Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Veel on võimalus registreeruda koolitusele “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”

Maret Hallikma18/04/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”. Koolituse eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid. Muu hulgas selgitame ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid.

“Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 18/04/2017 kell 09.00-13.00 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Pindi Kinnisvara: „Portaalisõda“ tõi turule uued müüginipid

Pindi KinnisvaraKinnisvarabüroode lahkumine kv.ee-st sundis kinnisvarafirmasid otsima objektide kuulutamiseks uusi lahendusi ning selle tulemusel on paranenud nii kliendisuhtlus kui objektide nähtavus.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et kahe portaali küljes rippumine oli büroode jaoks mõneti mugavustsoon. „Ühe-kahe kuulutuse üles panemisega saab iga loll hakkama ja kuna suuremad kinnisvaraportaalid katsid vajaliku osa sihtgrupist ära, siis hakkas maaklerteenus laisaks muutuma,“ selgitas ta. „Oleme teinud massiivset teavitustööd, millised on meie objektide presenteerimise uued alused ja julgen väita, et tänu sellele on paranenud kommunikatsioon klientidega kui ka objektide nähtavus, sest kasutusele on võetud hulganisti alternatiivseid turundusvahendeid,“ rääkis Sooman.

„Panustame varasemast palju rohkem sotsiaalmeediasse, mille auditoorium on suurem kui misiganes muul Eesti reklaamikanalil, töötame oluliselt aktiivsemalt olemasoleva ostuklientide andmebaasiga, korraldame objektide müümiseks rohkem piirkondlikke otsepostitusi ja kliendipäevi, harime kliente turuteemaliselt palju põhjalikumalt ning oleme taastanud tihedad suhted teiste kinnisvaraportaalidega, mis mitmekesi kv.ee kenasti ära katavad, rääkimata reklaamidest muudes kanalites,“ loetles ta.

„Eks ta korraks ebamugav oli, et maaklerid ja turundajad pidid jalad kõhu alt välja tõmbama ja rohkem siblima hakkama, aga klienditeeninduse aspektist oli agressiivselt ja üleolevalt hinnastamismudelit muuta soovinud portaalist lahkumine suurepärane tõehetk, kui palju saab müügitööd paremini teha,“ selgitas Sooman.

„Kuna kv.ee on tänaseks langenud enamustes maakondades liidripositsioonilt teiseks-kolmandaks ja portaalideturg on jagunenud märksa ühtlasemalt, siis tegelikult tegi kv.ee oma uue hinnapoliitikaga kinnisvaraturule ja maaklerbüroode kliendibaasile suure teene. Paraku iseenda edu arvelt,“ lisas Sooman.

Kinnisvarakuulutuste arv maakonniti city24 vs kv.ee (seisuga 12. aprill)
     
  city24.ee kv.ee
Harjumaa 18193 11507
Ida-Virumaa 4054 2117
Tartumaa 2780 2842
Pärnumaa 2536 884
Saaremaa 973 564
Lääne-Virumaa 741 594
Raplamaa 714 514
Läänemaa 667 584
Viljandimaa 554 413
Valgamaa 383 342
Hiiumaa 307 197
Järvamaa 304 306
Jõgevamaa 278 368
Võrumaa 241 478
Põlvamaa 196 364

Pindi Kinnisvara: „Portaalisõda“ tõi turule uued müüginipid

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Pindi Kinnisvara: Kinnisvara hindamisturul toimus oluline muudatus

Pindi KinnisvaraMärtsi lõpust toimus oluline muutus eraisikute laenude tagatiseks olevate eluruumide hindamises.

„Kui varem võis vara ülevaatuse teostada ja hinnangu koostada ka kutsetunnistuseta hindaja, siis enam mitte,“ ütles Pindi Kinnisvara hindamise ärisuuna juht Esta Järv.

„Sellega seoses on hindamisteenuste turul koosmõjus ostu-müügitehingute arvu kasvuga hüppeline surve tähtaegadele ja paljud hindamisega tegelevad bürood on tellimuste täitmisel püstihädas,“ rääkis Järv.

„Õnneks on meil peale viimast kutseomistuse vooru rekordarv kutselisi hindajaid ja kõik tellimused saavad tähtajaliselt ja kvaliteetselt täidetud nii Harjumaal kui ka kõikides teistes Eesti maakondades,“ rõõmustas Järv.

Pindi Kinnisvara: Kinnisvara hindamisturul toimus oluline muudatus

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Nordeconil valmib aasta lõpuks Uus-Tammelinnas seitsmes kortermaja

NordeconNordeconi arendatavas Uus-Tammelinna elurajoonis Tartus Tammelinnas algas seitsmenda maja ehitus aadressile Haki tänav 5. Majja on planeeritud 20 2-, 3- ja 4-toalist korterit. Maja valmib 2017. aasta lõpus.

„Uus-Tammelinna kortermajad on Tammelinnas teinud juba ajalugu: siin on maja, milles on Tammelinna esimene lift ning väga hästi on klientidele meeldinud uut tüüpi planeeringuga korterid, kus muidu avatud köögi saab elutoast vajadusel seinaga eraldada,“ ütles Nordecon ASi elamuarenduse osakonna juht Toomas Rell. „Alustasime Uus-Tammelinnas seitsmenda maja ehitusega aadressile Haki 5 ning võin lubada, et maja on jõuludeks valmis. Uude 20 korteriga majja tulevad 2-, 3- ja 4toalised korterid. Nendest kaks 3-toalist on juba eespool mainitud uudse planeeringuga.“

Kokku plaanitakse piirkonda ehitada üheksast majast koosnev linnak. Viie juba valmis maja ümbrus on korrastatud ja haljastatud. „Linnaku kuues maja, Haki 6, valmib tänavu augustis – seal on veel kolm vaba korterit. Uus-Tammelinna korterite müügiedu on seotud sellega, et me ehitame kvaliteetselt ning iga kliendi soove arvesse võttes, lahendused on ehitusettevõtte kogemustega läbimõeldud ja piirkond on rahulik,“ lisas Toomas Rell.

Nordecon alustas Tartus uue Uus-Tammelinna elamupiirkonna ehitusega 2014. aasta kevadel. Korterelamud on kolme- kuni viiekorruselised, milles 15 kuni 25 korterit.

Hoonete arhitekt on Indrek Näkk arhitektuuribüroost INA. Uus-Tammelinna majade korterid on nii ühe-, kahe-, kolme- kui ka neljatoalised. Kinnistule pääseb mööda vastvalminud Savi tänavat. Igal korteril on rõdu, kuhu pääseb elutoast. Suuremates neljatoalistes korterites on saun ning ühel magamistoal lisarõdu.

Tartu Tammelinn on üks esimesi moodsa aedlinna printsiibil planeeritud aedlinnu Eestis. Aedlinna planeering valmis 1923. aastal. Hoonestuses kasutati segaprintsiipi. Lisaks ühepereelamutele nähti aedlinna linnapoolses osas – Riia tänava ja Tamme puiestee vahelisel alal – ette ka korterelamuid. Tamme aedlinna planeeringut ja selle väljaehitamise tulemust on Eesti arhitektuuriloos kõrvutatud Nõmme ja Merivälja aedlinnadega Tallinnas ning Pärnu kuurordirajooniga.

Tammelinnas on heal tasemel piirkonnakool ning aastal 2015 avatud uus gümnaasium. Mõlemad koolid jäävad paariminutilise jalutuskäigu kaugusele rajatavatest korterelamutest. Tartu linna investeeringute kavas on ehitada lähiaastatel uus lasteaed, mis jääb korterelamutest mõnesaja meetri kaugusele.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 183,3 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kinnisvarafirmad: eluruumide hinnalagi pole veel käes

City24.eeKinnisvarafirmade hinnangul pole eluruumide hinnalagi veel käes ja kasvuvõimalusi on.

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liige Ingvar Allekand sõnas kolmapäeval Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki konverentsil, et korterite hinnalagi pole veel käes. Samas on tema sõnul probleemiks, et uute ja edukate projektide hinnavahe vanade korteritega võrreldes on kuskil 30 protsenti nii Mustamäel kui Lasnamäel. “Ma julgen väita, et kvaliteedi vahe on veelgi suurem. Seega see hinnavahe peaks olema suurem,” ütles Allekand.

“Tänu turu aktiivsusele ja uusarenduste peadpööritavale lennule on järelturg hästi toimimas ja ka seal peaks ehk olema suurem vahe uute ja vanade korterite hinnas,” rääkis ta.

Adaur Grupp OÜ juhataja Tõnu Toompargi sõnul on vanemad korterid endiselt hinnatud nende kättesaadavuse tõttu. “Hind on madalam ja ostjal on seda lihtsam endale lubada,” sõnas ta. Kui korterite hinnad tõusid esimeses kvartalis 7,7 protsenti, siis erinevates vanuse segmentides oli tõus Toompargi sõnul 3-5 protsenti.

Toompark möönis samuti, et korterite hinnad võivad veelgi tõusta, kuid seda mõjutavad erinevad tegurid ja on omaette küsimus, kas ja kui palju hinnad reaalselt veel kasvavad.

Laam Kinnisvara Vahendus OÜ partner Mart Saa sõnul on vanemad korterid atraktiivsed just väikeinvestoritele, kellel on sealt lihtsam üüritootlust saada. “Väikeinvestorid ostavad päris usinalt vanemaid kortereid üürituru tarbeks,” märkis ta.

Samas on palju pakkumisi tulemas ka uute korterite osas. “Arendajad mõtlevad väga tõsiselt läbi, mida turule tuua. Minu teada pole täna hädas keegi. Ma ei näe praegu põhjust, miks peaks midagi halvemaks minema,” rääkis ta.

“Me täna pole kindlasti veel ülepakkumises. Täna on suhteliselt palju suuri projekte tegemises, mis tähendab aga, et valikuvabadust on suht vähe, mis on natuke igav,” rääkis Allekand.

http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9159/kinnisvarafirmad-eluruumide-hinnalagi-pole-veel-kaes

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pindi Kinnisvara: Turul tehti 10 aasta tehingute rekord!

Pindi KinnisvaraEesti suuremates linnades tehti märtsis 1548 korteriomanditehingut, viimati oli selline tase 2007. aasta mais ehk enne kinnisvarakriisi.

Erakordselt aktiivne oli ka Tallinna linna kinnisvaraturg, kus tehti 1001 korteritehingut. Ka sellest tulemusest kõrgem tase oli viimati 2007. aasta mais.

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis märtsis 2,9% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1296 eurot ruutmeetri kohta. Veebruaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1260 €/m².

Kui 2017. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 1135 korteriomandi tehingut, siis märtsis hüppas tehingute arv 1548-le. Võrdluseks- 2106. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1282 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 9 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 108 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Pindi Kinnisvara: Turul tehti 10 aasta tehingute rekord!

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Üürimajade programmi ei peaks Tallinnale laiendama

City24.eeDomus Kinnisvara Vahenduse juhatuse liikme Ingvar Allekandi sõnul ei peaks riigi üürimajade programmi laiendama Tallinnale ja linna lähiümbrusele.

Suurim traagika riigi üürimajade programmis on Allekandi sõnul muudatus, mis võimaldab ka Tallinnal ja selle lähiümbruse valdadel selles osaleda. “Tallinna üüriturg toimib väga hästi ka täna. Tallinnas on 10 pluss tõsiseltvõetavat seltskonda, kes valmistavad ette üüriportfelle. Siin munitsipaalfondi laiendamist küll vaja pole,” rääkis ta. Kui omavalitsus läheb Tallinna kontekstis üürihinda alla suruma, keerab see asjad Allekandi sõnul tuksi.

“Täna on minu teda päris suur hunnik omavalitsusi sellest unistamas, et teeks munitsipaalmaju,” lisas Allekand. Samas pole see tema sõnul nii lihtne, kuna probleeme on nii planeeringutega kui hoonete kavandatavate asukohtadega, sest maju kavandatakse kohtadesse, kuhu inimesed reaalselt minna ei taha. “Ühesõnaga tehakse tüüpilisi algaja kinnisvaraarendaja vigu,” ütles ta.

“Kui avalik sektor sekkub pakkumisse ja viib hinnad alla, siis vähendab see erasektori poolt pakutavat,” rääkis Adaur Grupp OÜ juhataja Tõnu Toompark. Üüripindade pakkumise kohta on tema sõnul tehtud ka uuring, mis soovitas Tallinnas, Tartus ja Pärnus üüriturgu mitte sekkuda, kuid valitsus on otsustanud selle kalevi alla panna.

“Meil on olemas Kredexi meetmed, kus initsiatiiv antakse kinnisvaraomanike kätte, et küsida toetust kinnisvara korda tegemiseks. Need rahad on otsa saamas, siis hakatakse uut meedet välja töötama, mis rikub turu tasakaalu,” rääkis ta.

Allekandi sõnul on üks põhjus, miks Narvas kinnisvarahinnad langevad see, et seal pole pea ühtegi uut ega renoveeritud maja ja linn laguneb. “Kredex pole seal suutnud inimesi motiveerida,” märkis ta. “Kui riik teeb sinna akadeemia, mingi kvartali korda, üürielamu, siis äkki hakkavad ka ühistud mõtlema, et võiks midagi korda teha,” sõnas Allekand, lisades, et nii ehk suudetaks mõni langustrendis linn ümber pöörata.

http://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/9161/uurimajade-programmi-ei-peaks-tallinnale-laiendama

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tallinna linnaplaneerimise amet: arendajad saavad ehituslubade väljastamist oluliselt kiirendada

TallinnEhkki kinnisvaraarendajad kurdavad, et ehituslubade väljastamine venib, saavad arendajad lubade väljastamist oluliselt kiirendada, ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein. Ka ei vasta praegusel ajal tema sõnul tõele väited, nagu veniks ehituslubade menetlus poole aastani.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on selle nädala Äripäeva veergudel kritiseerinud ehituslubade taotluste venimist Tallinnas. Linnaplaneerimise juhi sõnutsi ei tulene kõik viivitused kaugeltki linnavõimudest tingituna, vaid aega nõuab ka puudulik dokumentatsioon loa taotlejate poolt.

„Arendajad saavad omalt poolt astuda samme selleks, et ehituslubade menetlemist kiirendada, kui esitavad ehituslubade taotlusi, mis on detailplaneeringuga kooskõlas,“ sõnas Hallik-Jürgenstein. „Iga kõrvalekalle detailplaneeringust toob kaasa viivitusi, sest sel juhul annab linnaplaneerimise amet korralduse puuduste kõrvaldamiseks“.

Ettevõtjad on viivituste pärast pahased, kuid tihtipeale on viivituse põhjustajaks teine ettevõtja. „Päris sageli juhtub nii, et ühele arendajale ehitusloa andmise vaidlustab teine arendaja, mis oluliselt pikendab loa väljaandmise protsessi. Aus oleks kui Kinnisvarafirmade Liidu liikmed ka sellest kõneleksid ja üritaksid kokkuleppeid leida muul viisil,“ ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti juht.

„Vaadates tänavuse aasta menetlusse võetud ehitusprojekte, siis kõiguvad keskmised menetlusajad 14 ja 33 päeva vahel,“ selgitas Hallik-Jürgenstein. „Näiteks Lasnamäe, Kristiine ja osa Mustamäes puhul on kahe kuuga menetlusse võetud 102 ehitusprojekti, neist 23 menetlust on tänaseks lõppenud, keskmine menetluse aeg seal on 22 päeva. Seega on võrreldes eelmise aastaga ehituslubade väljastamise kiirus oluliselt kasvanud,“ kommenteeris Tallinna linnaplaneerimise ameti juht.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Pindi Kinnisvara: Uusi kortereid ostavad peamiselt noored

Pindi KinnisvaraÜle kahe kolmandiku uute korterite ostjatest on vanuses 25-35, selgus Pindi Kinnisvara analüüsist.

Ridamajade ning eramute puhul joonistub aga konjunktuur veelgi selgemalt välja- üle 80% ostjatest on vanuses 30-40.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman sõnas, et tulemused on küllaltki loogilised. „Alla 25 aastastel ei ole kogunenud veel sissemakseks vajalikke vahendeid ning nad ei ole lühikese karjääri jooksul muutunud pankade jaoks ka nn laenukõlbulikuks, samuti puudub neil reaalne vajadus oma eluase soetada,“ selgitas ta. „Eramuturule sisenetakse viis aastat hiljem, kui peres on mitu last ja ruumipuudus pakiliseks muutub,“ rääkis ta.

„Üle 40 aastased suhtuvad aga pikaajalisse laenukohustusse ettevaatlikumalt ning kodu soetamisel võetakse rohkem arvesse võimalikke negatiivseid stsenaariumeid, mistõttu on keskealised erinevalt uljamatest noortest aktiivsed eelkõige odavamal järelturul,“ lausus Sooman.

Statistika tugineb terve Pindi Kinnisvara uusarenduste müügiportfelli analüüsil. Pindi Kinnisvara portfellis on kokku ligi 30 arendusprojekti ning aastas sõlmib ettevõte pea 500 uue vara müügilepingut.

Pindi Kinnisvara: Uusi kortereid ostavad peamiselt noored

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Täna allkirjastatakse Haabersti ristmiku ehitusleping

TallinnTallinna Kommunaalameti poolt korraldatud riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja vaidlustamise tähtaeg möödus 10. aprillil 2017 ning sellele vaidlustusi ei esitatud. Rekonstrueerimistööde teostamise töövõtuleping edukaks tunnistatud pakkujaga Nordecon AS sõlmitakse 13. aprillil 2017.

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas (29. märtsil 2017) riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja, mille kohaselt tunnistati edukaks Nordecon AS pakkumus 19 757 232 (sh käibemaks) eurot, millele lisandub ehitustööde omanikujärelevalve kulu.

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde käigus tehakse teedeehitus-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, maastikuarhitektuuri, elektrivarustuse, sidevarustuse, foorjuhtimise süsteemide, gaasivarustuse, rajatiste (viadukt, tunnelid, tugimüürid) ning liikluskorralduse ehitustöid. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse. Olemasolev ringristmik rajatakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks.

Haabersti ringristmiku ületava Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti ja Paldiski maantee sõidu- ja kõnniteede (lõigus Mõisa tn – Pikaliiva tn perspektiivne ristmik) põhilise kasutusvalmiduse tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober. Foorjuhitava ringristmiku, Ehitajate tee jalakäijatetunneli ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani põhiline kasutusvalmidus on kavandatud saavutada 2018. aasta augustis.

Hinnangulised ehitusmahud: sõidutee pindala on 70 000 ruutmeetrit, kergliiklusteede pindala 16 739 ruutmeetrit ja haljastatakse 48 000 ruutmeetrit pinda.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Pindi Kinnisvara: Aknapesu võib tuua üüratu arve

Pindi KinnisvaraOdavalt ehitatud majades võib isegi ühekordne aknapesu tuua mitmesaja eurose arve, sest kõrgemate korruste suletud pakettakendele on ilma tõstuki või katuselt laskumiseta võimatu ligi pääseda.

Pindi Kinnisvarahalduse heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et iseäranis palju on suletud aknapakettidega kortermaju ehitatud masu perioodil. „Heausklik ostja vaatab, et ilus ja korralik maja ning ostab endale korteri, oskamata isegi aimata, milline peavalu kaasneb akende pesuga,“ rääkis ta.

„Tavaliselt tellib aknapesu sellisel juhul ühistu, aga seda korra või kaks aastas. Probleem muutub üha pakilisemaks suurte teede ääres paiknevate kortermajade puhul, kus teepoolsed aknad lähevad palju kiiremini mustaks ja üksmeel ühise tellimuse osas puudub. Lõpuks ongi korteriomanik lõhkise küna ees- kas elada räpaste akendega korteris või tellida pesu spetsiaalselt ainult enda korteriakende jaoks, mille arve küünib mitmesaja euroni,“ rääkis Limbach.

„Soovitan kindlasti enne kodu ostu veenduda, et iseäranis kõrgemate korruste korterites oleks aknad kas avatavad või vähemalt kõrvalakna kaudu pesu jaoks ligipääsetavad,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: Aknapesu võib tuua üüratu arve

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tartu hinnatuima uusrajooni Kvissentali laienduse esimene eramu näitab tipparhitektuuri

Eramu Kvissental 2, Vilen KünnapuFausto Capital on alustanud Kvissentali elamupiirkonna laiendusega – Emajõe vasakkaldal ootab kodude kerkimist 29 elamukrunti. Esimene eramu on piirkonda juba projekteeritud ja saanud ka ehitusloa, eramu projekteeris mainekas Eesti arhitekt Vilen Künnapu.

“Selle hoone märksõnadeks on selgus ja kompaktsus – tegemist on mõistliku suurusega majaga, millel selge sisu ja imago,” rääkis Künnapu.

225 m2 suuruse kahekorruselise eramu arhitektuurseks ideeks on geomeetriline betoonarhitektuuri rütmiline kompositsioon. L-kujulise põhiplaani südamikku jääb madal betoonmüüriga piiratud aed. Alumisel korrusel paiknevad hall, garaaž, abiruumid, saun, köök ja kõrge läbi kahe korruse ulatuv elutuba.Hästi on eksponeeritud teisele korrusele viiv trepp ja väike kaptenisild teisel korrusel, mis viib seal asuvatesse magamistubadesse ja vannituppa. “See saab olema põnev hoone – kõrgemad ja madalamad osad, vahva välikamin ja -terrass, läbi kahe korruse ulatuv kõrge elutuba,” rääkis ta.

Hoone peafassaadi ilmestavad kaks suurt akent- ring ja püstine kolmnurk. “Võiks öelda, et hoone meenutab lausa mingisugust betoonskulptuuri,” rääkis arhitekt. “Nagu konstruktivistlik skulptuur, ent uues võtmes, tänapäevase mekiga.”

Sissekäik on ilmestatud roostevaba terasest nurgapostiga ja punaka varjundiga seinaga, mis viib peaukseni. “Hoone juures on kasutatud ka teisi värve – näiteks beeži ja valget, isegi sinist,” kõneles arhitekt.

Eramu elutoa lõuna- ja läänefassaad on klaasitud ja kaetud roostevabast terasest päikesekaitse ribidega. Põhjapoolne sein on vormistatud rütmiliste avade kompositsioonina. Garaaži maht on keeratud nurga alla, et jätta peasissekäigu ja garaaži vahele hingamisruumi.

Hoone on monteeritavast raudbetoonist, betooni karmust pehmendavad pastelsed värvitoonid garaažil ja kogu ansambli dominandiks oleval korstnal. Korstna vertikaali väikevennaks on silindriline tornike klaaskupliga. Interjööris domineerivad puitpõrandad, värvilised betoonseinad, kõrgetasemeline mööbli- ja valgusdisain.

Künnapu peab betooni võimalusterohkeks materjaliks. “Kui seda vaadata, on betoon ise nagu maal: selles leidub valget ja halli, selles on oma võlu, selgust ja geomeetriat. Kunagi ei tea, missugune saab olema lõpptulemus. Kui seda miksida tugevate värvidega, on lõpptulemus väga huvitav,” rääkis arhitekt.

Seintel on tundlikud maalid, skulptuure on nii sees kui väljas. “Mulle meeldib arhitektuuri kunstiga kombineerida,” rääkis Künnapu.

Kvissentali piirkonda tunneb Künnapu hästi. “Seal on tuntav jõe kohalolek, kerge reljeefsus, teede mõnus kulgemine – kindlasti on sel piirkonnal oma iseloom,” leiab mainekas arhitekt. Fausto Grupi juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul on kunagisest ajaloolisest jalutajate meelispaigast Kvissentalist saanud hinnatud elukeskkond, mille võluks rohelus ja kergliiklusteede rohkus, ent kesklinna lähedus. “Looduskaunis keskkond, aga Tartu vanalinnast kõigest 4 minuti autosõidu kaugusel vastab igati linnainimese igatsusele elamisest linna sees roheluses,” rääkis Mihailov.

Tartu linn on kinnitanud Kvissentali hoonestuskava, taristu on valmis ja ootab kodude kerkimist. “Esimene eramu ehitusluba on käes ja kopp lüüakse peagi maasse,” kinnitas Mihailov. Lisaks eramutele valmivad tänavu aastal lõpul piirkonnas ka esimesed ridaelamud, mille arendajaks on OÜ Villaare.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Riigikohtu praktika: Üürileandja pandiõigus ja heauskne omandamine

Teder Law kohtulahendid 1Üürileandja müüs üürniku võla tõttu üüripinna poe- ja laoruumi sisustuse koos koos kaubaga ilma enampakkumiseta kolmandale isikule. Selgus, et osaliselt olid panditud ja võõrandatud asjad kuulunud üürniku koostööpartneritele, kuna need olid üüripinnale toodud omandireservatsiooniga müügiks. Koostööpartner esitas üürileandja vastu kahju hüvitamise nõude.

Riigikohus märkis, et pandipidajal tekib seaduse alusel eraldi panditud asja käsutusõigus, mis tähendab, et õiguspäraselt panditud asja saab omandada samamoodi nagu panditud asja omanikult. Kui aga pandipidaja müüb asja nii, et tal asja müügiõigust tekkinud ei olnud, puudub pandipidajal käsutusõigus ning omandaja saab asja omandada üksnes juhul, kui on täidetud heauskse omandamise eeldused ning puuduvad heauskset omandamist välistavad tingimused. Riigikohus rõhutas, et kord tahte vastaselt omaniku valdusest välja läinud asjade heauskne omandamine on jäädavalt välistatud. Ainus erand antud reeglist on avalikul enampakkumisel omandatud asjade heauskne omandamine. Kui erand ei kohaldu, ei saa omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud asja omandiõigus ka heauskse omandamise kaudu kehtivalt üle minna. Seda sõltumata asjaolust, kaua aega tagasi omanik valduse kaotas või kui mitu korda asja vahepealse aja jooksul heausksetele isikutele edasi võõrandati.

Pandiõigust võib üürileandja teostada vaid ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Asjade väärtust pandiõiguse realiseerimisel tuleb hinnata asjade üürileandja valdusse võtmise aja seisuga.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EKFL: „Kinnisvarategu 2016“ laureaat on Olympic Entertainment Group AS

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) kuulutas täna toimunud kevadkonverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ välja „Kinnisvarategu 2016“ laureaadi, kelleks on Olympic Entertainment Group AS.

„Olympic Entertainment Group AS (OEG) pälvis žürii enamuse poolehoiu Hilton Tallinn Park hotelli kinnisvaraarenduse eest“ ütles EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Hiltoni kaubamärgi toomine Eestisse on omaette erilist äramärkimist väärt. See, et sellega kaasnes ka maamärgilise hoone rajamine Tallinna kesklinna, ongi põhjus, miks kõigi muude tunnustuste kõrval, mida OEG on juba pälvinud, valis ka EKFL teiste konkureerivate nominentide hulgast just Hilton Tallinn Park arenduse 2016. aasta kinnisvarateoks, lisas Rüütel.

Olympic Entertainment Group AS juhatuse liikme Meelis Pielbergi sõnul on „Aasta kinnisvarategu 2016“ laureaadiks kuulutamine nende jaoks järjekordne meeldiv tunnustus.

“Kahtlemata on tegemist sündmusega ja meil on väga hea meel, et kinnisvaraproffide hinnangul on see kogu sektori aasta tegu. Tänaseks on Hilton Tallinn Pargi projektist tõusnud tulu ehitussektorile ja OEG aktsionäridele, kuid suurima kasu lõikavad järgmiste aastatega ikkagi Tallinn ja tema külalised,” ütles Pielberg, kelle hinnangul kaunistab uus hotelli- ja kasiinokompleks üldist linnapilti ning avardab ühtlasi südalinna mõttelisi piire“ ütles Pielberg.

Varasemad „Aasta kinnisvara tegu“ laureaadid:
2015 – Ülemiste Center OÜ, Ülemiste keskuse laiendus
2014 – Technopolis Ülemiste AS, Ülemiste City linnaku arendamine
2013 – EfTEN Capital AS, EfTEN Kinnisvarafond
2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus
2011 – Citycon, Kristiine Keskuse ost

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Center Kinnisvara: Tallinna korteriturg: märtsi tehingupalavik ei suutnud hindu tõusule vedada

Center KinnisvaraTallinna korteriturul langesid hinnad hoolimata märtsis puhkenud ägedast tehingupalavikust, kuid Tallinna korteriomanik on rahaliselt siiski suurelt plussis, näitab Center Kinnisvara Tallinna kinnisvaraturu ülevaade.

“Keskmise Tallinna korteri turuväärtus kasvas 12 kuuga 6216 euro võrra, ehk lihtsalt korteri omamisest kasvas omaniku varandus üle 500 euro kuus,” selgitas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer.

Märtsis Tallinna korteriturul puhkenud ägedas tehingupalavikus vahetas omanikku 1009 korterit, mida on pea poole võrra enam kui veebruaris. Samal ajal langes aga korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 1677 euroni. “See räägib meile müügiturust, mitte buumist,” selgitas Ayrer. “Müüjate soov korteritest vabaneda paisus turul ostjate õhinast suuremaks.”

Ainuüksi Lasnamäel müüdi märtsis üle 300 korteri, mida on üle kahe korra enam kui veebruaris.

Märtsis omanikku vahetanud korterite keskmine hind langes 93 167 euroni, kõigi Tallinna korterite keskmine turuväärtus oli märtsi seisuga 86 870 eurot. Enam kui 6000-eurone vahe näitab märtsis müüdud korterite ja kõigi Tallinna korterite keskmise turuväärtuse vahel näitab, et tehinguaktiivsus on suurem kvaliteetsemate ja kallimate korterite segmendis.

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused