Täna algas korteriühistutelt projektis „Roheline õu“ osalemise taotluste vastuvõtt, taotlus tuleb esitada Tallinna Linnavaraametile hiljemalt 30. aprilliks.
„Tallinna linn toetab 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „See projekt on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva keskkonna jaoks palju ära teha – heakorrastatud õuesid tekib üha juurde. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada seeläbi elukvaliteeti.“
Projektile „Roheline õu“ on 2017. aasta linnaeelarvest eraldatud 40 000 eurot. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tegevuste kogumaksumusest.
Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks.
Toetus makstakse välja pärast taotluses näidatud tegevuste elluviimist ja kohapealset kontrolli. Seejärel esitab korteriühistu linnavaraametile hiljemalt 10. septembriks toetuse väljamaksmiseks vormikohase kuluaruande koos lisadega.
Mullu sai projekti „Roheline õu“ raames toetust 87 korteriühistut kogusummas on 39 860 eurot. „Hindamiskomisjonile esitati kokku 109 taotlust, seega jäi umbes viiendik taotlustest erinevatel põhjustel rahuldamata,“ ütles Võrk. „Kõige enam sooviti toetust taimede ostuks ning puude raieks ja hoolduslõikuseks. Eelneva nelja aasta jooksul on haljastustöödeks toetust eraldatud kokku 364 korteriühistule.“
Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 900 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 100 korteriühistut fassaadide korrastamisel.
Tallinna linnaeelarvest on viimase kümne aasta jooksul erinevate meetmete kaudu eraldatud korteriühistutele toetusteks kokku 11,6 miljonit eurot. Tallinna 2017. aasta eelarves on korteriühistutele ette nähtud ligi 900 000 euro ulatuses toetusi. „Anname korteriühistutele toetust õuealade heakorrastamiseks, fassaadide korrastamiseks, korterelamute supergraafiliste seinapiltide jaoks, korteriühistute infopunkti ülalpidamiseks jne,“ loetles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna paremaks ja kaunimaks muutmiseks.“
Võrgu sõnul on üks suuremaid korteriühistutele suunatud toetusmeetmeid projekt „Fassaadid korda“. „Selle projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimiskulude katmisel, et aidata ellu viia energiasäästuga seotud projekte lähtudes eesmärgist vähendada energiakulusid,“ selgitas Võrk. Projekti “Fassaadid korda” raames on saanud elamute fassaadide korrastamiseks toetust 155 korteriühistut, fassaadide korrastamist on linnaeelarvest toetatud kokku enam kui kahe miljoni euroga.
Projekti „Hoovid korda“ raames toetatakse korterelamute hoovialade korrastamist. Projekti abil saab rajada või remontida hoovialal asuva kõnnitee, rajada mängu- või spordiväljaku, parkimisplatsi või prügimaja, lahendada sademeveeprobleeme, hoove supergraafikaga ilmestada ning hoovialal turvalisuse tagamiseks turvakaamerad paigaldada. Projektile “Hoovid korda” on 11 aasta jooksul linnaeelarvest eraldatud kokku ligi kaheksa miljonit eurot, toetust on saanud 1106 korteriühistut.
Pealinn aitab korterelamute vahelise territooriumi korrastamisele kaasa ka maa eraldamisega „Oleme seadnud linna omanduses olevale maale korteriühistu kasuks isikliku kasutusõiguse ja korteriühistud on rajanud neile maatükkidele parkimisala,“ selgitas Võrk. „Praeguseks on korteriühistute parkimiskitsikuse leevendamiseks seatud isiklik kasutusõigus 67 korteriühistu kasuks, sel moel on loodud linna maale korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde üle 1700 parkimiskoha. Kokku oleme korteriühistute kasutusse andnud ligi 8,1 ha ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosade valitsused andnud korteriühistute kasutusse ligi 35 parkimisplatsi.“
Kaasomand tähendab lihtsalt üht lepingut rohkem, selgitab korterimüüja või ka vastutustundetu vahendaja sageli heausksele ostjale. See on aga tõest kaugel, sest teadmatuses ostjat varitseb oht korterist ootamatult ilma jääda ja lisaks kaotada veel hulk rahagi.
14/03/2017 algab Kinnisvarakoolis “
2016. aasta jooksul kasvas eluasemelaenude jääk ja käive hoogsalt. 2016. a jooksul väljastati eluasemelaene 10% aastatagusest enam. See tõstis eluasemelaenude jäägi 5,2% eelmisest aastast kõrgemale.
Tallinnast väljuvad suunad nagu Tartu ja Pärnu maantee, on teada ja tuntud oma tehnoparkide poolest. Tegelikult leiab samasuguseid komplekse ning nendega seotud ärivõimalusi ka Viljandi maantee äärest.
Tallinna linnaosade valitsustes võetakse vastu taotlusi toetuste saamiseks projekti “Fassaadid korda” raames.
Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta jaanuaris 192 000 sise- ja välisturisti, mida oli 8% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.
sõna kannustab meid kogu elu, et aina kiiremini endale seatud eesmärke täita. Majaehitamine on esmapilgul valdkond, kus väga kiiresti toimetada ei saa. Lähemalt teemat vaadates saab selgemaks, millised on võimalused ja kuidas siiski vajadusel kiiresti oma majani jõuda.
Meie ühistu kinnises hoovis seisab juba mitu kuud üks võõras sõiduauto. Tegemist on kunagise üürniku tuttava autoga, millele pole vaatamata meeldetuletustele järele tuldud. Kuna parkimiskohti on niigi vähe, sooviksime võõrast autost vabaneda. Uurisin pisut ja sain teada, et kui ühistu organiseerib auto minema pukseerimise, võib ühistut oodata trahv võõra vara puutumise pärast.
Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) esitab Eesti väärtpaberite keskregistrile avalduse kõigi 5,900 Baltic Horizon Fund’i (Fond) osaku tühistamiseks, mida Fond hoiab enda arvel. Enne osakute tühistamist on Fondil osakuid kokku 57,264,743. Pärast tühistamist on osakuid kokku 57,258,843.
Riigikohus võttis selles asjas mitmeid olulisi seisukohti erinevatel detailplaneeringute ning ehitus- ja kasutuslubadega seotud teemadel.
Eesti majanduskasv kiirenes eelmise aasta lõpus märgatavalt, mistõttu osutus 2016. aasta sisemajanduse kogutoodang prognoosijate ootustest veidi suuremaks. Oodatav investeerimis-aktiivsuse tõus peaks kasvu soosima ka 2017. aastal.
