Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Tootjahinnaindeks augustis tõusis

20.09.2016 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas augustis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus elektroonikaseadmete ja toiduainete tootmises ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus joogitootmises, mäetööstuses ja elektriseadmete tootmises.

2015. aasta augustiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning mootorsõidukite osade ja lisaseadmete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, august 2016**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	August 2016 – juuli 2016, %	August 2016 – august 2015, %
KOKKU	0,2	-1,3
Töötlev tööstus	0,2	0,2
Mäetööstus	-0,2	-13,9
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	1,1	-12,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,3% ja võrreldes 2015. aasta augustiga samuti 0,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis augustis keskmisest enam keemiatoodete, tekstiiltoodete ja toiduainete hind, samas langes jookide, põllumajandussaaduste, puidutoodete ja naftasaaduste hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga -0,6% ja võrreldes 2015. aasta augustiga -2,8%.

Eelmise kuuga võrreldes langes augustis keskmisest enam naftasaaduste, kemikaalide ja keemiatoodete hind, samas tõusis põllumajandussaaduste, ehitusmaterjali, jalatsite ning nahktoodete hind.

Põhja-Tallinn saab Turvise tänava

20.09.2016 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab Põhja-Tallinnas Kopli asumis Uus-Maleva tänavalt kulgeva tänava nimeks Turvise tänav.

Põhja-Tallinnas Kopli asumis lähtub Uus-Maleva tänavalt nimetu tänavalõik, millelt on praegu juurdepääs mitmele Amburi tänava aadressiga kortermajale.

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon leidis, et tegemist on Amburi tänavaga ristuva ja iseseisva tänavana tajutava tänavalõiguga, mille käsitamine Amburi tänava osana ei ole kooskõlas kohanime vormistamise ja kasutamise korraga. Seega on sellele tänavailmelisele tänavalõigule vaja määrata omaette tänavanimi. Ühtlasi jääb Amburi tänavaks edaspidi üksnes Uus-Maleva tänavalt algav ja Kilbi tänaval lõppev tänavalõik.

Uue nimena kaaluti Ammu tänava nime, mida aga peeti Amburi tänavaga liiga sarnaseks. Tõenäoliselt Maleva tänava nimest tulenevate Kilbi ja Amburi nimedega seonduvalt otsustati Turvise tänava nime kasuks – küsitlus näitas, et Turvise tänava nime eelistas ka enamik sealseist maaomanikest, Turvise tänavat uue nimena on toetanud ka Põhja-Tallinna Valitsus.

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli II kvartalis viimaste aastate väikseim

20.09.2016 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,1% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 1,8%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 1,8% ning majade hinnad 6,4%.

Võrreldes I kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 2,1%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 1,2% ning ülejäänud Eestis 1,6%.

2015. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 1,6% ja majade hinnad 2,6%. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad Tallinnas 1,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 2,3% ning ülejäänud Eestis 0,2%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 2,5% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 0,9%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Koolitus Kinnisvara hindamise ABC toimub 27/09/2016

20.09.2016 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 27/09/2016 koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Koolitust viib läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab osalejale ülevaate hindamise eesmärkidest, infot kasutatavatest hindamistoimingutest ja selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest. Koolitusel räägitakse ja antakse arusaam hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolituse “Kinnisvara hindamise ABC” eesmärk on tutvustada kinnisvara hindamise põhitõdesid, eesmärke ja toiminguid, mis kujundavad kinnisvara väärtust.

Koolitus „Kinnisvara hindamise ABC“ toimub teisipäeval 27/09/2016 kell 09.00-14.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: mitteeluruumide kasutuslubade arv kasvas aastaga 17%

20.09.2016 Tõnu Toompark

2016 II kvartalis sai ehitusloa 706 mitteeluruumi kasuliku pindalaga 302 000 m². Aastataguse ajaga võrreldes on tegemist olulise ehituslubade arvu vähenemisega. Mullu samal ajal sai kasutusloa 1502 mitteeluruumi pindalaga 360 000 m².

Väljastatud mitteeluruumide ehituslubadest suur osa ei jõua ehitusse. Kui eeldada, et keskmine mitteeluruumi ehitusprotsess võtab aega 1,5 aastat tuleb võrrelda selle aja võrra varem väljastatud ehituslubade arvu tänaste kasutuslubade arvuga. Juhuslike statistiliste hüpete vältimiseks saab pikendada vaatlusperioodi.

2012.-2013. aastal väljastati ehituslubasid 4736 mitteeluruumile. Ajavahemikul 2014.-2015. valmis aga ainult 1856 mitteeluruumi. Seetõttu on mitteeluruumide ehituslubade arv küll indikatsioon turul toimuvast, kuid olulisem sellest on väljastatud kastuslubade arv.

2016 II kvartalis väljastati Eestis kasutuslubasid 243 mitteeluruumile pindalaga 192 000 m². Kasutuslubade arv kasvas aastaga 17 ja pindala kerkis aastatagusega võrreldes koguni 176%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Ehitustööde vigade parandus

19.09.2016 Eno Pappel

Kui mõni ehitustööde eksimus või viga on tehtud siis järgneb otsus, mida sellega edasi teha. Mida ehituse alguse poole, seda lihtsam on üldjuhul avastatud vigu parandada või teha näiteks muudatusi, mis vea kokkuvõttes kaotavad. Hoopis teine lugu on ehitustööde lõpufaasis, kus parandamine mõjutab juba tehtud töid või niigi pingelist ajagraafikut.

Seetõttu tuleks objekti lõpufaasis eriti keskendunult ja süsteemselt tehtud töid kontrollida ning teha seda suhteliselt väikeste ajaintervallide tagant. Ideaalis peaks veenduma enne iga töölõigu alustamist, kas töölõik on projektis piisavalt täpselt kirjeldatud ja joonistega kaetud, et eksimusi ei tekiks.

Paraku aga ka kõige hoolsamal tegijal juhtub eksimusi ning reeglina ühel hetkel leiab iga tellija või ehitaja ennast olukorras, kus tuleb teha otsus, kuidas tekkinud probleem lahendada?

Esimesena tuleks selgitada välja, mille tõttu on eksimus juhtunud? Kas selle põhjuseks on valede jooniste kasutamine, eksimus ehitusjooniste lugemisel või valed töövõtted ja tehnoloogia mittetundmine?
Eksimuse põhjuse väljaselgitamine on oluline ka seetõttu, et samal põhjusel järgmiseid töölõike valesti ei tehtaks ning teaks edaspidi sellega arvestada.

Enamasti selgub vea põhjus kiiresti ning vastavalt sellele, kelle süül on antud probleem tekkinud, kaasneb temale ka vigade parandamise kohustus.

Kuigi sageli arvatakse, et sellistes olukordades on süüdi alati ehitaja, ei pruugi see nii olla. Näiteks üks levinud viga on tellija poolt see, et kui soovitakse projektis muudatus, siis kantakse see projektis osadele joonistele aga mitte alati kõikidele. See tähendab praktikas näiteks seda, et üldehituse joonistel (plaanidel) on ruumiplaanide viimase hetke muudatused sisse viidud, siis eritööde projektides (vesi, kanal, küte, ventilatsioon, elekter ja nõrkvool) see ei kajastu ning nii võib juhtuda, et tehakse valesse kohta läbiviikude augud või kütteradiaatori ühenduskohad saavad valesse kohta. Sellises olukorras, kus kavandatud muudatused võivad mõjutada teisi tööprojekte – ja joonised, tuleks kas need muudatused lasta ka eritööde joonistele sisse viia või vähemalt eraldi see läbi rääkida selle töölõigu ehitajaga, et ehitaja teaks sellega arvestada.

Kui on selge, miks eksimus on juhtunud, siis järgmiseks tuleb otsustada lahendusvariant, kuidas antud probleemi või viga oleks kõige otstarbekam parandada. Otsus parandustööde täpsema lahenduse osas tehakse tavaliselt tellija ja ehitaja koostöös ning tavaliselt pakub ehitaja omapoolse lahendusvariandi, mida tellija siis kinnitab, kui see talle sobib.

Lahendusvariante on sisuliselt kaks:

1. Ümbertegemine

Kõige levinum variant, mis tähendab valesti tehtud töölõigu tervikuna või osalist lammutamist ning siis töö ümbertegemist kasutades õiget kvaliteetset lahendust või materjali.
Siia alla lähevad ka kõik avastatud ehitustööde kvaliteediprobleemid, mis kindlasti vajaksid parandamist. Mida hilisemas faasis on ümbertegemine vajalik seda enam tuleb jälgida ka seda, et parandustööde käigus ei saaks kahjustatud korrektselt tehtud pinnad või kommunikatsioonid ning vajadusel tuleks need enne tööde tegemist katta kinni.

Riskid: Tehtud tööde lammutamine toob kaasa täiendava materjali- ja ajakulu. Täiendavalt suurendab riske see, kui materjalil on pikad tellimis- ja ooteajad ning see takistab ehitustööde jätkamist.

2. Ümbertegemisest loobumine

Ennekõike on mõeldud siin selliseid olukordasid, kus näiteks on eksitud mõõtudega, näiteks aknaava on tehtud veidi valesse kohta või tehtud vale mõõduga aknaava või mõni sisesein on maha märgitud veidi valesti, näiteks 10 cm soovitud asukohast kaugemal. Probleem on selles, et selliseid eksimusi avastatakse teinekord alles tööde lõpufaasis ning ümbertegemine tähendaks siis juba väga palju lisatööd.
Sellises olukorras sageli tellija jätab asjad nii nagu on ning ümbertegemist ei tehta. Küll aga küsitakse ehitajalt natuke kompensatsiooni valesti tehtud töö osas, näiteks tasaarvelduse või siis täiendavate lisatööde tegemise vormis ning lisaks nõuda kulude katmist, mis on seotud projekti dokumentatsioonis valesti tehtud koha sissekandmisega joonistele.

Riskid: Enne iga ümbertegemisest loobumine tuleks siiski otsus põhjalikult läbi mõelda, kuna üldjuhul on iga lõik projektis läbimõeldud ja väiksemgi muudatus võib üldpilti rikkuda. Näiteks võib ruumiplaani muutmisel olla hiljem raskusi mööbli paigutamisega. Hinnata tuleks kõiki parandustöödest loobumisega kaasnevaid riske ning tee otsus sellest lähtuvalt.

Kokkuvõttes on alati kõige odavam reageerida kõigile ehitustööde puudustele kohe, kui see avastatakse. Selleks aga, et puudusi kohe avastada, tee süsteemset ehitustööde järelevalvet ja nii vähendad ehitustööde parandus- ja ümbertegemiste arvu!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Teisipäeval arutletakse üldplaneeringu eskiisi avalikustamise tulemuste üle

19.09.2016 Tõnu Toompark

Teisipäeval, 20. septembril kell 16 toimub Tartu raekoja saalis avalik arutelu, kus on kõne all Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekud ja linna seisukohad.

“Eskiisi avalikustamine täitis oma eesmärgi – planeering sai rohkelt tagasisidet üksikisikute ettepanekutest konkreetsete kruntide kohta kuni avalike petitsioonideni Tähtvere silla ja Raja tänava elamugrupi kohta. Linn on kõik ettepanekud läbi kaalunud ja võtnud seisukohad, mille tutvustamine ongi 20. septembri koosoleku peamine eesmärk,” ütles Tartu abilinnapea Jarno Laur.

Linnavolikogu algatas Tartu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise 2014. aasta lõpus. Võrreldes kehtiva planeeringuga rõhutatakse uues eskiislahenduses enam kesklinna arengu prioriteetsust, Maarjamõisa paremat sidumist kesklinnaga, ettevõtlustegevuse tihedamat integreerimist linna juba olemasolevasse hoonestuskeskkonda ning kortermajade eelistamist eramupiirkondade planeerimisele seni hoonestamata aladel. Olulisel kohal on ka linna ja lähiregiooni sidumine. Uus linna üldplaneering võimaldab paindlikumat maakasutuse käsitlemist ning selgemini on välja toodud linna ruumilise arengu suundumused.

Üldplaneeringu koostamine on pikk protsess koos mitmete avalike väljapanekute ja aruteludega. Sel aastal tutvustati planeeringu eskiislahendust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning esitleti eskiislahenduse avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamusi ja ettepanekuid. Linnavalitsus analüüsis saadud ettepanekuid ning võttis nende suhtes seisukohad, mida esitletakse 20. septembril toimuval arutelul. Tuleval aastal jätkuvad üldplaneeringu arutelud – tutvustatakse planeeringu põhilahendust ning kavandatavate tegevustega kaasneda võivat keskkonnamõju.

Tartu linna üldplaneeringu koostamine on toimunud erinevate osapoolte koostöös. Eskiisi koostamisse kaasas linn Tartu teadlasi, ettevõtjaid ning tegi koostööd asumiseltside ja paljude teiste huvirühmadega. Eskiisi avalikustamise eesmärk oli tagaside saamine laiemalt avalikkuselt.

Üldplaneeringu info: http://tartu.ee/uldplaneering

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

19.09.2016 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 516 029 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG4 16.09.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG4) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 16.09.2018 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev). AS Pro Kapital Grupp lunastab 1 000 PKG4 vahetusvõlakirja väljalaskehinnas 2 800 EUR.

Kõik vahetusvõlakirjade PKG4 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega, üks investor nõustus talle kuuluvate vahetusvõlakirjade PKG4 lunastustähtaja pikendamisega osaliselt, soovides 1 000 vahetusvõlakirja lunastamist ja investorile kuuluvate ülejäänud vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamist.

AS Pro Kapital Grupp on 16.09.2016 esitanud Eesti Väärtpaberite Keskregistrile taotluse vahetusvõlakirjade PKG4 lunastustähtaja ja emissiooni mahu muutmiseks.

Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 1 444 881,2 EUR ja lunastatakse vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 2 800 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Teisipäeval arutletakse üldplaneeringu eskiisi avalikustamise tulemuste üle

16.09.2016 Tõnu Toompark

” Eskiisi avalikustamine täitis oma eesmärgi – planeering sai rohkelt tagasisidet üksikisikute ettepanekutest konkreetsete kruntide kohta kuni avalike petitsioonideni Tähtvere silla ja Raja tänava elamugrupi kohta. Linn on kõik ettepanekud läbi kaalunud ja võtnud seisukohad, mille tutvustamine ongi 20. septembri koosoleku peamine eesmärk,” ütles Tartu abilinnapea Jarno Laur.

Üldplaneeringu info: http://tartu.ee/uldplaneering

Merko ehitab Vilniusesse uue hotellihoone

16.09.2016 Tõnu Toompark

15. septembril 2016 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko bustas ja Orbis S.A. tütarettevõte UAB Hekon ostu-müügi eellepingu valmisehitamise järgseks “ibis” hotelli hoone ja parkla võõrandamiseks. Hetkel on kinnistu UAB Merko bustas omandis.

UAB Merko bustas teostab läbi UAB Merko statyba hotelli projekteerimise ja ehituse Vilniuses Ceikiniu tänav 3 asuval kinnistul. 164 numbritoa, restorani, baari ja 2 nõupidamiste-ruumiga “ibis” hotell ehitatakse vastavalt Accor standarditele.

“ibis” hotelli ja kinnistu müügihind ei tohi lepingu kohaselt ületada 8,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Lõplik ostu-müügileping (notariaalne asjaõigusleping) sõlmitakse, peale kõikide eellepingu tingimuste täitmist, enne 30. juunit 2018.

UAB Merko statyba (www.merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.

SmartEnCity projekti abil luuakse Tartusse nutikas linnaosa

16.09.2016 Tõnu Toompark

Volikogu kinnitas täna nutika linna pilootala korterelamutele rekonstrueerimistoetuse andmise korra. SmartEnCity projekti toel saab Tartu kesklinna hruštšovka-tüüpi elamutest energiasäästlik ja nutikaid lahendusi kasutav linnaosa.

“Nutika linnaosa projektis osalemine annab meile suurepärase võimaluse toetada tartlasi oma kodumajade renoveerimisel ja aidata kaasa sellele, et nõukogudeaegsetest hruštšovkadest saaksid tänapäevased elamud,” ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

SmartEnCity projektis on elamute liginullenergiahooneteks rekonstrueerimiseks ette nähtud ligi 4 miljonit eurot. Toetuse suurus on 102 eurot korterelamu suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta. Linna välisilme ja elukeskkonna parandamise eesmärgil saab kolme tuhande euro suurust lisatoetust hoone välisseinale või vahetusse ümbrusse kunstiteose loomise eest.

Rekonstrueerimistoetuse sihtgrupp on 43 korterelamut, mis asuvad valdavalt Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate piirkonnas. Arvestades toetuse mahtu ning sihtgrupi elamute keskmist suurust on hinnanguliselt võimalik toetada ligikaudu kahekümne korterelamu rekonstrueerimist.

SmartEnCity projektijuhi Raimond Tamme sõnul on huvi nutika linnaosa projekti vastu olnud väga suur. “Oleme poole aasta vältel korteriühistutega aktiivset koostööd teinud ning tänaseks on paljud ühistud teinud üldkoosoleku tasandil esmase otsuse nutika linnaosa projekti tegevustes osalemiseks. Püüame ühistutele igati toeks olla tehnilise konsultandi ning projekteerija leidmisel, et ehitusprojektid järjest valmima hakkaksid ning juba peatselt oleksid esimesed ühistud linnalt toetust taotlemas,” rääkis Tamm.

Rekonstrueerimistööd peavad olema valmis 2018. aasta lõpuks.

Tartu osaleb kogu Euroopas ainulaadses koostööprojektis SmartEnCity, mille käigus kujuneb 50-60ndatel ehitatud kortermajade piirkonnast tarkadel lahendustel toimiv ja energiasäästlik linnaosa.

Lisaks hoonete renoveerimisele ning targa kodu rakendustele pakub nutika linnaosa projekt uuenduslikke lahendusi kaugküttes, transpordis, tänavavalgustuses, taastuvenergia kasutamises ning elanike kaasamises ja teadlikkuse suurendamises. Linnaossa tulevad ka elektriautode laadimispunktid ning elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid.

Tartu linna Eesti partnerid nutika linnaosa projektis on Tartu Regiooni Energiaagentuur, Balti Uuringute Instituut, Smart City Lab klaster, Tartu Ülikool, Telia Eesti AS, AS Fortum Tartu, Cityntel OÜ ning Takso OÜ. Partnerlinnad Euroopas on lisaks Tartule veel Vitoria-Gasteiz Hispaanias ja Sønderborg Taanis.

SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020. Projekt algas 2016. aasta veebruaris ning kestab kuni 2021. aasta juulini, millest põhitegevused tuleb ellu viia esimese 3 aastaga ning viimased aastad on planeeritud tulemuste hindamisele ja levitamisele.

Rohkem infot http://tarktartu.ee/

Uus Maa turuülevaade 08-2016

16.09.2016 Tõnu Toompark

EESTI

Augustis sättis kinnisvaraturg end juba sügisesele lainele. Tehingute hulk taas kasvas ning hoogu sai ka uute korterite notariaalsete asjaõiguslepingute sõlmimine. Puhkusteperioodist väljatulek tähendab ka seda, et osalt suvel tehtud otsused said augustis ühekorraga vormistatud, mille tulemusel näiteks väikelinnades näeme päris suuri tehingutearvu kasve. Samas pole oodata, et kasv edaspidi jätkuks kui trend, pigem näeme tehinguaktiivsuses „lainetust“ – aeg-ajalt üles ja siis jälle alla.

Maa-ameti andmetel toimus augustis kogu Eestis 4202 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 11,8% juulist enam. Võrreldes mulluse augustiga kerkis sõlmitud tehingute arv aga 15,8%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga tõusis augustis ka Tallinna kinnisvaraturg. Maa-ameti andmetel leidis aset 1223 ostu-müügitehingut, mis on juulist 12,1% enam. Aastataguse ajaga võrrelduna kerkis tehinguaktiivsus 22,5%.

Nagu ikka, teeb Tallinnas ilma korteriturg ning praeguse aktiivsuse taga on uusarendustes toimuv. Müüdi 816 korterit (juulis 725), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1557 eurot. Kui juuliga võrreldes langes hinnatase 1,3%, siis aastaga kerkis see 10,3%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1375 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -8,6% ja aastaga -12,2%*.
Kadriorg: 2480 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +12,3%* ja aastaga +0,2%.
Kalamaja: 2114 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -3,6% ja aastaga +8,9%.
Kesklinn: 2021 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -4,5% ja aastaga -1,9%.
Kristiine: 1648 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -8% ja aastaga +6,3%.
Lasnamäe: 1333 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +5% ja aastaga +6,8%.
Mustamäe: 1377 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -0,9% ja aastaga +1,3%.
Nõmme: 1581 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -9,1% ja aastaga +29,6%*.
Pirita: 1629 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +7,2% ja aastaga -1,7%.
Põhja-Tallinn: 1701 €/m2. Muutus võrreldes juuliga +3,3% ja aastaga +11%*.
Vanalinn: 2431 €/m2. Muutus võrreldes juuliga -15,2%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 33 (juulis 35) ning hoonestamata elamukrunte 9 (juulis 7).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli augustis tehingute hulga poolest taas väga aktiivne, mille põhjuseks, nagu ka varem sel aastal, oli suurema hulga uute korterite asjaõiguslepingute vormistamine notaribüroodes. Maa-ameti andmeil toimus augustis 236 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 29% ja mullusest augustist 15,1% enam.

Kortereid müüdi 190 (juulis 136), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1276 eurot. Kui kuu aja jooksul kasvas hinnatase teostatud tehingute põhjal 4,1%, siis aasta jooksul 15,8%.

Eramuid ja suvilaid müüdi 17 (juulis 23) ning hoonestamata elamukrunte 2 (juulis 1).

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg augustis üllatusi ei pakkunud. Maa-ameti andmetel kasvas tehinguaktiivsus 6,8% 284-le müügitehingule. Aastaga langes tehingute hulk aga 8,4%.

Maakonna tähtsamatel korteriturgudel müüdi aga enam kallimaid kortereid. Nii toimus Narvas 47 korteri müüki (juulis 51), mille ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga 20% 443 eurole. Aastaga muutus hinnatase aga +6,7%.

Kohtla-Järvel müüdi aga 66 korterit (juulis 64), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 84 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 9,6%, siis aastaga langes see 12,5%.

Jõhvis müüdi 20 korterit (juulis 15), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 237 eurot. Kui kuuga kerkis antud näitaja 3,2%, siis aastaga toimus 17,4% langus. Jõhvis müüdi ka 5 eramut (juulis 3).

Pärnu

Ka Pärnu kinnisvaraturg kasvatas sarnaselt kogu Eestiga augustikuus aktiivsust. Maa-ameti andmeil leidis aset 126 ostu-müügitehingut, mis on juulikuust 43,2% enam. Mulluse augustiga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus suisa 77,5%.

Niisugune suur kasv tuli korteriturult, kus müüdi keskmisest enam eluruume, sh kobartehinguna. Nii toimus 91 objekti müüki (juulis 57), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 956 eurot. Hinnatase langes võrreldes juuliga 2,6% samas kui aastaga kasvas see siiski 2,1%.

Eramuid müüdi 13 (juulis 9) ja hoonestamata elamukrunte 3 (juulis 2).

Viljandi

Ka Vilkjandi kinnisvaraturg tegi augustis tugeva tõusu. Samas mitte rekordi. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus 41 ostu-müügitehingut, mis on juulist 70,8% enam. Aastaga kasvas tehinguaktiivsus aga 2,5%.

Kortereid müüdi 31 (juulis 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 579 eurot. Kui juuliga võrreldes pinnaühiku hind 11,6%, siis aastaga 10%.

Eramuid müüdi 3 (juulis samuti 3) ning kaubaks läks ka 1 elamukrunt.

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg võttis vastupidiselt paljudele teistele suurematele keskustele augusti hoogu veidi maha. Maa-ameti andmetel toimus 31 ostu-müügitehingut, mis on juulist 11,4% vähem. Aastaga tõusis tehinguaktiivsus siiski 24%.

Kortereid müüdi 23 (juulis 25), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 495 eurot. Kui juuliga võrreldes langes hinnatase 13,4%, siis aastaga kasvas see 25,3%.

Eramuid müüdi 4 (juulis samuti 4) ning hoonestamata elamumaid 2.

Kuressaare

Kinnisvaratehingute hulk Kuressaares augusti jooksul kasvas ning jõudis tagasi aasta keskmisele tasemele. Maa-ameti andmeil toimus 26 ostu-müügitehingut, mis on juulist 10 tehingut enam. Mullu augustis oli aga eriti vaikne ning toimus vaid 11 ostu-müügitehingut.

Kortereid müüdi 16 (juulis 11), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 807 eurot. Võrreldes juuliga kasvas antud näitaja 21,5% samas kui aastaga langes see 10,9%.

Müüdi ka 3 eramut (juulis 1) ja 1 elamukrunt (juulis 2).

Haapsalu

Maa-ameti andmetel toimus Haapsalus augustikuu jooksul 30 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on korralik keskmine tulemus. Võrreldes juuliga kasvas tehinguaktiivsus 25% ja aastaga 11,1%.

Kortereid müüdi 26 (juulis 14), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 448 eurot. Kui kuuga langes teostatud tehingute põhjal hinnatase 23,7%, siis aastaga 2%.

Augustis müüdi Haapsalus ka 1 elamukrunt.

Rikkaks üüriäris: Kas üüriraha tasub küsida ülekandega või sularahas?

16.09.2016 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandjal tasub mõelda üüri sularahas kokkukokgumisele, kui ta soovib üürikorteril jooksvalt silma peal hoida. Üüri sularahas vastuvõtmine annab üürileandjale võimaluse igakuiselt vähemalt ukse vahelt oma varale pilk peale visata. See on võimalus saada kindlustunne, et üürnik on varaga käitunud heaperemehelikult ning sellele olulisi silmnähtavaid kahjustusi tekitamata.

Siiski on tänapäevasem tava raha tasumine ülekandega. See on osapoolte jaoks ka märksa lihtsam ning odavam võimalus ega nõua igakuiselt kokkusaamise aja kokkuleppimist.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei soovita üüritulu deklareerimata jätta.

Üüritulu deklareerimine on ühest küljest eetika, moraali ja hea maksukäitumise küsimus. Teisalt võtab üürileandja endale üüritulu mitte deklareerides kaks olulist riski.

Esimene risk seondub maksuametile vahele jäämisega. Sellisel puhul tuleb tasuda maksmata jäänud tulumaks, millele lisanduvad trahv ja viivis.

Teisalt peab üürileandja arvestama, et kui tal peaks sõltumata põhjusest tekkima konflikt üürnikuga, on üürnikult käes tugevad trumbid, et lahendus enda kasuks kallutada.

Oluline on teada, et alates 2016. aastast kehtib eraisikust üürileandjale maksusoodustus. Nimelt tuleb üüritulult maksta tavapärase 20% asemel tulumaksu 16%.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ üürikoolitusele.

Eesti majanduskasvu hakkavad toetama kasvavad investeeringud

15.09.2016 Tõnu Toompark

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,3 protsenti ja 2017. aastal 2,5 protsenti.

“Majanduskasvu vedaja on praegu sisenõudlus, mis tugineb eratarbimisel. Eratarbimine kasvas möödunud aastal üldisest majanduskasvust kolm korda kiiremini ja see näitab, et inimeste elu on materiaalses mõttes paremaks läinud,” ütles rahandusminister Sven Sester. “Kui vaadata aga tulevikku, siis prognooside kohaselt hakkavad ka erasektori investeeringud edaspidi kasvama, sest olukord meie välisturgudel hakkab paranema ja see mõjutab ka meie majanduskasvu positiivselt.“

„Samuti stimuleerime majanduskasvu oma eelarvepoliitika kaudu. Avaliku sektori investeeringud kasvavad Euroopa Liidu vahendite toel. Langevad tööjõumaksud aitavad ettevõtetel palgasurvega kohanduda. Järgmisel aastal rakenduv uus madalapalgaliste tulumaksutagastus ning kasvavad toetused suurtele peredele kasvatavad inimeste majanduslikku kindlustunnet ja tarbimisvõimet. See omakorda toetab majandust,” lisas Sester.

Ekspordi kasv taastub ja kiireneb järgmistel aastatel: Soome majandus pöördunud kasvule ja Venemaa majanduslanguse põhi on läbitud ning see annab lootust, et välismaine nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele paraneb. Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7 protsenti aastas, mida toetab ühelt poolt kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv.

Võrreldes üldise majanduskasvu tempoga on eratarbimise kasv püsinud suhteliselt kiire, kuid vaatamata sellele säästavad kodumajapidamised rohkem kui kunagi varem. Inflatsioon on madalate toormehindade tõttu senini püsinud tagasihoidlik ning taastub ootuste kohaselt alles käesoleva aasta lõpus.

Tarbijahindade tõus jääb 2016. aastal välistegurite mõjul tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2 protsendini. 2017. aastal kiireneb tarbijahinnaindeksi kasv 2,7 protsendini ning jääb samale tasemele ka 2018. aastal.

Maksukoormuseks kujuneb 2016. aastal 34,8 protsenti SKPst. Edaspidi, aastatel 2017–2020 vähendab riik tööjõumakse ja suurendab tarbimismakse, nii et 2020. aastaks langeb maksukoormus 34,6 protsendile SKPst.

Valitsussektori võlakoormus langeb tänavu aastal 9,4 protsendini SKPst võrreldes 9,8 protsendiga möödunud aasta lõpul. Edaspidi püsib valitsussektori võlakoormus stabiilsel tasemel, jõudes 2020. aastaks 10 protsendini SKPst.

Loe lähemalt majandusprognoosi kokkuvõttest ja vaata prognoosi esitluse slaide:

Majandusprognoosi kokkuvõte

2016 Suveprognoos

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 08-2016 – Suve lõpp tõi endaga kaasa järelturu korterite tehingute arvu tõusu

15.09.2016 Kadri Lest

August näitas meile taaskord väga aktiivset müügikuud. Märkimisväärselt tõusis Tallinna, Tartu ja Pärnu järelturu korterite tehingute arv. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta augustikuus Eestis kokku 4202 ostu-müügitehingut koguväärtusega 236,007 miljonit eurot. Juuliga võrreldes teostati 12% rohkem tehinguid, samas tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta augustiga tõusnud 16% ja tehingute koguväärtus on tõusnud 37%.