Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Elu korteriühistus: Korteriühistu loomine, kui pooled ei ole nõus

28.08.2017 Kätri Sarapuu

Maja mädaneb ära midagi peab ette võtma. Inimesed ei ole kuidagi poolt, need 2 korterit.

Küsimus: Kuidas saame luu ühistu kui neljast korterist 2 on nõus? Kas saame üldse luua ühistu. Või peame tõesti ootama kuni 2018. aastai kui asi läheb kohustuslikuks?

Vastus: Korteriühistuseaduse § 3 lg 1 kohaselt toimub korteriühistu asutamine mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega tuleb teil vaadata, kas nendele kahele korteriomanikele, kes soovivad korteriühistu moodustada, kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Juhul, kui ei kuulu, saate te lähtuda korteriomandiseadusest ning vastavalt seaduses sätestatule vajalikke otsuseid ja tegevusplaane vastu võtta.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Statistikaamet: II kvartalis ehitusmahud suurenesid

28.08.2017 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 18% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 25%.

II kvartalis ehitati omal jõul 627 miljoni euro eest, sellest hooneid 391 miljoni ja rajatisi 236 miljoni euro eest. 2016. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 9% ning rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitus, mis pöördus tänavu aasta algusest taas kasvule. Jätkuvalt püsib kasvutrendil ka hoonete ehitamine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aasta II kvartaliga võrreldes ligi poole võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu vähenemise tulemusena. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 6%, mullu samal ajal 12%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta II kvartalis kasutusse 1422 uut eluruumi, s.o 97 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 2066 eluruumi ehitamiseks, mida on üle kümnendiku rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 243 mitteelamut kasuliku pinnaga 216 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao- ja tööstushoonepinda. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 21.07.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Arco Vara: 6 nippi, kuidas müüa oma kodu kiiremini

25.08.2017 Liis Reisner

Kinnisvara ostuks on väga erinevaid põhjuseid. Et müüa võimalikult kiiresti, peaks Sinu kodu sobima võimalikult paljudega nendest põhjustest.

Õnneks on see lihtsam, kui esmapilgul paista võib, sest et on mõned kindlad omadused, mida ostjad hindavad – pea neid silmas ja müük läheb kindlasti libedamalt!

Vähem on rohkem! Hetke trend on jätkuvalt avatud ruumid ja vähem asju. Pane silma alt kõik ebavajalik ära! Ja kuna nagunii on plaanis kolida, siis äkki on mõistlik ebavajalikust, katkisest ja aegunud mööblist juba enne müüki lahti saada. Naturaalsed värviskeemid läbi kogu elamise ühendavad ruumid ja jätavad puhta üldmulje. Kõige paremini müüb tühi korter!
Paljud ostjad soovivad võimalikult kiiresti sisse kolida – see tähendab, et väiksed parandustööd võiksid olla tehtud ja kinnisvara antakse uuele omanikule edasi võimalikult heas seisukorras. Korteri müügist üleandmiseni võiks olla arvestatud maksimaalselt kuu, pikem üleandmise periood võib reaalselt pärssida müüki. Keegi ei taha oodata pool aastat, et oma koju kolida kui just pole tegemist valmiva uusarendusega.
Meeldiv magamistuba. Puhkus on kõigile oluline ja magamistuba, kuhu põgeneda argimurede eest ja ennast korralikult välja puhata, on ostjate silmis väga hinnatud. Muuda magamistuba kutsuvaks! Kui endal oskustest või ajast puudu jääb, siis Sind aitab kindlasti vastavate oskustega maakler.
Valgusküllased toad. Ära alahinda loomulikku valgust ja seda just väiksemates ruumides. Paiguta kardinad nii, et aknad paistaksid võimalikult suured ja ära kasuta liiga raskepäraseid kardinamaterjale. Nii pildistamise kui ka külastuste ajaks tuleks elamises kõik tuled põlema panna.
Ma usun, et enamus nõustub väitega, et meil on liiga palju asju. Palju asju nõuab aga ka palju kohti, kuhu neid paigutada. Kavalad panipaiga lahendused toovad kindlasti ostjate silmis suuri plusspunkte. Kindlasti tee oma kapid ja riiulid korda – nii paistavad need ruumikamad!
Kulumisjäljed ja katlakivi on out. Kõik kulub ja see kehtib ka kinnisvara kohta. Kriibitud ja päevinäinud parkett, kriiksuvad uksed ning katlakiviga kaetud segistid paistavad juba piltidelt välja. Tegelikult saab need iluvead parandada lihtsalt väikese vahatamise või põhjaliku koristamisega.Kui tavapoe vahendid jäävad lahjaks, siis küsi nõu ehituspoest.

Ostja on alati kuskil olemas ja ootab, et keegi talle just Sinu kinnisvara tutvustaks. Kui Sul endal aega, tahtmist või oskusi napib, siis pöördu professionaali poole.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Nõuanded koduostjale: osta või ise ehitada?

25.08.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmise mõtteid kaaludes tasub käsitleda küsimusi, mis on seotud otsusega oma uus kodu hoopis ise ehitada. Ise ehitamise all ei pea sugugi silmas pidama, et koduotsija ise hakkab oma kätega seda algusest lõpuni tegema. Pigem võib selle all silmas pidada ehitusteenuse tellmist lähtuvalt koduotsija vajadustest.

Rätsepaülikond või masstoode

Kodu ise ehitades saab selle sättida rätsepaülikonnale omaselt täpselt isiklike vajaduste järgi. Kui koduloojal on erisoove, saab ta neid endale maja ehitades arvesse võtta. Olgu need erisoovid seotud planeeringu küsimustega või materjalide kasutusega.

Ostes olemasoleva ehitise tuleb enda soovides teha alati mõningaid järeleandmisi. Silma võib jääda näiteks tubade paigutuse või suuruse osas probleeme, või on seinavärv selline, mis tuleb enda jaoks sobilikuks muuta.

Ehitamine on ajamahukas

Sageli ostetakse kinnisvara ja ostu finantseerimiseks kasutatakse eluasemelaenu. Ostes laenu abil valmis korteri või maja, on kohe võimalik hakata nautima tehtud kulutuste vilju.

Kui aga panga finantstuge kasutades ehitada maja oma kätega ja sisustada seda hiljem aastate jooksul vastavalt rahalistele võimalustele, on kodulooja olukorras, kus laen on võetud ja intressikulu seljas, kuid selle vilju kasutada ei ole võimalik, sest maja valmimine võtab veel aega.

Turukonjunktuur mängib rolli

Ostmise-ehitamise vahel valija peab tähelepanu pöörama turukonjunktuurile ehk olukorrale kinnisvaraturul.

Majanduskeskkonnast ehk kinnisvaraturu tsüklist tulenevalt võib selguda, et valmis maja ostmine on oluliselt soodsam kui uue maja ehitamine. Teisel ajal on aga kasulikum maja ise ehitada, sest nii saab selle odavamalt, kui osta valmis olemasolev maja.

Koduostjast vajadused ja võimalused on määravad

Kodu ostmise asemele ehitamise kasuks otsustamisel peab koduostja mõtlema, kas ta on suuteline ehitusteenust tellima? Eks kõik ehitusteenuse pakkujad ütlevad, et nad on parimad ja ausad tegijad, kuid elu näitab, et rumalal tellijal tõmmatakse nahk ikka üle kõrvade.

Vahel võib koduotsija olla küll pädev ehitusteenuse tellija, kuid ehitusteenuse tellimisega seonduva korraldamisel jääb ajast napiks.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Omanike Keskliit: Toimus järjekordne vabariigi valitsuse omandireformi komisjoni istung

25.08.2017 Omanikud.ee

22. augustil kutsuti kokku omandireformi komisjon. Komisjon moodustati 2017.a kevadel omandireformi mõjude ja lahendamata küsimuste analüüsiks ja ettepanekute tegemiseks. Komisjon esitab aruande Vabariigi Valitsusele 2017. aasta 1. detsembriks.

Komisjoni koosolekul esitati väga erinevaid ja üsna vastakaid seisukohti, mis otsustati võtta teadmiseks ja järgmisel koosolekul seisukohtade kujundamiseks. Kõlama jäi arvamus, et esmalt tuleb analüüsida omandireformi seaduse ja Eesti üürnike liidu petitsiooni juriidilist tausta ja selleks tuleks riigihanke korras tellida sisuline analüüs parima pakkumise teinud ülikoolilt.

Üürnike liidu poolt ette valmistatud üürnikele kahjude hüvitamise seaduse eelnõu ei leidnud toetust.

Ka rahalist ja moraalset kahju kannatanud sundüürnike registri koostamisega ei peetud vajalikuks kiirustada. Kui seda hakatakse tegema, siis pidas Memento esindaja vajalikuks ka kümnete tuhandete represseeritute registri koostamist ja nende kahjude korvamist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid maakonnakeskustes

25.08.2017 Omanikud.ee

Septembris ja oktoobris korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid maakonnakeskustes.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need, kel juba ühistu tehtud ja need, kes pole Omanike Keskliidu liikmed.

Avaldame septembrikuu ajakava, mis on juba kokku lepitud omavalitsusega.

Käsitlemisele tulevad teemad:

Milliseid elamuid uus seadus puudutab ja mis muutub?
Mida peavad tegema korteriomanikud käesoleval ja järgmisel aastal?
Kes hakkab tegelema haldusküsimustega?
Kas peab riigile midagi tasuma automaatühistu asutamisel?
Kes hakkab korteriühistut esindama ja juhtima?
Kuidas uus seadus puudutab olemasolevaid ühistud?

Tasuta infotunnid „Kõigis kortermajades tekivad korteriühistud“

6. septembril kl 17.00 Keila Kultuurikeskuse väikses saalis
13. septembril kl 16.30 Jõgeva Kultuurikeskuse suures saalis
14. septembril kl 16.30 Türi Vallavalitsuse saalis
20. septembril kl 17.00 Haapsalu Linnavalitsuse saalis
28. septembril kl 16.30 Viljandis, Sakala Keskuse sammassaalis

Esinejad:

Priidu Pärna – Omanike Keskliidu juhatuse esimees, notar
Andry Krass – Omanike Keskliidu juhatuse liige, kinnisvarahaldaja

Soovitame eelregistreeruda: omanikud@omanikud.ee, tel 642 70 20

Infotunnid toimuvad koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning kohalike omavalitsustega.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Riigi Kinnisvara: Sillamäe Politsei-ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone arhitektuurikonkurss

25.08.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Siseministeeriumiga kuulutas välja ideekonkursi, et leida arhitektuurselt parim ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Sillamäe Politsei-ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone rajamiseks.

Uus ühishoone peab olema funktsionaalselt ja arhitektuurselt kõrgetasemeline ning linnaehituslikult sobima oma asukohale, olema rajatav optimaalsete kuludega, turvaline ja mugav lõppkasutajale. Hoone peab olema madalate ekspluatatsioonikuludega ning selle energiatõhususe klass peab olema A ja vastama liginullenergia piirväärtusele.

Hoone ja seda ümbritsev maa-ala peab olema lahendatud sisejulgeoleku asutuste vajadusi silmas pidades. Planeeritav 1400 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga ühishoone on kavas ehitada Sillamäe linna I. Pavlovi 4 kinnistule olemasolevate Politsei-ja Piirivalveameti amortiseerunud hoonete asemele.

Ideekonkurss toimub etapi kaupa

Esimeses etapis esitatakse osalemistaotlused. Kvalifitseerimiskomisjon kontrollib osalejate kvalifikatsiooni ja žürii valib kvalifitseerunud osalejate hulgast välja 3 osalejat, kelle referentsid ja osalemistaotlusele lisatud kirjeldus kavandatava võistlustöö (kavandi) ja projekteerimistöö korralduse kohta harmoneerub enim võistlusülesandega ja hankija vajadustega. Osavõtutasusid osalejatele ei maksta.
Teises etapis koostavad ning esitavad välja valitud kolm osalejat kavandi tähtajaks 18.10.2017 kell 15.00. Žürii hindab kolme välja valitud osaleja poolt esitatud ideekavandeid ja teeb oma ettepanekud kavandite täiendamiseks.
Kolmandas etapis täiendavad välja valitud osalejad kavandeid vastavalt žürii tehtud ettepanekutele ja esitavad muudetud kavandid žüriile hindamiseks tähtajaks 02.11.2017 kell 15.00. Lõpptulemusena valib žürii kolmandas etapis esitatud kavandite seast välja ideekonkursi võitja.

Sillamäe hoone projekteerimiseks korraldatav hankemenetlus on kavas välja kuulutada vahetult pärast ideekonkurssi. Selleks korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse järgnevate projektistaadiumite koostamiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimiseks on kavandatud kuni 102 375 eurot ilma käibemaksuta.

Ideekonkursi osalemistaotluste esitamise tähtaeg on 12. september 2017 kell 14.00.
Ideekonkursi preemiafond on kokku 17 000 eurot.

Riigihange „Sillamäe Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 190211.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

13/09/2017 toimub koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”

25.08.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 13/09/2017 koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”. Koolituse lektor on Arco Vara partnersuhete juht Daniel-Aleksander Chasan.

Kinnisvara arendusprojekti juhtimise koolitus on suunatud:

eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus annab:

arusaama kinnisvaraarenduse protsessi etappidest ja nende keerukusest ning ajalisest kestvusest;
praktilised teadmised, kuidas juhtida kinnisvaraarenduse protsessi ning kuidas arendusprotsess läbida kõige väiksema ajakuluga ning võimalikult väheste probleemidega.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 13/09/2017 Tallinna kesklinnas kell 10.00-15.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Mustamäele parkimismaja rajamiseks laekus kolm pakkumist

24.08.2017 Tallinn.ee

Mustamäele aadressile A. H. Tammsaare tee 92 parkimismaja ja parkla rajamiseks välja kuulutatud hoonestusõiguse seadmise konkursile esitati tähtajaks kolm pakkumist.

„Linna omanduses olevale kinnistule hoonestusõiguse seadmise eesmärk on erakapitali abiga sinna ümbruskonna elanikke teenindav parkimismaja ja avalik parkla ehitada,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Pakkumise tingimuste kohaselt kohustub hoonestaja ehitama kinnisasjale parkimismaja, mille suletud netopinnast kuni 40% võib sisaldada muid äriruume, ning lisaks avaliku parkla. Parkimismaja ja avalik parkla peavad valmima hiljemalt 31. märtsiks 2020.

Pakkumised esitasid Capital Mill OÜ, OÜ Parkimismaja koos Eventus Ehitus OÜ-ga ja OÜ Fund Ehitus. Tulemused pakkumiste nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta kinnitatakse hiljemalt 6. septembril. Võitja selgub oktoobri alguseks.

„Kõigi nõukogudeaegsete uuslinnaosade elanike jaoks on toonasest elamukvartalite planeerimise eripärast tulenev parkimiskohtade nappus teada-tuntud probleem,“ tõdes Võrk. „Mäletatavasti oli siis vaid paar-kolm autot paarikümne korteri kohta, ent tänapäeval on isiklik sõiduvahend pea igal perel.“

Võrgu sõnul on Tallinnas püütud parkimiskitsikust leevendada elamukvartalitesse täiendavate parkimiskohtade rajamisega. „Oleme seadnud korteriühistute kasuks linna maale kasutusõiguse. Praeguseks on seatud isiklik kasutusõigus rohkem kui 70 korteriühistu kasuks ning sel moel on loodud korteriühistu liikmete sõidukite jaoks juurde ligi 2000 parkimiskohta,“ ütles Võrk. „Kokku oleme andnud korteriühistute kasutusse üle kaheksa hektari ehk kümne A. le Coq Arena jalgpallistaadioni jagu linnamaad. Lisaks on linnaosavalitsused andnud tasuta korteriühistute kasutusse üle 30 linnale kuuluva parkimisplatsi.“

Võrk tõdes, et vaatama sellele on nn magalarajoonide elanikel endiselt raske oma autole kodu juures parkimiskohta leida. „Seetõttu oleme käivitanud linnamaale parkimismaja rajamise pilootprojekti,“ ütles Võrk. „Pilootprojekti õnnestumise korral plaanime elamukvartalitesse parkimismajade rajamist jätkata.

Riigi Kinnisvara: Algavad Rapla riigigümnaasiumi hoone ehitustööd

24.08.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Ehitus5ECO OÜ sõlmisid lepingu Rapla tulevase riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Ehitustööde maksumus on 4,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

360 õpilasele kavandatav tänapäevane gümnaasiumihoone on kavas ehitada Rapla linna, Kooli tänav 8 kinnistule. Planeeritava koolihoone netopind on ca 3 435 ruutmeetrit, sealhulgas olemasoleva rekonstrueeritava hoone netopind ca 1 310 ruutmeetrit. Uus koolihoone avatakse 2018. aasta sügisel.

Rapla riigigümnaasiumi olemasoleva õppehoone rekonstrueerimiseks ja sellele juurdeehituse rajamiseks viis RKAS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rapla Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga 2016. aastal läbi arhitektuurivõistluse. Konkursile laekunud seitsme võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks Salto Arhitektuuribüroo OÜ ideelahendus märgusõnaga „Lainurk“ (autorid: Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll).

Rapla riigigümnaasiumi hoone eskiis

Gümnaasiumihoone rajamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Peatselt algab uue Kristiine kontserdisaali projekteerimine

24.08.2017 Tallinn.ee

Tallinna Haridusamet kuulutas välja riigihanke „Tallinna Huvikeskuse „Kullo“ kontserdisaali projekti koostamine“, mille eesmärgiks on leida kauaoodatud Kristiine kontserdisaalile projekteerija. Seega saab Kristiine linnaosa endale lähiaastatel korraliku kaasaegse saali kontsertide ja muude ürituste läbiviimiseks.

Möödunud aasta lõpus valmis arhitektuuribüroo Salto arhitektide poolt eskiis. Esialgsete plaanide kohaselt on kavas ehitada huvikeskuse Kullo juurde multifunktsionaalne saal koos garderoobi ja galeriiga. Uue kontserdisaali ehitamine toimuks koostöös huvikeskusega Kullo, millega peaks lahenema ka neid aastaid vaevanud probleem, et puudub täismõõtmeline saal kultuuriürituste korraldamiseks. Olemasoleva eskiisplaani järgi võiks kontserdisaalis olla 500-600 istekohta.

„Mul on hea meel, et Kristiine Linnaosa Valitsuse algatusel hakkas see projekt nüüd liikuma. Jõudsime Tallinna Linnavalitsusega ühisele arusaamale, et Kristiine linnaosa vajab kaasaegset kontserdisaali,“ ütles Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev. „Kohalikud elanikud on aastaid seda oodanud. Praegu oleme tihti sunnitud korraldama Kristiine üritusi teistes linnaosades, näiteks Tallinna Õpetajate Majas või Vene Kultuurikeskuses, mis mõlemad asuvad Kesklinnas. Loodan, et kontserdisaali projekt läheb nüüd edasi kiires tempos ning juba järgmisel aastal algavad ka ehitustööd. Tänan Tallinna Haridusametit ja huvikeskust Kullo konstruktiivse koostöö eest.“

Esialgsete plaanide kohaselt võiks uus kontserdisaal uksed avada aastal 2019.

Pro Kapital: Täideti PK Riga hotelli müügitehing

24.08.2017 Pro Kapital Grupp

AS Pro Kapital Grupp teavitas 26.07.2017 börsiteatega, et kontserni ettevõtted sõlmisid 25.07.2017 lepingud kontserni kuuluvate PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel müügiks (edaspidi nimetatud ka kui Tehing). Tehingu objektiks on nii hotellide opereerimistegevuse kui hotellide kinnisvara müük.

Eesti segmenti puudutavas osas täideti Tehing lepingu sõlmimisel. Läti segmenti puudutavas osas sõlmis kontsern lepingu SIA Hotel Management Services (PK Riga hotel operaator) 100% osakapitalist moodustava osaluse ja SIA Investhotel (PK Riga hotel kinnisvara omav ühing) 100% osakapitalist moodustava osaluse võõrandamiseks. Tehingu täitmine sõltus ostjast tulenevate tingimuste täitmisest, milleks ostjal oli aega kuni 30.09.2017.

Teavitame, et Läti segmenti puudutavas osas täideti Tehing 22.08.2017, st BBH Riga Hotel SIA’le anti üle SIA Hotel Management Services (PK Riga hotel operaator) 100% osakapitalist moodustav osalus ja Sisne Invest Riga SIA’le anti üle SIA Investhotel (PK Riga hotel kinnisvara omav ühing) 100% osakapitalist moodustav osalus.

Läti tehingu baashind oli vastavalt müügilepingule 6 079 036 eurot. Läti tehingu lõplik hind moodustas 7 235 796 eurot. Läti tehingu lõplik hind sisaldas nii operaatori müügihinda kui ka kinnisvara omava äriühingu müügihinda. Kokkulepitud baashind moodustas võõrandatud äriühingute põhivara (ostjaga kokkulepitud) väärtusest. Tehingu täitmisel lisandus baashinnale müüdud äriühingute varade väärtus (välja arvatud põhivarad), millest lahutati äriühingute kohustuste väärtus.

Tehingu finantsmõju AS-le Pro Kapital Grupp ning võõrandatud äriühingute finantsid on kajastatud 26.07.2017 börsiteates.

Tehingu täitmisel lõpetati kõik emitendi ja võõrandatavate äriühingute vahelised lepingud. Emitent sõlmis ostjaga kaubamärkide PK Hotels, PK Ilmarine hotel ja PK Riga hotel kasutamiseks tähtajalise tasuta litsentsilepingu.

Hotel Management Services SIA juhatuse liikmed Paolo Michelozzi, Olga Rudzika ja Ilona Ahramoviča astusid Tehingu täitmise järgselt tagasi Hotel Management Services SIA juhatusest.

Investhotel SIA juhatuse liikmed Paolo Michelozzi, Allan Remmelkoor ja Ilona Ahramoviča astusid Tehingu täitmise järgselt tagasi Investhotel SIA juhatusest.

Tehingu Läti segmenti puudutava osa täitmise tulemusena väljus Pro Kapital Riia hotelliärist.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Mustamäele kerkib sauna ja ujulaga spordikompleks

24.08.2017 Tallinn.ee

Teisipäeval, 29. augustil panevad linna ja arendaja esindajad nurgakivi Akadeemia tee 30 kinnistule kerkivale avaliku sauna ja täismõõtmeis ujulaga spordikompleksile.

„Järgmise aasta lõpust saab Mustamäel sauna- ja basseinimõnusid nautida ning moodsates spordisaalides tervislikult vaba aega veeta,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Sellega täitub mustamäelaste ammune unistus. Olgugi et Mustmäel elab ligi 70 000 inimest ja tegemist on elanike arvult suuruselt teise linnaosaga, ei ole linnaosa elanikel seni korralikku mitmekülgseid võimalusi pakkuvat spordikeskust paraku olnud.“

Sauna ja ujulaga spordikompleks rajatakse pärast amortiseerunud ja kasutusest välja langenud koolimaja lammutamist tühjaks jäänud krundile. „Eesmärgi saavutamiseks viisime läbi konkursi ning seadsime kinnistule Astlanda Arendus OÜ ja OÜ Astlanda Ehitus kasuks hoonestusõiguse,“ ütles Võrk. „Nüüdseks on projekteerimistööd lõppenud ning ehitus on alanud.“

Tulevasel spordi- ja vabaajakeskusel saab olema kolm maapealset ja üks maa-alune korrus. Muuhulgas on hoonesse kavandatud avalik saun ja lõõgastust pakkuv saunakeskus, kus on lisaks klassikalisele leilisaunale ka hamam, aurusaun ja erinevad kehahooldusteenused.

Sportlikku ajaviidet otsivatele inimestele rajatakse täismõõtmeis ujula, jõusaal, rühmatreeningute saal, pallimängude saal, tantsu-, võimlemis- jms treeningute saal ning bowlingusaal.

Spordikompleks valmib hiljemalt 30. novembriks 2018.

Arco Vara: Mustamäe kinnisvaraturg on endiselt elav

23.08.2017 Märt Roos

Kuigi Mustamäe on Tallinna vanim paneelmajade rajoon ja sellele linnaosale on ennustatud mustemates arengustsenaariumites isegi kadu, ei ole siiski märke, et ligi 70 000 elanikuga elupiirkond kaardilt kuhugi kaoks.

Mingit põhjust Mustamäe kinnisvaraturu pärast muretsemiseks suures plaanis tegelikult ei olegi, sest linnaosa paistab silma hea taristu, suurte tööandjate ja rohelise keskkonnaga. Kui lisame siia fakti, et korteriühistud on väga altid vanemate kortermajade renoveerimisele, siis näeme mitmeid kinnisvaraturgu mõjutavaid positiivseid tegureid.

Praegu on Mustamäel kõige minevam kaup 2-toalised korterid suuruses 41-55 ruutmeetrit, mida ostetakse nii endale elamiseks kui ka investeeringu eesmärgil. 2017. aasta esimeses pooles tehti selliste korteritega 309 tehingut, mis moodustub ligikaudu poole Mustamäe korteritehingutest. Samas on tehingute arv võrreldes 2016. aastaga ligi 9% langenud.

Korterite puhul lähevad müügiks kõige paremini täielikult renoveeritud või kapitaalremonti vajavad elamispinnad. Keskmises seisukorras korterite müügiperiood on oluliselt pikem. Üha enam eelistatakse kortereid, kus on vahetatud kõik olulisemad tehnosüsteemid ning ostja ei pea ise enam suurema remondiga vaeva nägema. Teisalt on turul palju flippijaid, kelle eesmärk on leida võimalikult kehvas seisukorras ja odava hinnaga korter, mis peale kapitaalset renoveerimist kasumlikult uuesti turule tuua ning edasi müüa.

Kui 2016. aasta esimesel poolel moodustas uute korterite osakaal Mustamäel tehingutest ligi 29%, siis 2017. aasta I poolaastal on see alla 10%. Selles mängib kindlasti rolli ka uusarenduste valmimise aeg, kuna eelmise aasta samas perioodis valmis neid märgatavalt rohkem. Tõenäoliselt on oodata 2017. aasta II poolaastaks uute korteritega tehtud tehingute arvu kasvu.

Endiselt aktiivne on Mustamäel ka üüriturg. Nii nagu ostu-müügitehingute puhul, on üürikorterite seas samuti kõige populaarsemad 2-toalised korterid. Mustamäe üüriturgu mõjutab oluliselt Tallinna Tehnikaülikooli lähedus. Paljud tudengid eelistavad ühiselamu kohale privaatsemat elamist ja selle nimel ollakse nõus ka rohkem maksma.

Üürikorteritega tehaksegi kõige enam tehinguid just suveperioodil, kui enamik septembriks linna suundujaid omale sobivat elamist hakkavad otsima. Üürikorterite puhul eelistatakse endiselt möbleeritud kortereid. Möbleerimata korteri üürile andmisel tuleb arvestada pikema ajaperioodi või madalama üürihinnaga.

			Tehingu summa (eur)		Pinnaühiku hind (eur /m2)
2017 I PA	Pindala (m2)	Tehingute arv	Minimaalne	Maksimaalne	Mediaan
Mustamäe linnaosa	10-29,99	108	9 000	55 000	2 071,07
	30-40,99	55	14 722	77 000	1 477,99
	41-54,99	309	24 605	105 000	1 420,32
	55-69,99	168	9 000	129 900	1 346,36
	70-249,99	64	19 986	190 000	1 561,76
	KOKKU	704	9 000	190 000	1 452,56

			Tehingu summa (eur)		Pinnaühiku hind (eur /m2)
2016 I PA	Pindala (m2)	Tehingute arv	Minimaalne	Maksimaalne	Mediaan
Mustamäe linnaosa	10-29,99	82	7 500	56 000	1 592,97
	30-40,99	56	12 680	79 000	1 488,37
	41-54,99	328	30 000	103 400	1 387,05
	55-69,99	212	25 000	135 430	1 341,62
	70-249,99	96	60 000	176 900	1 532,54
	KOKKU	774	7 500	176 900	1 426,11

Turudünaamika aastased muutused
Tehingute arv	Mediaanhind	Aritmeetiline keskmine
-9,0%	1,9%	4,6%
I PA
Uute korteritega tehtud tehingute arv:			66
Uute korterite osakaal tehingute koguarvus:			9,4%

II PA
Uute korteritega tehtud tehingute arv:			221
Uute korterite osakaal tehingute koguarvus:			28,6%

Eesti Pank: Majapidamiste laenud kasvavad üha tempokamalt

23.08.2017 Taavi Raudsaar

Majapidamiste laenujäägi kasv on jõudnud järele sissetulekute kasvule
Eluasemelaenude intressimäärad on 2017. aastal tasapisi tõusnud, kuid on endiselt madalad
Hoiuste maht kasvas kiiremini kui pankade laenu- ja liisinguportfell

Eestis tegutsevate pankade poolt ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jääk oli juulis 17,6 miljardit eurot ehk 5,9% suurem kui aasta eest. Varasemate kuudega võrreldes on kasv veidi aeglustunud, mis tuleneb ettevõtete mõnevõrra vähenenud laenamisest. Seevastu majapidamiste laenud kasvavad üha tempokamalt.

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli jäägi aastakasv aeglustus ja oli juuli lõpus 5,2%. Kasvu aeglustumine ei pruugi siiski tähendada ettevõtete koguvõla kasvu pidurdumist, kuna välismaalt ja valdusfirmade kaudu laenamine, mis paar viimast aastat vähenes, on 2017. aastal taas veidi kasvanud. Laenukasv on keskmisest kiirem olnud põllumajanduse ja metsanduse ning transpordisektoris.

Majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli jäägi aastakasv kiirenes juuli lõpuks 6,6%ni. Ligikaudu sama suur on viimastel kvartalitel olnud ka keskmine sissetulekute kasv. Laenukohustuste kasvu kiirenemine suurendaks riski, et majapidamised ei suuda laenu tagasi maksta. Eluasemelaenude nõudlus on suur ja uute eluasemelaenude maht on viimasel kolmel kuul olnud kokku 16% suurem kui mullu samal ajal. Ligi 2/3 ulatuses tuleneb see laenuturu elavnemisest ehk laenulepingute arvu suurenemisest. Kasvanud on ka keskmine laenusumma. Sissetuleku ja kindlustunde paranedes on kiiresti kasvanud ka autoliisingute ja tarbimislaenude võtmine.

Eluasemelaenude intressimäärad on 2017. aastal tasapisi tõusnud, kuid on endiselt madalad. Suur laenunõudlus on võimaldanud pankadel intressimarginaale veidi suurendada. Võrreldes aasta algusega on antud laenude keskmine intressimäär seetõttu suurenenud 0,3 protsendipunkti 2,4%ni. Ettevõtetele juulis antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli samuti 2,4%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht kasvas laenu- ja liisinguportfellist endiselt kiiremini. Majanduse ja sissetulekute kiire kasvu perioodile omaselt on jätkunud hoiuste kiire kasv. Hoiuste kogumaht suurenes juulis aastaga 11%, 12,3 miljardi euroni. Kui majapidamiste hoiused kasvasid juulis aastaga üle 8%, siis ettevõtete hoiuste aastakasv oli ligi 15%.