Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Eesti era- ja valitsemissektori võlakoormus mullu ei muutunud

21.04.2017 Taavi Raudsaar

Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatest pankadest varasemast rohkem, mujalt varasemast vähem
Majapidamiste säästud kasvasid endiselt kiiremini kui laenukohustused
Eesti erasektori võlakoormus on rahvusvahelises võrdluses keskmine, valitsemissektori oma väike

Ettevõtete võla kasvu on piiranud tagasihoidlikud investeeringud ja ettevõtetevahelise laenamise vähenemine. Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute jääk kasvas 2016. aastal kiiresti, 8%. Ettevõtete laenamine välismaalt püsis aasta jooksul ligikaudu samal tasemel, kuid ettevõtete omavaheline laenamine ja valdusfirmadelt laenamine vähenesid märgatavalt. Seetõttu suurenesid ettevõtete võlakohustused 2016. aastal kokku vaid 0,2%.

Majapidamiste laenukohustused kasvasid mullu sama kiiresti kui sissetulekud, kuid pisut aeglasemalt kui säästud. Palgakasv, väike tööpuudus ja soodsad laenuintressimäärad soosisid majapidamiste laenunõudluse suurenemist ning laenukohustused kasvasid 6%. Suurenenud on nii pankadest võetud eluaseme- ja tarbimislaenude kui ka teistelt laenuvahendajatelt võetud laenude maht. Tänu sissetulekute kiirele kasvule ja kõrgele säästumäärale suurenes majapidamiste sularaha ja hoiuste maht aastaga rohkem kui 8%. Lisaks kasvas majapidamiste omanduses olevate kaubeldavate väärtpaberite väärtus aastaga ligikaudu veerandi võrra. Kiirest kasvust hoolimata on Eesti majapidamiste finantssäästud sissetulekute suhtes Euroopa Liidu keskmisest näitajast siiski veel väiksemad.

Eesti erasektori (ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKP suhe 2016. aastal märkimisväärselt ei muutunud ja oli aasta lõpus 127%. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on see keskmine tase. Võrreldes riikidega, kus on meie omaga sama sissetulekutase, on Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus aga suhteliselt suur. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal väga vähe ja oli aasta lõpus 9,7% SKPst.

Eesti majandus oli eelmise aasta neljandas kvartalis ja aasta kokkuvõttes välismaa suhtes endiselt netolaenuandja. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasanud. See tuleneb sellest, et Eesti majapidamised ja ettevõtted on rohkem säästma hakanud ning investeeringud Eesti majandusse on vähenenud. Suurem säästmine ja netolaenuandja positsioon tähendavad küll välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajate paranemist, kuid samal ajal mõjub investeeringute kahanemine halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu ennetähtaegne tagastamine

21.04.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal võib aga elus hästi minna: ta võib võita loteriiga või sureb rikas sugulane ja jätab laenuvõtjale ilmatu suure päranduse. See on koht, kus laenuvõtjal on võimalus mõelda kodulaenu ennetähtaegsele tagastamisele. Praktikas on sageli eluasemelaenu ennetähtaegse tagastamise põhjus elukoha vahetamine ehk uue kodu ostmine, mille käigus tuleb vana eluase müüa ja selle protsessi käigus eluasemelaenu jääk pangale tagastada.

Esimene mõttekoht on ikka selles, kas ootamatu rahalaeva abil kustutada olemasolev madalaprotsendiline, pikaajaline intressisoodustusega eluasemelaen. Või on laenuvõtjal mõistlik ootamatult sülle sadanud rahasumma investeerida kõrgema tootlusega, kui on eluasemelaenu intressimäär.

Kui laenuvõtjal on investeerimisvõimalus olemas, ei ole mõtet kodulaenu ennetähtaegselt tagastada. Kui aga rahaga midagi arukat lisaks tarbimisele peale hakata ei ole, on mõistlik eluasemelaen tagasi maksta, et loobuda intressikulust.

Enamasti on eluasemelaenulepingutes kokkulepe, et laenuleping on võimalik lõpetada kolmekuulise etteteatamisega, kuid seda fikseerimata intressimääraga laenulepingute puhul. Kui laenuvõtja on sõlminud laenulepingu fikseeritud intressimääraga, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest.

Seda seetõttu, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu puhul on laenuandjal õiguspärane ootus teatud suuruses intressi teenimiseks. Intressi suurus on lepingu sõlmimise ajal välja arvutatav.

Fikseerimata intressimääraga laenulepingu puhul, mis on hüpoteegiga tagatud, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Veel on võimalus registreeruda koolitusele “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel”

21.04.2017 Margot Toompark

25/04/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse eesmärk on osalejatele tutvustada haldusmenetluse seaduse rakendamist ja koosmõju teistele seadustele.

Koolitusele on oodatud:

kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
kinnisvaraarendajad;
kinnisasja omanikud jt.

Koolituse “Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” käigus saab teada:

millised on kohaliku omavalitsuse ja muu haldusorgani kohustused menetluse läbiviimisel;
kuidas menetlust korrektselt läbi viia ja otsust vormistada.

Koolituse käigus käsitletakse muu hulgas seda, mida tuleb tähele panna planeeringute koostamise käigus planeeringu koostamiseks ja elluviimiseks halduslepingute sõlmimisel.

“Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimisel” toimub 25/04/2017 kell 09.00-14.45 Tallinna kesklinnas. Lektor on advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Riigikohtu praktika: Lume ja jää tõrje eest vastutav isik

21.04.2017 Tõnu Toompark

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet koostas korteriühistule väärteoprotokolli kuna korteriühistu ei olnud kõrvaldanud ehitiselt jääpurikaid ja lund.

Esmalt selgitati seda, et kuigi korteriühistu ei ole korteriomandite omanik, võrdsustatakse korteriühistut kui haldajat heakorra nõuete täitmisel omanikuga ning seega laieneb heakorraeeskirjast tulenev lume ja jääpurikate kõrvaldamise kohustus ka ehitist haldavale korteriühistule.

Veel selgitati juriidilise isiku vastutusele võtmist. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt või nende käsul juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumine vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni neist elementidest puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud.

Erinevalt kinnisasja haldavast korteriühistust ei ole selle juhatuse liikmel endal ühestki normist tulenevaid ülesandeid, mis võimaldaksid teda käsitada kinnisasja haldaja või mõne muu heakorraeeskirjas nimetatud subjektina. Korteriühistu juhatuse liikmele ei laiene heakorraeeskirja alusel kinnisasja omaniku heakorraalased kohustused. Kuna antud juhul korteriühistu juhatuse liiget ei saanud pidada normi rikkumise eest vastutavaks, siis menetleja otsus tühistati ja menetlus lõpetati süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Samas selgitas kolleegium, et olukorras, kus ehitise katusel olev jää ja lumi ohustavad vahetult inimeste elu ja tervist, on kõiki asjaolusid arvestades korrakaitseorgan ise kohustatud ohtu reaalselt tõrjuma, mis kõnealusel juhul sai seisneda eeskätt jää ja lume ehitise katuselt eemaldamises.

Kui on põhjust arvata, et omanik või muu avaliku korra eest vastutav isik inimeste elu ja tervist vahetult ohustavat jääd ja lund piisavalt kiiresti ehitiselt ei kõrvalda, on korrakaitseorgan muu hulgas pädev rakendama asendustäitmist. Erijuhuna on asendustäitmist lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, sest vahetu oht avalikule korrale tuleb kõrvaldada viivitamata.

Pille Pettai, Rasmus Õisma

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 09/05/2017

21.04.2017 Margot Toompark

09/05/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
äripindade omanikele;
ärikinnisvara arendajatele;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Lektor on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 09/05/2017 kell 09.00-14.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Что может случиться, если ваши контактные данные в банке не верны?

21.04.2017 Silver Vohu

Многие предприятия и государственные учреждения просят своих клиентов регулярно обновлять свои контактные данные. Причины для этого разные. Но, если речь идет о банках, устаревшие данные клиента могут привести к неприятным последствиям.

Банк хранит ваши деньги. Если у банка возникает подозрение, что к ним получили доступ злоумышленники, к примеру, были скопированы данные банковской карты, украдены документы или коды, крайне важно иметь возможность быстро с вами связаться. Достаточно всего нескольких минут, чтобы уберечься от крупных денежных потерь, а если банк не может с вами связаться, у него зачастую не остается иного варианта для защиты ваших денег, кроме как закрыть банковскую карту или счет.

Неожиданно банковская карта может оказаться закрытой

Может случиться, что подозрение банка окажется неоправданным, к примеру, вы действительно сделали карточные платежи в нескольких государствах подряд. И вдруг вы обнаруживаете, что ваша банковская карта закрыта – во время пребывания за границей это, несомненно, станет весьма неприятным сюрпризом. Если ваши контактные данные в банке верны, перед тем как закрыть карту, банк свяжется с вами по телефону, чтобы уточнить, действительно ли вы пользовались ей в экзотических странах. Если это так, у банка не будет причины закрывать карту.

Банковская карта не пришла по назначению

В наши дни, чтобы получить новую карту, посещать банковскую контору не нужно. Когда срок действия вашей карты подойдет к концу, банк отправит вам новую по почте, соблюдая требования безопасности. Ее активация происходит в интернет-банке. Если банк располагает неверной информацией о вашем адресе, банковская карта вам не придет. Безусловно, это неопасно для ваших денег, но доставит массу неудобств, ведь вы не получите в обещанное время долгожданную картe, а заказ новой потребует времени.

Возможная кража идентичности

Преступники становятся все более находчивыми, а последствия кражи идентичности в цифровом мире – все более тяжелыми. Если вы сообщили банку верные контактные данные, в случае подозрений банк может, например, сделать контрольный звонок и спросить, на самом ли деле вы сделали платеж на большую сумму. Это может предотвратить крупный ущерб и осложнить жизнь преступникам.

Отсутствующие данные переводят вас в разряд рискованных клиентов

Если у клиента отсутствуют данные, он может превратиться для банка в рискованного клиента. Если вы не отреагировали на просьбу банка обновить свои данные, для него это является знаком, что, возможно, с вами что-то случилось. Поэтому, чтобы снизить риски, следует временно закрыть ваш расчетный счет, обратить особое внимание на ваши денежные переводы и т. п. Из-за этого вам может показаться, что банковские услуги стали требовать больше времени или осуществляются с перебоями. Причина – данные, которые клиент не обновил.

Деньги отмываются в мутной воде

Прозрачные и корректные отношения с клиентом значительно затрудняют злоумышленникам возможность пользоваться банками для преступных перемещений денег. Если данные клиента корректны, и риски, связанные с клиентами, правильно оцениваются, банк быстрее находит подозрительные сделки, и преступник также обнаруживается быстрее. Регулярно обновляя клиентские данные, каждое предприятие и частное лицо вносит свой вклад в борьбу с терроризмом и отмыванием денег.

Вы можете в любой момент обновить свои данные. В банке SEB это можно сделать в интернет-банке в пункте-меню Дополнительные услуги → Контактные и дополнительные данные.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avalik arutelu

21.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu viiakse läbi 12. mail algusega kell 14 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18).

Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering oli avalikul väljapanekul 8. märtsist kuni 6. aprillini Tallinna Kesklinna Valitsuses, Põhja-Tallinna Valitsuses ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametis.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr

Avaliku väljapaneku jooksul laekus kohalikule omavalitsusele kaks kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid sisaldavat pöördumist.

Tallinna linnavalitsus võttis Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneeringu vastu 15. veebruari 2017 istungil. Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku tegi Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Detailplaneeringu koostas osaühing AB Artes Terrae OÜ. Detailplaneeringu koostamine on tingitud Tallinna linnahalli rekonstrueerimise ning ühtlasi ka Tallinna linnahalli ümbritseva piirkonna üldise linnaehitusliku kontseptsiooni kujundamise vajadusest.

„Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering hõlmab 11,5 ha suuruse maa-ala, lisaks linnahalli kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimisele on võimalik naaberkinnistutele rajada üsna palju uut äri- ja elamispinda,“ ütles Aas. „Linnahalli ja mere vahelisele alale on detailplaneeringuga kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja eluhooned, aga ka piisavalt avalikku ruumi.“

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kohaseid maakasutuse juhtotstarbeid ning rohekoridori ulatust ja haljastuse osakaalu, ühtlasi taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist.

Planeeritud ala piirneb põhjast Patarei sadamaga, läänest Kalasadama ja Kultuurikatla piirkonnaga, lõunast Sadama tänavaga ning idast Logi tänavaga. Piirkonna linnaehituslikud dominandid on Tallinna linnahall ja Kultuurikatel.

Detailplaneeringu lahenduse kohaselt võetakse seni kasutult seisnud tehnogeenne rannaala aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse, ühtlasi tagatakse juurdepääs ja vaba liikumine avalikul kallasrajal. Mere äärde soovitakse luua Euroopa merelinnadele iseloomulik kaasaegne linnaruum, piki mereranda hakkaks kulgema rannapromenaad. Planeeritud alal oleva ranna puhul ei ole tegemist mitte loodusliku mererannaga, vaid mere täitmisel tekkinud tehiskeskkonnaga ning seetõttu puudub vahetult mere ääres väärtuslik looduskeskkond, mida kaitsta.

Pärast Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kehtestamist 2004. aastal on toimunud linnaehituslikud muudatused, mida üldplaneeringu koostamisel ei olnud võimalik prognoosida.

Piirkonna eeldusi arvestades ja linnaruumi elavuse tagamiseks on otstarbekas alale planeerida mitmefunktsioonilised hooned. Eluruumide kavandamisel on tagatud piirkonna elavus ja inimeste ööpäevaringne kohalolek. Ärimaa sihtotstarbe asemele võib kavandada ka ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe. Detailplaneeringus on loodud eeldused planeerida alale linnahalli kasutust toetava funktsiooniga hooned.

Planeeritud avalikult kasutatavate kruntide osakaal moodustab 49% kõikidest planeeritud kruntidest, millele lisanduvad veel linnahalli katusel olevad avalikud jalakäijate alad. Linnahalli ja kavandatud hoonete vahelisele alale on planeeritud lineaarne haljasala, mis on kasutatav ka rekreatsioonialana. Avalike alade kohta parima linnaehitusliku lahenduse saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus. Ka detailplaneeringuga planeeritud hoonestus tuleb rajada avalike arhitektuurivõistluste tulemustel valmivate ehitusprojektide alusel.

Planeeringulahenduse väljatöötamisel on lähtutud vajadusest kujundada Tallinna linnahalli ja Logi tänava vahel asuvast hoonestamata maa-alast atraktiivne linnaruum, mida ilmestavad jalakäijate ja kergliiklejate tarbeks kujundatud hoonetevahelised väljakud, haljastatud tänavad ja rannapromenaad. Oluliseks eesmärgiks on seatud Tallinna linnahalli uuesti kasutusele võtmine ning linnahalli kui mälestise ja piirkonna maamärgi dominantsuse, juurdepääsetavuse ja vaadeldavuse tagamine.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Domus Kinnisvara: Eramu elementaarsed hooldustegevused kevadel

20.04.2017 Kaupo Mõttus

Teadupärast tuleb sügis ja seejärel talv kõigile majaomanikele iga kord väga ootamatult. Ikka on soov nautida õues olekut ja teha see viimane grilliõhtu kuni ilm seda veel vähegi soosib ning ühel ilusal hommikul ärgates ongi koduõu kaetud kauni valge lumevaibaga.

Nii nagu autojuhtidel hakkab kiire rehvivahetusega, on majaomanikul kiire õuemööbli ja muu atribuutika koristamise ja talvekorterisse kolimisega. Seetõttu jäävad paraku tegemata paljud hooldustööd, mida oleks pidanud tegema.

Esimesed soojemad päevad meelitavad meid taas õue ning kutsuvad tegudele. Nüüd on see hetk, mil tuleks enda elamule heaperemehelik pilk heita ning mõnel juhul valmistada end juba ette saabuvaks sügiseks ja talveks.

Mida saad kevadel ära teha?

Kevadel oleks mõistlik üle vaadata hoone kõik konstruktsioonid ning selgitada välja võimalikud temperatuuri kõikumisest, lumest ja jääst tekkinud kahjustused. Väga oluline on katuse ülevaatus. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata kohtadele, kuhu talvel kogunes lumi ja jää. Teadupärast vesi külmudes paisub ning see võib konstruktsioonidele märkimisväärset kahju tekitada. Puhastada tuleks ka vihmaveerennid ja äravoolutorud. Viimast peaks kindlasti tegema ka sügisel. Üle tuleks hoolikalt vaadata ka maja fassaad ja vajadusel remontida talve jooksul tekkinud kahjustused.

Lume sulamisest tingitud uputuse vältimiseks tuleb puhastada drenaaži- ja sadeveekaevud.

Kütteperioodi lõppedes tuleks kindlasti hooldada küttesüsteem. Õhksoojuspumpadel vahetada filtrid, puhastada ahjud ja korstnad, hooldada gaasikatel jne. Kõik ikka selleks, et sügise saabudes oleksite kütteperioodiks muretult valmis. Mõistlik oleks üle vaadata ja õlitada kõik uksed, eriti välisuksed, mis võivad olla lume ja jää tõttu kahjustatud, vahel on need temperatuuri kõikumise tõttu pisut paigast ära ja vajavad reguleerimist.

Nüüd kui tähtsamad tööd on tehtud võib hakata aiamööblit talvekorterist välja kolima. Kindlasti on see kogunud mustust ja tolmu ning lihtsaim viis seda puhastada oleks see rohke veega üle loputada. Vett saate loomulikult aiavoolikust, mille olete juba lahti rullinud ja majakraaniga ühendanud. Ilusat kevadet kõigile!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks pöördus tõusule

20.04.2017 Statistikaamet

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 0,4% ja võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 0,7%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjalide ja tööjõu kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle 60% ja üle kolmandiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,4%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 0,5% ja tööjõule 0,5%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga 0,4% ja võrreldes 2016. aasta I kvartaliga 0,5%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2017
	IV kvartal 2016 – I kvartal 2017, %	I kvartal 2016 – I kvartal 2017, %
KOKKU	0,4	0,7
tööjõud	0,5	0,7
ehitusmasinad	0,5	0,3
ehitusmaterjal	0,4	0,7
Eramuindeks	0,3	0,5
Korruselamuindeks	-0,1	0,6
Tööstushooneindeks	0,5	0,3
Ametihooneindeks	0,6	0,9

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2017
	IV kvartal 2016 – I kvartal 2017, %	I kvartal 2016 – I kvartal 2017, %
KOKKU	0,4	0,5
tööjõud	0,1	0,4
ehitusmasinad	1,0	1,9
ehitusmaterjal	0,4	0,4

Statistikatöö „Ehitushinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks märtsis kuuga ei muutunud

20.04.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,1%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja metalltoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning kemikaalide ja kütteõlide tootmises.

2016. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide, toiduainete, elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises, samuti hinnalangus mäetööstuses, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2017
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Märts 2017 – veebruar 2017, %	Märts 2017 – märts 2016, %
KOKKU	0,0	3,1
Töötlev tööstus	0,4	3,5
Mäetööstus	-0,1	-6,5
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-6,7	1,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,2% ja võrreldes 2016. aasta märtsiga 6,7%.

Eelmise kuuga võrreldes langes märtsis keskmisest enam elektrienergia, jookide ning naftasaaduste hind, samas tõusis elektroonikaseadmete ning kummi- ja plasttoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,6% ja võrreldes 2016. aasta märtsiga 6,3%.

Eelmise kuuga võrreldes langes märtsis keskmisest enam elektrienergia, põllumajandustoodete, ehitusmaterjalide ning naftasaaduste hind ning tõusis nahktoodete ja jalatsite ning farmaatsiatoodete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.04.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte kaheksa tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

KredEx kasvatas tegevusmahte ja teenis 1,2 miljonit eurot kasumit

19.04.2017 Tõnu Toompark

Täna KredExi nõukogu poolt kinnitatud 2016. aasta majandusaasta aruande põhjal teenis sihtasutus eelmisel aastal kasumit 1,2 mln eurot. Tänu KredExile paranesid 706 ettevõtte rahastamisvõimalused ja 6684 pere elutingimused.

KredExi juhataja Lehar Küti sõnul oli möödunud aasta KredExi jaoks tegevusmahtude kasvatamise aasta. “Märkimisväärselt suurenes nii ettevõtluslaenude (44% võrreldes möödunud aastaga), eluasemelaenude (42%), kui ka korterelamulaenude (80%) käendamise maht. Ühtlasi saavutati kõigi nimetatud valdkondade osas suurimad aasta jooksul väljastatud käendusmahud alates KredExi loomisest 2001. aastal. Ühtekokku väljastati aasta jooksul nende sihtrühmade puhul käendus 3115 ettevõtte/eraisiku/korterelamu laenule summas 124,4 mln eurot. See võimaldas neil pankadest saada lisarahastust summas 358 mln eurot,” ütles Kütt.

KredExi põhitegevuse brutotulud moodustasid 7,1 mln eurot, kasvades 2015. aastaga võrreldes 1 mln euro võrra. Sealhulgas ulatusid tagamistegevusega seotud tulud 4,1 mln euroni ning intressitulud laenudelt 1,9 mln euroni. Aasta lõpu seisuga oli KredExi sihtkapital 74 mln eurot, bilansimaht 191,4 mln eurot, tagatisportfell 207,6 mln eurot ja laenuportfell 59,1 mln eurot.

Võimalike krediidikahjude katteks moodustati 2016. aastal eraldisi kokku 3,9 mln eurot. Tagamistegevusest tulenevaid kahjusid hüvitati aasta jooksul 1,8 mln euro ulatuses. Võrreldes 2015. aastaga olid kahjud väiksemad nii ettevõtlus- kui ka eluasemevaldkonnas. Kogu tegutsemisaja jooksul on KredEx hüvitanud tagamistegevusest tulenevaid kahjusid summas 29,9 mln eurot.

„KredEx lähtub finantsteenuste pakkumisel eelkõige avalikust huvist, aidates ettevõtteid ja elanikke seal, kus turg ei toimi. Missiooni täitmiseks võtab KredEx suuremaid riske, kui erakapitalil põhinevad finantsasutused, ent pikema perioodi keskmisena on eesmärgiks isetasuvuse säilitamine. Samas üksikute aastate lõikes võidakse teenida märkimisväärseid kasumeid või kahjumeid,“ selgitas Kütt. Alates asutamisest 2001. aastal on KredEx teeninud kasumit kokku 8,4 mln eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Merko premeerib oma parimaid koostööpartnereid uhiuue Toyotaga

19.04.2017 Tõnu Toompark

Merko Ehitus käivitas kampaania, mille eesmärk on tunnustada koostööpartnereid ja väärtustada nende töö kvaliteeti. Koostöös Toyotaga korraldatava kampaania raames premeeritakse Eesti, Läti ja Leedu parimat koostööpartnerit uhiuue Toyota PROACE’i või Hiluxi kaheaastase kasutusõigusega. Tänaseks on kampaanias osalema registreerunud Eestis üle 120 koostööpartneri. Objektimeeskondade poolt esimese kvartali parimateks koostööpartneriteks valitud ettevõtted on näha kodulehel http://merko.ee/tegija/.

Koostööpartnerite tunnustamise kampaania sai avalöögi jaapanipärase üritusega. Selle raames tähistasid Merko ja Toyota ka oma sõpruse 25. sünnipäeva ning Merko sai kätte oma tuhandenda Toyota, olles sellega Toyota üks suurimaid kliente. Merko kontserni töötajad kasutavad Toyota ametiautosid nii Eestis, Lätis kui Leedus. Fotodel: AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal, Merko pikaaegne juht ja tänane AS Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus, Toyota Baltic AS juhatuse liige Osvaldo Valentini ning AS Merko Ehitus Eesti finantsvaldkonna juhi asetäitja Aire Ojandu, kes sai ametiautoks Merko tuhandenda Toyota.

„Projektide edu aluseks on meie professionaalne meeskond ja pikaajaline kogemus ning hea koostöö tellijate ja koostööpartneritega. Tänavu soovime veelgi enam tunnustada oma sadu koostööpartnereid, kelle töö kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, korrektsus ja professionaalsed töötajad on objektide valmimisel suure kaaluga,“ ütles AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Keit Paal. „Lisaks on kampaania eesmärk juhtida tähelepanu ausale ärile – kinnitame, et oleme ise aus maksumaksja ning kõik meie töötajad on ametlikult registreeritud. Töötame iga päev veelgi ausama ja turvalisema ehitusturu ja töökeskkonna nimel ja ootame, et sellesse panustaksid ka kõik meie koostööpartnerid.“

„Korraldame tunnustamise kampaania koostöös Toyotaga, kelle aastatepikkuse kliendina saame kinnitada, et kahe brändi väärtused on sarnased – seame mõlemad esiplaanile kvaliteedi, kestvuse ja hea teeninduse. Meie töötajad on Toyotadega sõitnud aastakümneid ja saime kätte oma tuhandenda auto. Usume, et Toyota on usaldusväärne autobränd ka paljude meie koostööpartnerite seas. Seega on uhiuue Toyota Hilux või PROACE aasta tegijale igati sobiv ja väärt preemia,“ lisas Keit Paal.

Toyota Baltic ASi juhatuse liige Osvaldo Valentini lisas: „Tugevad ja vastupidavad partnerlussuhted rajatakse alati pinnasele, kus jagatakse ühiseid väärtusi ja asjatundlikkuse põhimõtteid ning järgitakse kõrgeid standardeid. Toyota autod on alati ehitatud kõrgete standardite järgi, lisaks iseloomustab Toyotat soov pidevalt parendada oma tooteid ja teenuseid – püüd üha paremini teha on meie jaoks pidev teekond. Oleme Merkole tänulikud mitme aastakümne pikkuse koostöö eest. Merko kampaania, mis väärtustab koostööpartnereid ja mille peaauhinnaks on Toyota mudelid, on meie jaoks märk sügavast usaldusest. Toyotale on suur au toetada õnnelikke võitjaid nende igapäevatöös, nii nagu oleme toetanud Merkot tema teekonnal Baltimaade üheks juhtivaks ehitusettevõtteks.“

2017. aastal valib iga Merko ehitusobjekti projektimeeskond Eestis, Lätis ja Leedus välja kvartali parimad koostööpartnerid. Aasta lõpus toimuvatel kampaania lõpuüritustel selguvad peaauhinna võitjad, kes saavad endale preemiaks valida kas uue Toyota PROACE’i või Hiluxi kaheaastase kasutusõiguse. Koostööpartnerid saavad tutvuda kampaania tingimustega ja registreeruda kodulehel http://merko.ee/tegija/, kus avaldatakse ka kvartali parimateks valitud koostööpartnerite nimed.

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eesti juhtiv ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba, Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksus koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2016. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 797 inimesele ning ettevõtte 2016. aasta müügitulu oli 252 miljonit eurot.

Toyota Baltic AS on 1993. aastal asutatud Toyota ja Lexuse sõidukite ametlik maaletooja, mis juhib ja koordineerib nimetatud sõidukite müüki ja turundust ning järelturuga seonduvaid tegevusi Eestis, Lätis ja Leedus. Aasta 2017 seisuga on Baltimaades 20 Toyota ja 5 Lexuse edasimüüjat ning 5 volitatud remonditöökoda.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Maa-amet: Haritava maa hektari hind kasvas eelmisel aastal kaheksa protsenti

19.04.2017 Tõnu Toompark

Maa-ameti avaldatud 2016. aasta tehingute analüüs näitab, et haritava maa mediaanhind oli möödunud aastal 2700 €/ha, olles kaheksa protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige rohkem tehti tehinguid Lääne-Virumaal.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2016. aastal kaheksa protsenti, küündides 2700 euroni. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 141 tehingut. Järgnesid Viljandi- ja Järvamaa 118 tehinguga.

Haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal, madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2016. aastal oli tehingute mediaanpindala 7,4 hektarit, mis on suurem kui aasta varem.

„Viimastel aastatel on huvi Eesti põllumaa vastu üha kasvanud, sellele viitab asjaolu, et viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud koguni 85,3%,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Haritava maaga tehti 2016. aastal kokku 1404 tehingut, mis on kolm protsenti rohkem võrreldes 2015. aastaga. Tehingute koguväärtus kasvas 2016. aastal 30,4% võrreldes eelmise aastaga, ulatudes 41,1 miljoni euroni.

Tutvu ülevaatega: Haritava maa turuülevaade

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Finantsstabiilsust võivad ohustada kasvavad hinnad ja tehinguaktiivsus kinnisvaraturul

19.04.2017 Eesti Pank

Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed
Ettevõtete laenuteenindamise võimet toetab majanduskasvu taastumine ja palgakasvu aeglustumine
Kinnisvaraturul suurenes tehinguaktiivsus ja kiirenes hinnakasv, seni on see siiski olnud kooskõlas sissetulekute kasvuga
Ettevõtete ja majapidamiste pangalaenud kasvavad endiselt kiirelt
Reaalsektori võlakoormus SKP suhtes vähenes tänu tagasihoidlikule välislaenamisele ja Eesti Pank jätab vastutsüklilise kapitalipuhvri 0% tasemele
Finantssektori maks võib avaldada negatiivset kõrvalmõju finantsstabiilsusele ja majanduse rahastamisele

Eesti majanduskasv oli 2016. aastal väike, kuid kiirenes aasta teises pooles. Lisandväärtus kasvas enamiku majandusharude puhul, seejuures ka eelnevalt langust näidanud põlevkivisektoris ja energeetikas. Märke kiiremast majanduskasvust ilmnes ka 2017. aasta esimeses kvartalis. Ettevõtete müügitulu kasv 2016. aasta neljandas kvartalis pisut kiirenes ja tööjõukulude kasv aeglustus. Ettevõtete kasumlikkus on siiski endiselt madal ja palgasurve püsib suur. Kasumite edasine langus ohustaks ettevõtete laenuteenindamisvõimet.

Majanduskasvu taastumist ohustab investeeringute jätkuv madalseis. Ettevõtete investeeringud on vähenenud neli aastat järjest. Investeerimisaktiivsus sõltub kindlustundest tuleviku suhtes, mida omakorda määrab majandus- ja maksupoliitika usaldusväärsus. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ebakindlust. Olukorras, kus tööturg on pigem ülekuumenenud ja siseturule suunatud ettevõtete kasvul pole olulisi takistusi olnud, teeks lisakulutuste tegemine valitsemissektori eelarve puudujäägi arvelt pikaajalist majanduskasvu silmas pidades rohkem kahju kui kasu. Valitsus peaks majanduskasvu toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonna loomisega.

Kavandatav finantsteenuste maksustamine võib tuua kaasa negatiivseid kõrvalmõjusid Eesti finantsstabiilsusele ja pärssida majanduse rahastamist. Sellepärast tuleb enne maksu kehtestamist hoolikalt analüüsida selle võimalikku mõju. Kui maks kehtestada, siis oleks mõistlik see kehtestada mitte ainult kommertspankadele, vaid võimalikult laiale finantsasutuste ringile, et vähendada finantsstabiilsusele negatiivset mõju avaldavaid turumoonutusi. Arvestades teenuste ja kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus ning Eesti finantssektori integreeritust võib varapõhine maks lisaks tuua kaasa finantsstabiilsuse tagamiseks oluliste likviidsus- ja kapitalipuhvrite vähendamise Eestis.

Hinnakasv Eesti kinnisvaraturul 2016. aasta viimases kvartalis kiirenes, kuid on samas suurusjärgus sissetulekute kasvuga. Kinnisvaraturul tehti rohkem tehinguid kui aasta tagasi ning tehingute keskmise hinna kasv osutus 2016. aasta neljandas kvartalis ja ka 2017. aasta alguses kiireks. Samas tõid kinnisvaraarendajad aga rohkem uusi eluasemeid turule, mistõttu varasemast suurem osa tehingutest toimus uute ja kallimate eluruumidega, mis mõjutas tehingute keskmist hinda. Kui tehingute struktuur nii korterite asukohalt kui ka vanuselt oleks jäänud samaks mis aasta tagasi, oleks korteritehingute keskmine hind kasvanud 2016. aasta teisel poolel hinnanguliselt 5–6%.

Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli kiire kasv jätkus 2017. aasta esimestel kuudel. Ettevõtetele antud laenud kasvasid enamikus sektorites. Ehkki kõige kiiremini kasvas kaubandussektori laenujääk, andis suurima panuse ettevõtete laenuportfelli kasvu kinnisvara- ja ehitussektor. Kinnisvara- ja ehitussektorile on laenu antud ärikinnisvara arenduseks, mis tähendab, et pankade krediidirisk on üha enam seotud ärikinnisvara turu arenguga. Samas püsib pankade kasumlikkus eelmise aastaga võrreldaval tasemel ja omakapitali tase on kõrge.

Eluasemelaenude laenustandardid ja -tingimused on hetkel sobivad ning Eesti Pank ei pea vajalikuks eluasemelaenudele kehtestatud nõudeid muuta. Palkade ja kinnisvarahindade kiire kasvu ja madalate intressimäärade perioodil varitseb siiski oht, et nii laenuandja kui ka laenusaaja ülehindavad tuleviku laenumaksevõimet ja suurendatakse laenusaaja võlakoormust ebamõistlikul määral. Kuigi praegusest laenukeskkonnast ei tulene kiiret vajadust muuta pankadele kehtivaid eluasemelaenunõudeid, jälgib Eesti Pank finantsvõimenduse ja laenumaksevõime muutusi eluasemelaenude turul ning on valmis nõudeid vajadusel karmistama.

Eesti Pank jätab hetkel vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0% tasemele. Reaalsektori võlakoormus ehk võla ja SKP suhtarv on viimastel aastal püsinud sama ning jääb Eesti Panga 2016. aasta detsembriprognoosi järgi ka lähiaastatel ligikaudu samale tasemele. Samas kätkevad madalad intressimäärad ja kiire palgakasvu püsimine ohtu, et kinnisvaraturul võivad tehinguaktiivsus ja hinnad veelgi tõusta, mis võib tuua kaasa laenukoormuse kasvu. Ka ettevõtete võlakoormus võib kindlustunde ja investeeringute kasvades hakata taas suurenema. Seetõttu jälgib Eesti Pank riskide võimalikule kuhjumisele viitavaid näitajaid ja võib vajadusel tõsta vastutsüklilise kapitalipuhvri määra 0%st kõrgemale tasemele.

Eestis tegutsevate pankade emapankadega seotud riskid, mis tulenevad Rootsi eraisikute kõrgest võlakoormusest ja kinnisvarahindade kasvust tulenevad riskid ei ole oluliselt vähenenud. Kinnisvarahindade kasv Rootsis 2016. aasta esimeses pooles küll pisut aeglustus, kuid aasta lõpus kasv taas kiirenes. Elanikkonna kasv, linnastumine ja madalad intressid hoiavad nõudluse eluasemelaenude järele tugevana. Eestis tegutsevate pankade emapankade finantsseisund on kiire eluasemelaenude kasvu taustal jätkuvalt haavatav, kuna oluline osa rahastamisest saadakse finantsturgudelt. Sellest omakorda moodustavad poole kaetud võlakirjad, mida kasutatakse eluasemelaenude finantseerimisel.

Euroopa Liidu finantsstabiilsust ohustavaks suurimaks riskiks on hindade võimalik langus rahvusvahelistel võlakirjaturgudel. Turuintressimäärad on ajaloolises võrdluses madalad ja võivad majanduskasvu väljavaate paranedes tõusta. Turuintressimäärade tõusu ja võlakirjade turuväärtuse langus avaldaks Eestis negatiivset mõju eelkõige pensionifondide ja kindlustusseltside finantstulemustele.

Loe ka täispikka publikatsiooni: Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2017

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Mais algavad Haabersti ristmiku ehitustööd

19.04.2017 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas 13. aprillil 2017 Haabersti ristmiku rekonstrueerimise töövõtulepingu edukaks tunnistatud pakkujaga Nordecon AS, kelle pakkumus tööde teostamiseks koos käibemaksuga on 19,8 miljonit eurot.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on Haabersti ristmiku rajamise esimese etapis eeldatav tööde läbiviimise periood 2017 aasta maikuust kuni 2018 maini. „Esimese etapi töödena on kavas Paldiski mnt mõlema sõidusuuna rajamine, tehnovõrkude ümbertõstmine, uute võrkude rajamine ning kergliiklustunneli ja viadukti ehitus.“

Teise etapi eeldatav tööde läbiviimise periood on aprill 2018 kuni oktoober 2018. Siis rajatakse Rannamõisa tee, Ehitajate tee kergliiklustunnel, kergliiklusteed ning foorjuhitav turboring. Töödega kaasneb tehnovõrkude ümbertõstmine ja uute võrkude rajamine ning haljastustööd.

Haabersti ristmikule rajatakse rekonstrueerimistööde käigus Paldiski maantee suunal 277 meetri pikkune viadukt. Olemasolev ringristmik muudetakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alt läbivana 38 meetri pikkune tunnel ja Paldiski maantee alt läbivana 54 meetri pikkune tunnel.