees kui väljas. “Mulle meeldib arhitektuuri kunstiga kombineerida,” rääkis Künnapu.

Kvissentali piirkonda tunneb Künnapu hästi. “Seal on tuntav jõe kohalolek, kerge reljeefsus, teede mõnus kulgemine – kindlasti on sel piirkonnal oma iseloom,” leiab mainekas arhitekt. Fausto Grupi juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul on kunagisest ajaloolisest jalutajate meelispaigast Kvissentalist saanud hinnatud elukeskkond, mille võluks rohelus ja kergliiklusteede rohkus, ent kesklinna lähedus. “Looduskaunis keskkond, aga Tartu vanalinnast kõigest 4 minuti autosõidu kaugusel vastab igati linnainimese igatsusele elamisest linna sees roheluses,” rääkis Mihailov.

Tartu linn on kinnitanud Kvissentali hoonestuskava, taristu on valmis ja ootab kodude kerkimist. “Esimene eramu ehitusluba on käes ja kopp lüüakse peagi maasse,” kinnitas Mihailov. Lisaks eramutele valmivad tänavu aastal lõpul piirkonnas ka esimesed ridaelamud, mille arendajaks on OÜ Villaare.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Riigikohtu praktika: Üürileandja pandiõigus ja heauskne omandamine

Teder Law kohtulahendid 1Üürileandja müüs üürniku võla tõttu üüripinna poe- ja laoruumi sisustuse koos koos kaubaga ilma enampakkumiseta kolmandale isikule. Selgus, et osaliselt olid panditud ja võõrandatud asjad kuulunud üürniku koostööpartneritele, kuna need olid üüripinnale toodud omandireservatsiooniga müügiks. Koostööpartner esitas üürileandja vastu kahju hüvitamise nõude.

Riigikohus märkis, et pandipidajal tekib seaduse alusel eraldi panditud asja käsutusõigus, mis tähendab, et õiguspäraselt panditud asja saab omandada samamoodi nagu panditud asja omanikult. Kui aga pandipidaja müüb asja nii, et tal asja müügiõigust tekkinud ei olnud, puudub pandipidajal käsutusõigus ning omandaja saab asja omandada üksnes juhul, kui on täidetud heauskse omandamise eeldused ning puuduvad heauskset omandamist välistavad tingimused. Riigikohus rõhutas, et kord tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinud asjade heauskne omandamine on jäädavalt välistatud. Ainus erand antud reeglist on avalikul enampakkumisel omandatud asjade heauskne omandamine. Kui erand ei kohaldu, ei saa omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud asja omandiõigus ka heauskse omandamise kaudu kehtivalt üle minna. Seda sõltumata asjaolust, kaua aega tagasi omanik valduse kaotas või kui mitu korda asja vahepealse aja jooksul heausksetele isikutele edasi võõrandati.

Pandiõigust võib üürileandja teostada vaid ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Asjade väärtust pandiõiguse realiseerimisel tuleb hinnata asjade üürileandja valdusse võtmise aja seisuga.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

EKFL: „Kinnisvarategu 2016“ laureaat on Olympic Entertainment Group AS

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ välja „Kinnisvarategu 2016“ laureaadi, kelleks on Olympic Entertainment Group AS.

„Olympic Entertainment Group AS (OEG) pälvis žürii enamuse poolehoiu Hilton Tallinn Park hotelli kinnisvaraarenduse eest“ ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Hiltoni kaubamärgi toomine Eestisse on omaette erilist äramärkimist väärt. See, et sellega kaasnes ka maamärgilise hoone rajamine Tallinna kesklinna, ongi põhjus, miks kõigi muude tunnustuste kõrval, mida OEG on juba pälvinud, valis ka EKFL teiste konkureerivate nominentide hulgast just Hilton Tallinn Park arenduse 2016. aasta kinnisvarateoks, lisas Rüütel.

Olympic Entertainment Group AS juhatuse liikme Meelis Pielbergi sõnul on „Aasta kinnisvarategu 2016“ laureaadiks kuulutamine nende jaoks järjekordne meeldiv tunnustus.

“Kahtlemata on tegemist sündmusega ja meil on väga hea meel, et kinnisvaraproffide hinnangul on see kogu sektori aasta tegu. Tänaseks on Hilton Tallinn Pargi projektist tõusnud tulu ehitussektorile ja OEG aktsionäridele, kuid suurima kasu lõikavad järgmiste aastatega ikkagi Tallinn ja tema külalised,” ütles Pielberg, kelle hinnangul kaunistab uus hotelli- ja kasiinokompleks üldist linnapilti ning avardab ühtlasi südalinna mõttelisi piire“ ütles Pielberg.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:
2015 – Ülemiste Center OÜ, Ülemiste keskuse laiendus
2014 – Technopolis Ülemiste AS, Ülemiste City linnaku arendamine
2013 – EfTEN Capital AS, EfTEN Kinnisvarafond
2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus
2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Center Kinnisvara: Tallinna korteriturg: märtsi tehingupalavik ei suutnud hindu tõusule vedada

Center KinnisvaraTallinna korteriturul langesid hinnad hoolimata märtsis puhkenud ägedast tehingupalavikust, kuid Tallinna korteriomanik on rahaliselt siiski suurelt plussis, näitab Center Kinnisvara Tallinna kinnisvaraturu ülevaade.

“Keskmise Tallinna korteri turuväärtus kasvas 12 kuuga 6216 euro võrra, ehk lihtsalt korteri omamisest kasvas omaniku varandus üle 500 euro kuus,” selgitas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer.

Märtsis Tallinna korteriturul puhkenud ägedas tehingupalavikus vahetas omanikku 1009 korterit, mida on pea poole võrra enam kui veebruaris. Samal ajal langes aga korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 1677 euroni. “See räägib meile müügiturust, mitte buumist,” selgitas Ayrer. “Müüjate soov korteritest vabaneda paisus turul ostjate õhinast suuremaks.”

Ainuüksi Lasnamäel müüdi märtsis üle 300 korteri, mida on üle kahe korra enam kui veebruaris.

Märtsis omanikku vahetanud korterite keskmine hind langes 93 167 euroni, kõigi Tallinna korterite keskmine turuväärtus oli märtsi seisuga 86 870 eurot. Enam kui 6000-eurone vahe näitab märtsis müüdud korterite ja kõigi Tallinna korterite keskmise turuväärtuse vahel näitab, et tehinguaktiivsus on suurem kvaliteetsemate ja kallimate korterite segmendis.

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Rahandusministeerium prognoosib 2018. aasta majanduskasvuks 3,1 protsenti

RahandusministeeriumRahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 2,4 protsenti ja 2018. aastal 3,1 protsenti.

“Maailma majandus on arenenud positiivses suunas. Nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele välismaal kasvab ning kasvav nõudlus toetab meie majanduskasvu,” ütles rahandusminister Sven Sester. “Eesti ekspordi kasv üllatas ka eelmisel aastal positiivselt, millest võime järeldada, et ka kiiresti kasvavate palkade juures on meie ettevõtted püsinud konkurentsivõimelised.”

Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7 protsenti aastas. Neil aastatel tugineb kasv ekspordile, kuid eratarbimise ja investeeringute kasvu toel püsib ka sisenõudluse tugev panus.

Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1211 eurole ja järgmisel aastal 1272 eurole, reaalkasvuks on tänavu 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 2,3 protsenti. 2018. aastal rakendub uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem ja enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni. Selle tulemusel jõuab madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele pangakontole kuni 64 täiendavat eurot kuus, nii et kasutatav sissetulek kasvab kuni 14 protsenti. See omakorda toetab eratarbimise kasvu ja vähendab survet tööjõukulude kasvule.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Enamik neist on kuni töö leidmisena edaspidi arvel tööotsijatena, mis ka tööpuuduse määra vastavalt kasvatab. Tööpuuduse määraks on oodata tänavu 7,8 protsenti ja järgmisel aastal 8,9 protsenti.

Töövõimereformi mõju arvestamata tööpuuduse määr aasta-aastalt veidi langeks, kuna töötavate inimeste hulk kasvab prognoosi järgi möödunud aasta 644 tuhandelt inimeselt 2021. aastaks 650 tuhande inimeseni.

Ligikaudu kolm aastat kestnud hindade langus on läbi. Hinnad hakkasid eelmise aasta lõpus jälle kasvama peamiselt nafta ning toidukaupade kallinemise tõttu. Sel aastal püsib inflatsioon 3,3 protsendi juures ning aeglustub järgmisel aastal 2,7 protsendini.

Kaudsete maksude tõusud moodustavad inflatsioonist sel aastal 0,9 protsendipunkti ning järgmisel aastal 1 protsendipunkti. Maksumuudatuste eesmärk on kasvatada inimeste sissetulekuid ja toetada majanduskasvu, muutes maksusüsteemi kasvusõbralikumaks. Valitsus nihutab muudatustega maksukoormust teenimiselt tarbimisele ja edendab tervislikumat ja keskkonnasäästlikumat käitumist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kangekaelsed kaasomanikud takistavad Nõmme arengut

1Partner Kinnisvara1Partner Kinnisvara konsultandi Olmer Õiguse sõnul on Nõmme kinnisvarahinnad teistest Tallinna ääreasumitest kõrgemad, aga kuna paljudel eramutel on mitu omanikku, siis võideldakse tihti jonnakalt uuendustele vastu, mis takistab piirkonna loomulikku arengut.

“Kuna tegemist on vanema ja väljakujunenud elurajooniga, tähendab see traditsioonidest kinnihoidmist ning vahel eriti vanemate omanike jonnakust kõige uue vastu – majade ümberehitused, aedade modernsed kujundused, uute garaažide ehitused. Samuti ei saa kaasomanikud tihti renoveerimistöödes omavahel kaubale,” rääkis Õigus.

Kinnisvaraeksperdi sõnul töötati seadused välja mitu aastakümmet tagasi ning seovad omanikke vahel täiesti põhjendamatult käsist ja jalust. “Peale linnaosavalitsuse nõusoleku on ka väikestele asjadele vaja naabrite kinnitust,” lisas Õigus.

Olmer Õiguse sõnul asuvad Nõmme parimad palad ehk kalleim kinnisvara Hiiu staadioni lähedal, Nõmme keskuse ja turu ümber ning hinnatud on ka Pääsküla raba kant, näiteks Helbe tänav. Kõige keerulisem seevastu on müüa magistraalide äärseid elamuid ja krunte.

“Nõmme eripärana tõusevad seal kinnisvarahinnad buumi ajal nagu mujalgi, aga kriisiga langevad vähem. Nõmmekad lihtsalt ei soovi hinnaga allapoole tulla ning jätavad pigem tehingu tegemata.

Nõmme ostu-müügitehingute võrdlus

2015: 629 tehingut, koguväärtusega 69 miljonit
2016: 738 tehingut, koguväärtusega 77 miljonit
2015: 313 korteriomandi tehingut
2016: 401 korteriomandi tehingut
2015: kalleim maja müüdi 493 000 euroga
2016: kalleim maja müüdi 1,2 miljoniga
2017. aastal on juba müüdud 1,5 miljoniga hoonestatud elamumaa kinnistu

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Arco Vara: Märts tõi tehinguaktiivsuse kasvu, hinnarallit juhivad maakonnad

Arco VaraKevade saabumine tõstis korteriturul tehinguaktiivsust pea kõikjal Eestis

Märtsis tehti Eestis 2 152 eluruumidega seotud korteritehingut. Tehingute arv oli võrreldes veebruariga kasvanud 33% ning võrreldes möödunud aasta sama kuuga 22%. Korterituru tehinguaktiivsuse kasvu võis ennekõike märgata Tallinna linnas ja selle lähipiirkondades. Väljaspool Tallinna linna kasvas Eestis tehinguaktiivsus võrreldes veebruariga 22% ning võrreldes 2016. aasta märtsiga 20%. Aasta baasil ei kasvanud tehingute arv ainuüksi Saare-, Valga- ja Viljandimaal.

Märtsis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1 217 €/m2. Võrreldes veebruariga kasvas ruutmeetrihind 4,3% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 7,4%. Aastases võrdluses on hinnakasv Tallinnast väljaspool olnud jätkuvalt kiirem, Eestis ilma Tallinnata kasvas mediaanhind võrreldes 2016. aasta märtsiga 16%.

Hinnataseme kiire kasv on jätkunud ka enamikes Eesti väikelinnades, kus põhiliseks hinnakasvu soodustavaks teguriks on endiselt sobilike pakkumiste vähesus. Tehinguaktiivsus ei ole aktiivseimates väikelinnades kuigi palju kasvanud, sest pakkumiste vähesus ja kehv pakkumise struktuur piirab turu edasist arengut. Märtsis kasvas korteritehingute mediaanhind võrreldes eelmise aasta sama kuuga nii Rakveres kui Viljandis ligi 20%.

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017

Tehingute arvu- ja hinnadünaamika Eesti korteriturul perioodil 2006-2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tehinguaktiivsust kasvatasid Tallinnas taas uusarenduste asjaõiguslepingud

Tallinnas tehti märtsis 1 006 korteritehingut, mida oli koguni 49% rohkem kui veebruaris ning 23% rohkem kui 2016. aasta märtsis. Tehingute arv kasvas oodatust rohkem sarnaselt varasematele perioodidele, kus kuu jooksul sõlmiti tavapärasest suuremal hulgal uusarenduste asjaõiguslepinguid. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas märtsis tehinguaktiivsus Tallinnas enim Lasnamäel, Kesklinnas ja Haaberstis, tehinguaktiivsus langes kõige rohkem aga Kristiines ja Mustamäel. Tüüpkorteritega tehti tehinguid 34% rohkem kui veebruaris ning 6,2% rohkem kui eelmise aasta märtsis. Tehinguaktiivsus püsis sarnaselt veebruarile Tallinna lähipiirkondades kiire kasvuga ka märtis, kus tehinguaktiivsus kasvas võrreldes eelmise aasta sama kuuga 46%.

Märtsis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 620 €/m2. Hinnatase oli võrreldes veebruariga kasvanud 2,1% ning võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8,3%. Aastases võrdluses jäi Haaberstis hinnatase samale tasemele (-0,1%) kuid kasvas kõigis teistes linnaosades. Enim kasvasid hinnad võrreldes 2016. aasta märtsiga Põhja-Tallinnas (+18%), Lasnamäel (+14%) ja Kristiines (+9,6%). Tüüpkorterite hinnatase kasvas võrreldes veebruariga 0,3% ning aasta baasil 4,7%, ehitusaastalt uuemate korterite hinnad kasvasid aga vastavalt 4,9% ja 8,1%. Teisisõnu, märtsis oli peale 2000ndaid aastaid ehitatud korterite hinnakasv kiirem kui vanematel korteritel.

Tallinna linna lähipiirkondades jätkus hinnataseme langus

Märtsis kujunes Tallinna linna lähipiirkondades mediaanhinnaks 1 347 €/m2, mida oli 7,1% vähem kui veebruaris, 11% vähem kui jaanuaris ning 4,3% vähem kui eelmise aasta märtsis. Lähipiirkondades on tehinguaktiivsus küll mitu kuud järjest kasvanud, kuid hinnatase on igakuiselt langenud. Hinnataseme langus tuleneb asjaolust, et aina enam tehinguid on hakatud tegema odavamate korteritega, mis paiknevad maakonnakeskusest kaugemal kuid mille mõju statistilistele keskmistele on võrdlemisi laialdane. Lisaks, valdav enamus ridaelamuboksidest on arvel korteriomanditena, milledega tehtavate tehingute arvu mahu kasvamise järgselt on statistilised keskmised alanemas, sest ridaelamubokside ruutmeetrihinnad on suurema pindala tõttu madalamad kui sarnaste omadustega korteritel.

Vanema elamufondi moodustavad korterid on Tallinnas valdavalt ülehinnatud

Varasemalt kiire tehinguaktiivsuse ning hinnataseme kasvu aeglustudes aeglustus ka vanemate magalapiirkondade korterite hinnakasv. Edasiselt kasvatasid statistilisi hinnatasemeid põhiliselt uusarendustega seotud tehingud, tüüpkorterite hinnatase püsis pikema aja vältel stabiilsena. Viimaste kvartalite jooksul on taas märgata tüüpkorterite hinnakasvu kiirenemist, mis on aga viinud nö uue ja vana hinnavahe võrdlemisi väikeseks. 2009. aastal oli uue ja vana erinevus 1,5, 2015. aastal aga 1,45, mille järel on vahekord kiirelt langenud. 2016. aastal oli erinevus 1,3 ning 2017. aasta I kvartali seisuga on erinevus langenud juba 1,25 peale.

Lähtuvalt leibkondade keskmisest sissetulekust ei tundu hinnatasemed veel siiski ülehinnatud, kuid arvestades turul pakkumisel olevate uute korterite mahtu ning varasema kiire palgataseme kasvu aeglustumist, ei ole hinnakasvuks käesolevas turusituatsioonis enam oluliselt ruumi jäänud. Turul on pakkumisel vähemalt aastajagu uusi kortereid ning mõnevõrra rohkem on ehitamisel.

Kasvanud investeerimisaktiivsuse taustal on vanemate korterite statistilisi keskmisi üleval hoidnud lisaks tavapärastele tehingutele ka üürikorterite ostjad, seda eriti Mustamäel, Lasnamäel ja Kesklinnas. Üürikorterite tootlused on kasvavate hindade saatel stabiilselt alanenud. Kinnisvaratehingutest moodustab orienteeruvalt iga 4.-5. tehing üürimise eesmärgil ostetav korter ning endiselt on uusarenduse osas märgata olukorda, kus suur osa 1- ja 2-toalistest korteritest müüakse üüriinvestoritele juba enne hoone valmimist.

Väikeinvestorite osas on märgata aga tendentsi, kus praegustel hinnatasemetel pannakse juba ostusoove hoiule ning kaalutakse vaba kapitaliga pigem alternatiivseid investeerimisvõimalusi. Suurenenud on pealinna inimeste huvi Eesti väiksemate piirkondade üüriturgude osas, sest majanduslik keskkond soosib üüriturul nõudluse kasvu ka mujal Eestis. Väikelinnades on tootlused kõrgemad ning korterite hinnad madalamad, kuid potentsiaalsetel investoritel puudub ülevaade piirkondades toimuvast, mistõttu on sagenenud kvaliteetse info pärimine kinnisvarabüroodest.

Kevade algus tõi tehingute arvu kasvu ka elamuturul

Märtsis tehti Harju maakonnas 152 hoonestatud elamumaa tehingut. Võrreldes veebruariga kasvas tehinguaktiivsus 60%. Aastataguse ajaga võrreldes tehti 38 tehingut (33%) rohkem. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 77 000 eurot. Hinnatase langes võrreldes veebruariga 15% ning võrreldes varasema aasta märtsiga 23%. Aasta baasil on elamuturul tehinguaktiivsus küll kasvanud, kuid hinnatase on jäänud sarnasesse suurusjärku. Endiselt tehakse palju tehinguid uusehitistega, kuid mediaanhinna statistilist langust soodustab asjaolu, et kasvanud on tehinguaktiivsus maakonnakeskusest kaugemates piirkondades, kus üksikelamute hinnad on madalamad.

Märtsis tehti Tallinna linnas 41 hoonestatud elamumaa tehingut, mida oli 18 tehingu võrra rohkem kui veebruaris. Võrreldes 2016. aasta märtsiga tehti 13 tehingut rohkem. Mediaanhinnaks kujunes 220 000 eurot, mis võrreldes veebruariga kasvas 13% ning aasta baasil 19%.

Nii Tartus kui Pärnus märtsis hinnatase hoopis langes

Tartus tehti märtsis 135 korteritehingut, mida oli 13% rohkem kui veebruaris ning 9,8% rohkem kui 2016. aasta samal ajal. Korteritehingute mediaanhinnaks kujunes 1 163 €/m2, mis oli võrreldes veebruariga langenud 4,8% kuid võrreldes möödunud aasta märtsiga kasvanud 5,8%. Hinnalanguse tõid 1- ning 3- ja enamatoaliste korteritega tehtud tehingud, 2-toaliste hinnatase püsis mõningase kasvu juures stabiilsena. Tehingute arvu kasv leidis võrreldes veebruariga aset 1- ja 2-toaliste korterite osas.

Märtsis tehti Pärnus 85 korteritehingut, tehinguaktiivsus oli võrreldes veebruariga kasvanud 27% ja aastases võrdluses 9,0%. Tehtud tehingute mediaanhinnaks kujunes 979 €/m2, mis oli võrreldes veebruariga langenud 8,2% kuid võrreldes 2016. aasta märtsiga siiski kasvanud 9,5%. Hinnalangus tulenes ennekõike madalama hinnatasemega korteritehingutest, milledeks olid valdavalt nii 1-toalised kui üle 70 m2 suurused kehvemas seisukorras korterid. Kehv pakkumise struktuur ja kasvanud hinnaootused on soodustamas tehingute tegemist odavamate varadega, mida ostjaskond tavapäraselt osta ei eelistaks.

Märts 2017Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud aprill 2017

UPC / Ühinenud KinnisvarakonsultandidKui eelmise aasta lõpus sai purustatud korteriomandite keskmise m2 hinna rekord, siis märtsis tehti esmakordselt peale 2007 aasta kevadet rohkem kui 1000 korteriomandi müügitehingut, täpsemalt 1006. Tehtud tehingutest 206 ehk ~20% olid tehingud uute korteritga. Seega oli väga aktiivne ka järelturg. Võrreldes varasema kuuga kasvas tehingute arv 324 võrra ehk 47,5% (veebruaris 682 tehingut), aastases võrdluses tehti 189 tehingut ehk ~23% rohkem (märts 2016: 817 tehingut).

Korterite m2 keskmine müügihind oli märtsis 1677 EUR/m2, mis on 2,2% madalam kui veebruaris (1714 EUR/m2) kuid 6,9% kõrgem kui 2016 aasta märtsis (1569 EUR/m2).

Korterite üüripakkumiste arv on aasta esimestel kuudel olnud ühtlaselt kõrge – ca 2200 pakkumise tasemel.

Harjumaa hoonestatud elamumaadega tehtud tehingute arv oli esimeses kvartalis 348, mis on sarnane 2016 aasta viimase kvartali tulemusele (342) kuid üle 60 võrra suurem kui 2016 aasta esimesel kvartalis (287). Sarnane muster on ka Tallinna hoonestatud elamumaa tehingutega: esimeses kvartalis tehti 88 tehingut, 2016 aasta viimases kvartalis oli tehinguid 86 ja esimeses kvartalis 74. Hoonestamata elamumaid müüdi esimeses kvartalis Harjumaal 242 (Tallinnas 25), 2016 aasta viimases kvartalis 233 (Tallinnas 28) ja 2016 aasta esimeses kvartalis 218 (Tallinnas 40).

Kinnisvaraturu graafikuid saab uurida siin: Turugraafikud aprill 2017

Mõned esimese kvartali rekordtehingud:

Kvartali kallimad müügitehingud:

  • Kauplusehoonega kinnistu Haaberstis müüdi hinnaga 10,1 mln EUR (käibemaksuta)
  • Büroohoone kesklinnas hinnaga 6,72 mln EUR (käibemaksuga)
  • Ehitatava kauplusehoonega kinnistu Lasnamäel hinnaga 5,77 mln EUR (käibemaksuta)

Kallimad müüdud korterid:

  • ca 270 m2 suurune korter Vanalinnas, Toompeal müüdi hinnaga 1 150 000 EUR
  • ca 260 m2 suurune korter Vanalinnas müüdi hinnaga 535 000 EUR
  • ca 114 m2 suurune korter Rotermanni kvartali elamus hinnaga ca 534 000 EUR
  • ca 165 m2 suurune korter kesklinnas uuemas kortermajas hinnaga 500 000 EUR

Kalleimad müüdud elamud:

  • ca 250 m2 suuruse pinnaga elamu ca 2300 m2 suurusel krundil Pirital müüdi hinnaga 740 000 EUR
  • ca 340 m2 suurune ja ca 1400 m2 suuruse krundiga elamu kesklinnas Veerenni piirkonnas hinnaga 495 000 EUR
  • ca 330 m2 suuruse pinnaga eramu koos natuke vähem kui 1100 m2 krundiga Nõmmel hinnaga 450 000 EUR
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kas soovid teada, mis kinnisvaraturul toimub?

Värsked kinnisvarauudised

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

Arco VaraAktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

Lp. Arco Vara AS-i aktsionär

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rävala pst 5, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 5. mail 2017 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Rävala pst 3, Radisson Blu Sky Hotel saalis St Peterburg.

Korralise üldkoosoleku päevakord:

1. 2016. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Kinnitada Arco Vara AS-i 2016. aasta majandusaasta aruanne.

2. Kasumi jaotamine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • katta 31.12.2016 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 832 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt;
  • maksta dividendi 0,01 eurot aktsia kohta, kokku summas 65 070,12 eurot. Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse seisuga 26. mai 2017 kell 23.59. Dividend makstakse aktsionäridele 31. mail 2017 ülekandega aktsionäri pangaarvele.

3. Vahetusvõlakirjade emiteerimine (seoses Arco Vara grupi üksuste juhtide motivatsioonisüsteemiga)

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

  • suurendada Arco Vara AS-i aktsiakapitali tingimuslikult, lastes välja kuni 12 vahetusvõlakirja nimiväärtusega 500 eurot vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olevatele ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud vahetusvõlakirjade tingimustele;
  • eeldusel, et Arco Vara grupi puhaskasum aastatel 2017-2019 moodustab vähemalt 5,5 miljonit eurot, annavad vahetusvõlakirjad nende omanikele õiguse alates 10. maist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 märkida kokku kuni 200 000 Arco Vara AS-i aktsiat hinnaga 0,7 eurot aktsia;
  • Arco Vara AS-i juhatus võib aktsiate märkimisel aktsiakapitali suurendada maksimaalselt 140 000 euro ulatuses, s.t. 200 000 aktsia võrra;
  • olemasolevad Arco Vara AS-i aktsionärid loobuvad vahetusvõlakirjade märkimise eesõigusest ja vahetusvõlakirjade vahetamise tulemusena välja lastavate aktsiate märkimise eesõigusest.

4. Audiitori valimine

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Valida üheks aastaks (kuni järgmise aktsionäride korralise koosolekuni) üks audiitor ja nimetada selleks AS PricewaterhouseCoopers. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2017. a majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja AS-i PricewaterhouseCoopers vahel sõlmitud lepingule.

Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com või Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas, Rävala pst 5, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda, esitades vastava nõude hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 20.04.2017, samuti võivad nad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 02.05.2017. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 28.04.2017 kell 23.59 seisuga.

Korralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 05.05.2017 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Arco Vara AS-i esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile info@arcovara.ee hiljemalt 04.05.2017.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade avaldatakse ajalehes Postimees 12.04.2017.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Domus Kinnisvara: KV.ee-st lahkumine kui kinnisvarabüroo lakmustest

Domus KinnisvaraPärast suuremate büroode lahkumist KV.ee keskkonnast valitseb kinnisvarabüroode seas pisut skisofreeniline olukord. Ühelt poolt on hulk büroosid sirge seljaga oma kuulutuste näitamise KV.ee-s lõpetanud, teiselt poolt rakendavad osad bürood KV.ee-s kuulutamist oma turundusvankri ette jõulisemalt kui eales varem ja püüavad kasutada olukorda ära öeldes, et kliendid peaksid eelistama büroosid, kes kuulutavad KV.ee-s.

Olukorra tagamaade mõistmiseks tuleks astuda samm tagasi ja vaadata, kuidas kinnisvarabürood tegutsevad. Kinnisvarabüroo teenib raha üksnes tulemusliku töö eest st ainult juhul, kui suudetakse müüa kinnisvara. Maaklerid toidavad oma peresid sellega, et lähevad hommikul tööle ja teevad edukalt kinnisvaratehinguid. Kõik maaklerid ja kinnisvarabüroode juhid on ülimalt huvitatud, et nende kätte müüki usaldatud kinnisvara leiaks ostja.

Siit jõuame huvitava ja vastuolulise küsimuseni. Nimelt kas KV.ee kui endise turuliidri keskkonnast lahkumise otsus tehti teadmisega, et osad tehingud jäävad seetõttu tegemata? Olles ise 10 aastat teinud uhkusega kinnisvaramaakleri tööd ja täna ettevõtte juhina olnud KV.ee-st lahkumise otsuse sündimise juures, võin veendunult öelda, et tegime portaalist lahkumise otsuse siiras veendumuses, et me ei kaota seetõttu ühtegi tehingut. Seda väga lihtsalt põhjusel – meie turundus ja müük on oluliselt laiapõhjalisem kui portaalis kuulutamine.

Seetõttu võib minu hinnangul vaadata büroode lahkumist KV.ee-st kui kinnitust nende büroode teenuse kõrgele kvaliteedile ja sisukusele. Ettevõtted, kes on KV.ee-st lahkunud või teevad seda tulevikus, saadavad sellega kindla signaali, et nende teenus ei tähenda pelgalt portaalis kuulutamist vaid tehinguteni jõutakse paljude tegevuste tulemusena. Nendeks tegevusteks on teiste seas näiteks aktiivne ostuhuviliste otsimine, otsepakkumiste tegemine, koostöö teiste maaklerite ja koostööpartneritega. Jah, kuulutuse lisamine kinnisvaraportaalidesse on töö üks osa, aga kindlasti mitte peamine.

Seega tasuks pigem skeptiline olla ja küsida täpsemat müügitegevuste loetelu nendelt, kes kiidavad ja „müüvad“ jõuliselt portaalis kuulutamist. Kinnisvaraportaalis kuulutamiseks ei ole vaja palgata maaklerit. Ka väga väikese vahendustasu eest mitte. Kuulutamisega saab iga inimene ise ka hakkama. Kinnisvarabüroolt ostetakse tulemust ehk kiiret, tulusat ja korrektset tehingut.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eesti Korteriühistute Liit: Prügiveosegadus Tallinnas paneb ühistud väga raskesse seisu

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liidu poole on pöördunud mitmed ühistujuhid, kes on tänu Tallinna prügiveos toimuvale segadusele seatud väga raskesse seisu – kuna riigihankega valitud jäätmevedaja oma kohustusi täita ei suuda, lõpetatakse süvakogumismahutitest pärinevate jäätmete korraldatud vedu ning ühistul tuleb ise paari päevaga uus vedaja leida.

“Tallinna Jäätmekeskuse lepingupartneriks süvakogumismahutitest pärinevate jäätmete kogumise ja veo osas sai Baltic Waste Management OÜ. Kahjuks ei ole ettevõte suutnud sõlmitud lepingut korrektselt täita ning see on põhjustanud süvamahutite ületäitumist. Nüüd said ühistujuhid kirja, kus öeldakse, et toimib vabaturg ja leidke ise endale vedaja,” selgitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Mardi sõnul on lubamatu olukord, kus ühistud ei saa usaldada kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmevedu. “Kui mõne aasta eest korraldatud jäätmeveo süsteemile üle mindi, lubati, et süsteem toimib ja teeb inimeste elu kergemaks. Elu on aga näidanud, et see siiski nii ei ole – on täiesti lubamatu panna ühistud olukorda, kus neil tuleb üleöö leida uus partner ja sõlmida uued lepingud, et majade ümbrus prügisse ei upuks,” rääkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” aitab selgust luua peagi kehtima hakkavas seaduses

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Uus seadus kaotab elamute haldamisega tegelevad ühisused ja loob seaduse jõuga ühistud kõikidesse kortermajadesse. Üleminek tänaselt regulatsioonilt saab üsna kindlasti olema enam kui vaevaline.

„Uue käsiraamatu Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus eesmärk on pakkuda praktilist nõu, mis aitaks luua korteriühistud neis hoonetes, kus seda veel ei ole,“ selgitas käsiraamatu autor Evi Hindpere. „Lisaks võib olla olemasolevate korteriühistute puhul vaja muuta põhikirja või ühistu juhtimise praktikat, et see oleks kooskõlast uue seaduse normidega.“

KäsiraamatUus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on suunatud nii korteriomanikest korteriühistu liikmetele kui ühistu juhtidele.

„Oleme käsiraamatus toonud välja igapäevased situatsioonid, mis tekitavad ühistu liikmete seas probleeme ja andnud neile läbi praktiliste näidete lahendused. Eraldi oleme esile tõstnud muudatused, mida toob endaga kaasa uue seaduse jõustumine 2018. aastal,“ tutvustas Evi Hindpere trükise sisu.

Korteriühistu juhtidele on abivahendina toodud välja nii ühistu juhtimise parim praktika ja selles asetleidvad muudatused. Käsiraamatu lisades on igapäevased näidisdokumendid – näiteks volikirja, protokollide, koosoleku kutsete jms näidised.

Käsiraamatu autor jurist Evi Hindpere on mitme kinnisvaravaldkonna käsiraamatu autor. Lisaks on Evi Hindpere Kinnisvarakooli tunnustatud koolitaja.

Värske käsiraamat Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatukauplustes üle Eesti.

Käsiraamatu kirjastaja Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Faktid käsiraamatu kohta

Lisainfo

Kirjastaja
TÕNU TOOMPARK
Kinnisvarakool OÜ
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

KV.EE: Harjumaa majade pakkumishinnad kerkisid aastaga 5%

Kinnisvaraportaal KV.EEMärtsi kuus otsis portaalis KV.EE ostjat 1936 Harjumaa maja . Eelmise aasta kevadega võrreldes on majade müügipakkumiste arv vähenenud 5%. Sama võrra ehk 5% on selle ajaga kasvanud Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind. Harju majade eest küsiti märtsis keskmiselt 1290 €/m².

Kevadine majade tehinguid soosiv hooaeg on majade pakkumishindu kasvatanud enamuses Harjumaa valdades, kõrgemad hinnatõusu näitajad küündivad kuni viiendikuni aastatagusest hinnast ehk kuni 20 protsendini.

Nendel juhtudel ei ole tegemist kinnisvara väärtuse samaväärse tõusuga, vaid nihkega pakkumiste struktuuris. Teisisõnu on aasta jooksul portaali KV.EE müüki lisandunud kuuemaid-kallimaid-kvaliteetsemaid ühepereelamuid.

Olukorras, kus korteriturg on nii arenduse kui tehingute poolest väga aktiivne on põhjust arvata, et majadegi turg jätkab samas rütmis. Teisisõnu võib lähimalt aastalt eeldada mõõdukalt kõrget majade tehingute arvu ja hinnatasemete aeglaselt, aga kindlalt tõususuunas liikumist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Majade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Majade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²

 

03/2016

03/2017

Muutus, %

03/2016

03/2017

Muutus, %

Harku vald

248

228

-8%

1 093

1 150

5%

Jõelähtme vald

43

19

-56%

1 386

844

-39%

Keila linn

14

12

-14%

938

938

0%

Keila vald

91

68

-25%

957

955

0%

Kernu vald

69

63

-9%

466

517

11%

Kiili vald

20

31

55%

1 154

1 390

20%

Loksa

9

7

-22%

674

733

9%

Maardu linn

54

52

-4%

1 188

1 148

-3%

Paldiski

10

9

-10%

360

361

0%

Rae vald

236

186

-21%

1 525

1 516

-1%

Saku vald

61

92

51%

816

975

19%

Saue linn

21

25

19%

1 009

813

-19%

Saue vald

55

48

-13%

1 143

1 348

18%

Tallinn

857

782

-9%

1 323

1 432

8%

Viimsi

247

314

27%

1 370

1 408

3%

             
Eesti

3 141

3 134

0%

1 025

1 080

5%

Harjumaa

2 033

1 936

-5%

1 232

1 290

5%

Narva

32

42

31%

475

423

-11%

Pärnu

59

61

3%

1 028

1 010

-2%

Tallinn

857

782

-9%

1 323

1 432

8%

Tartu

281

314

12%

978

1 069

9% 

170412 Harjumaa majade müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Pärnu südalinnas sai nurgakivi Martensi maja

Martensi MajaPärnus südalinnas paigaldati nurgakivi Martensi majale – detsembris 2017 valmivale 4225 m² suurusele äri- ja eluhoonele. 07. aprillil Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse osavõtul pidulikult nurgakivi saanud Martensi majas hakkab paiknema üle 3000 m² kaubandus- ja büroopindu ning 11 korterit. Pärnu linna aukodaniku Friedrich Fromhold von Martensi järgi nime saanud hoone arendajaks on OÜ Martensi Maja, ehitajaks AS Eston Ehitus, projekteerijaks BOA arhitektuuribüroo. Tulevasteks suurimateks üürnikeks on südalinnas oma esimese kaupluse avav Rimi, Danske Bank, Kinnisvaraekspert ja notaribüroo.

Linnapea hinnangul sobitub Martensi maja oma punasest käsitöötellisest fassaadiga kenasti linnapilti ja hoone kerkimine annab märku sellest, et kesklinna piirkond hakkab elule ärkama. Kosenkranius lisas, et tänavu on Pärnus tulemas väga hea ehitusaasta: rajatakse mitmeid uusi korterelamuid, ärihooneid ja linn saab uue bussijaama. “Vahepeal oli selline tunne, nagu oleks kesklinn seisma jäänud: põrkusid arendajate ja ametkondade huvid, kuid nüüd on kompromiss leitud ja töö käib,” märkis ta. “Kui Martensi maja ja uus bussijaam kõrvuti valmis saavad, võib piirkonda uuesti Pärnu tõeliseks südameks pidada.”

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni