Majandus kasvab varasemast kiiremini

SEB PankEesti majanduskasv kiirenes eelmise aasta lõpus märgatavalt, mistõttu osutus 2016. aasta sisemajanduse kogutoodang prognoosijate ootustest veidi suuremaks. Oodatav investeerimis-aktiivsuse tõus peaks kasvu soosima ka 2017. aastal.

Majanduskasv aasta lõpus kiirenes

Lõppeva nädala teisipäeval avaldas Statistikaamet andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta 2016. aasta IV kvartalis. Kuigi mitmed indikaatorid viitasid majanduskasvu kiirenemisele aasta lõpus, siis 2,7% suurune tõus ületas ootusi. Varasemate kvartalite nõrkade tulemuste tõttu piirdus aastane majanduskasv siiski 1,6%ga, mis jääb alla majanduse tegelikule kasvupotentsiaalile.

Sarnaselt 2015. aastale, andis mullu suurima panuse SKP kasvu netotootemaksude laekumine, mida soosis aktsiisitasude märkimisväärne tõus. Reaalmajanduse poolelt toetas kasvu enim info ja side tegevusala, kus loodud lisandväärtus tõusis aastaga ligi 10%. Seejuures panustasid tegevusala kasvu just tarkvaraarendusega tegelevad ettevõtted, mis toetab Eesti IT sektori eduloo jätkumist. Majanduskasvu kiirendas oluliselt veel lisandväärtuse enam kui 4% kasv hulgi- ja jae¬kaubanduse valdkonnas. Oluline panus tuli ka kahelt tegevusalalt, mis varasematel aastatel on SKP kasvu hoopis pidurdanud. Nimelt suurenes lisandväärtus 3,6% võrra veonduse ja laonduse alal ja pea 10% võrra haldus ja abitegevuste alal, mille alla kuuluvad näiteks puhastus- ja turvateenused.

Töötlevas töötuses oli lisandväärtuse kasv mullu tagasihoidlik, piirdudes 0,8%ga. Tööstuse poolel andis suurima panuse kasvu üllatusena haagiste ja transpordivahendite tootmine, mis ei kuulu suurimate tööstussektorite hulka, kuid kus loodud lisandväärtus suurenes aastaga koguni 35%. Suurtest tööstussektoritest panustas kasvu enim puidu- ja pabertoodete tootmine, kus loodud lisandväärtus suurenes 5,5% võrra. Tööstuse kasvu pidurdas enim elektroonikatööstus, mille lisandväärtus vähenes 2015. aastaga võrreldes pea 40%. Pea sama ulatuslik oli langus ka põlevkivitööstuses. Toiduainetööstuses loodud lisandväärtus vähenes 4%, kuid suure osakaalu tõttu kogumajanduses, langetas see majanduskasvu 0,1 protsendipunkti võrra.

Väljaspool tööstust oli suurim negatiivne mõju majanduskasvule põllumajandussektoril ning kinnisvaraalasel tegevusel, kus lisandväärtus kahanes vastavalt 9% ja 3% võrra. Kui piima hind tegi mullu läbi märkimisväärse taastumise, siis teraviljasaak jäi võrreldes rekordiliste varasemate aastatega kesiseks. Majanduskasvu pidurdas täiendavalt veel energiavarustus, kuid ka kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, mille alla kuuluvad teenused nagu õigusabi, reklaam jpm.

Investeeringud on ajalooliselt madalal tasemel

Sisemajanduse kogutoodangut tarbimispõhiselt kokku lüües, paistab enim silma põhivara-investeeringute 2,8% suurune vähenemine. Investeeringud on olnud languses juba alates 2013. aastast ja selle tulemusel on nende osatähtsus SKPs kahanenud 22%ni, mis on olemasolevate andmete põhjal taasiseseisvusaja madalaim tase.

Kui analüütikud on oodanud investeeringute aeglast taastumist, siis 2016. II poolaastal langus koguni süvenes. Kvartaalse ettevõtlusstatistika põhjal vähenesid tugevalt investeeringud ehitustegevusse ja hoonete soetamiseks (-32%), kuid kahjuks ka masinatesse, seadmetesse ja muusse inventari (-8%).

Positiivse poole pealt väärib mainimist 15% kasv investeeringutes IT seadmetesse ja süsteemidesse. Muidu aktiivse investeerijana on Eesti Euroopa Liidus silma paistnud just väheste investeeringute poolest intellektuaalsesse kapitali. Loodetavasti aitab kaasaegsete tarkvaralahenduste kasutuselevõtt ettevõtete tulemuste paranemisele kaasa.

Enam kui poole võrra suurenesid mullu ka ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse, kuid siin kajastub ilmselt pigem mõne üksiku ettevõtte suurost, kui laiem trend. Kõrge tootmisressursside kasutatuse taseme ja riiklike kulutuste suurenemise tõttu peaks põhivarainvesteeringute kasv 2017. aastal siiski kiirenema ligi 4% juurde.

Tänu edukale aasta teisele poolele, aitas Eesti majandust kasvatada väliskaubandus. Kaupade ja teenuste import kasvas küll kiiremini (4,9%) kui nende eksport (3,6%), kuid tänu suurele ülejäägile teenuste müügis, oli netoekspordi panus SKP kasvu positiivne.

Kui kaupasid ja teenuseid imporditi mullu 15,8 miljardi euro eest, siis nende eksport küündis 16,5 miljardi euroni. Eesti kaubaeksport kasvas mullu püsihindades 3% ja teenuste eksport 5% jagu. Eeldatavalt jätkub ekspordi kasv sellel aastal pisut kiiremas tempos, jäädes siiski endiselt alla impordi kasvule.

Tööjõukulude tõus ületab endiselt tootlikkuse kasvu

Eesti majanduse suurim murekoht on jätkuv vastuolu ettevõtete kasumite ja palgakasvu vahel. Rahvamajanduse arvepidamises kasutatav tegevuse ülejääk ja segatulu ehk ettevõtlus¬sektori kogukasum jäi 2016. aastal alla 4,5 miljardi euro, mis on madalaim tase alates 2010. aastast. Samal ajal küündisid töötajatele makstud hüvitised 10,3 miljardi euroni, mis on pea poole kõrgem 2010. aasta tasemest.

Tööjõukulude osatähtsus SKPs küündis seetõttu 49,1%ni, mida ei saa siinsete ettevõtete paiknemise tõttu globaalses väärtusahelas pidada Eesti jaoks jätkusuutlikuks tasemeks. Erinevalt 2015. aastast, tootlikkusnäitajad mullu küll paranesid, kuid jäid oluliselt alla tööjõu ühikukulu kasvule.

Lihtsustatult – soovime saada oluliselt suuremat palka, kuigi meie pakutavad teenused ja tooted ning meie efektiivsus nende loomisel, pole kuigivõrd muutunud. Eesti maksusüsteemi omapära tõttu on ettevõtetel ajaga kogunenud puhvrid, mille arvelt on ajutiselt võimalik palgatõusuga kaasa minna. Lisaks on abiks olnud tagasihoidlikum investeerimine, mis on võimaldanud suurema osa tuludest palgana välja maksta. Samas on selge, et vastuolu ei kesta lõputult ja kui ettevõtted ei suuda oma tulemusi oluliselt parandada, pidurdub palgakasv ühel hetkel järsult.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 32 = 35

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC