Metro Capital pani müüki juba kolmanda Tivoli kortermaja

Metro CapitalMaikuus ehitusega alustatud Tivoli elurajoonis pani Metro Capital ostjate suure huvi tõttu müüki juba kolmanda kortermaja 55 korteriga. Nordeconi poolt ehitatavad esimesed 5-korruselised majad valmivad 2016 aasta kevadel.

Metro Capitali juhatuse liikme Ain Kivisaar`e sõnul on müük läinud üle ootuste edukalt. „Arvestades pakutavate projektide suurt hulka turul, erineb Tivoli peamiselt oma elitaarse asukoha ning tõesti terviklikuna väljaarendatava kontseptsiooni poolest. Sellised eelised nagu mereäärne promenaad koos kergliiklusteega, park, mürarikaste tänavate puudumine ning autovaba majadevaheline hooviala on tegurid, mis mõjutavad ostjate lõpliku valiku tegemist Tivoli kasuks.“

Tivoli korteriarendus asub Kadriorus, Pikksilma ja Tuukri tänavate nurgal, vaid 100 meetri kaugusel merepiirist. Tegemist on Kadrioru kõige merepoolsema elurajooniga, kus esimesed majad valmivad aasta pärast. Projekti esimese etapi arendusmaht on kokku 150 korterit. Projekti arendajal Metro Capitalil valmis 2015 aasta alguses koostöös Nordeconiga samas piirkonnas luksuslik korterelamu Meerhof, mis oli juba enne valmimist välja müüdud.

Tivoli

Tallinn rajab õpetajate maja

TallinnTallinn rajab Lasnamäele Uuslinna tn 3a kinnistule kaks korterelamut, et toetada linna koolide ja lasteaedade õpetajaid eluasemeprobleemi lahendamisel.

„Uuslinna tn 3 kinnistule korterelamute rajamisega loome õpetajatele võimaluse taotleda linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Tallinna Linnavaraamet sõlmis korterelamute projekteerimiseks lepingu riigihankele parima pakkumuse esitanud AS-iga Sweco Projekt. Projekteerimislepingu maksumus on 102 000 eurot, lepingu kohaselt kestavad projekteerimistööd kuni kümme kuud.

Projekteeritavad elamud peavad olema parima võimaliku energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogilise lahendusega, esimesed liginullenergia korterelamud Tallinna linnas.

Riigihange korterelamute ehitaja leidmiseks korraldatakse järgmisel kevadel ning ehitustöödega alustatakse eeldatavalt 2016. aasta juulis, sisustatud korterelamud valmivad 2017. aasta sügiseks.

„Kava kohaselt ehitatakse Uuslinna tn 3a kinnistule kaks viiekorruselist korterelamut,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Neisse on kavandatud kokku 70 ühe- ja kahetoalist korterit,“ ütles Võrk.

Võrk rõhutas, et projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse, et tulemuseks oleksid võimalikult energiasäästlikud ja seega madalate ülalpidamiskuludega eluruumid. „Võimalikult hea tulemuse saamiseks on kaasatud projekteerimisse TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid,“ ütles Võrk.

Võrgu sõnul toetab Tallinn õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele üürimajade ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel, nii nagu Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega leevendati arstide ja õdede eluasememuret.

Lasnamäele rajatavate korterelamute eluruumid antakse üürile Tallinna Haridusameti haldusalas tegutsevates koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning on seega sobilik ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele.

Õpetajate maja ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Statistika: eluasemelaenude intressimäär on rekordiliselt madal

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEluasemelaenude intressimäär jätkab  Eesti Panga andmetel rekordilisel tasemel. Märtsikuised uued eluasemelaenud väljastati keskmiselt intressimääraga 2,2%.

Intressimäära aitab endiselt all hoida euribor. Ühe kuu euribor on juba kaks kuud olnud miinuse poolel. Paljude eluasemelaenude baasiks olev kuue kuu euribor oli märtsi keskmisena 0,1%.

Erakordselt soodsa nominaalse intressimäära kõrval peab arvestamanegatiivse inflatsiooniga ehk deflatsiooniga. Deflatsioon tähendab, et reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud eluasemelaenude intressimäär on kasvanud 2,8 protsendini.

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, euribor, marginaal, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Aeglasem palgakasv toetab töökohtade säilimist

Eesti PankStatistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga aastakasv 2015. aasta esimeses kvartalis 4,5%ni ja brutotunnipalga oma 5,8%ni. Hooajalisi tegureid arvesse võttes aeglustus keskmise kuupalga kasv eelneva kvartaliga võrreldes märgatavalt. Kuna tarbijahinnad langesid esimeses kvartalis aasta võrdluses 0,9%, kasvas reaalpalk 5,4%.

Kohalike omavalitsuste haldusalas palgakasv esimeses kvartalis kiirenes, 8,5%ni. Selle hulka kuulub suur osa haridusvõrgust ja ka tervishoiuasutustest. Riigi haldusalas on palgakasv olnud viimase aasta jooksul sama suur kui Eesti eraettevõtetes, aga esimeses kvartalis aeglustus see riigi haldusalas peaaegu 7,5%lt 5,4%ni ja Eesti eraettevõtetes 4,8%ni.Selline palgakasv oli majanduse 1,2% kasvu juures endiselt üsna kiire.

Kuna majanduskasv on olnud viimastel aastatel kasin, on palgakasvu aeglustumine oodatav. Tööjõukulude kiire kasv koos ettevõtete kasumite vähenemisega sunnib tööandjaid varem või hiljem töökohtade arvu kahandama. Kui majanduskasv aeglustub, siis aitab töötuse kasvu vältida see, kui ettevõtted suudavad headel aegadel tööjõukulude kasvu ohjata. Palkade paindlikkus on Eesti jaoks oluline seetõttu, et meil on euroalaga ühine rahapoliitika ja majanduse avatus on suur. Majanduse kohandumine ja hinnakonkurentsivõime hoidmine saavad toimuda vaid tööjõukulude kaudu.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Linn ootab teateid kaunitest kodudest

TartuTartu linnavalitsus ootab tartlastelt kuni 5. juunini teateid pilkupüüdvatest koduaedadest ja hästi hooldatud hoonete ümbrustest, mis võiksid tänavu osaleda “Eesti kauni kodu” konkursil.

Konkursi eesmärgiks on tõsta esile Tartu linnas asuvaid eeskujulikult heakorrastatud ja kaunilt haljastatud kinnistuid ning tunnustada nende omanikke. Kaunitest kinnistutest võivad teada anda nii omanikud ise kui nende naabrid või teised kaaslinlased.

Konkursile esitatud kinnistute omanikega võetakse ühendust ja hindamiskomisjon läheb objekte vaatama 10. juunil.

Tiitel “Eesti kaunis kodu” antakse kuni kolmele ilusamale Tartu linna kinnistule, mille aadress, lühikirjeldus ja fotod edastatakse Eesti Kodukaunistamise Ühendusele kinnistute omanike autasustamiseks Eesti Vabariigi presidendi autasu ehk tunnusmärgiga ning avaldamiseks raamatus “Eesti kaunis kodu”. Tiitel „Kaunis Tartu kodu“ või eripreemia antakse Tartu linna tasandil tunnustust väärivatele kinnistutele.

Lisaks elamutele hinnatakse konkursil ka ühiskondlike ja ärihoonete ümbrusi.

Lasnamäele Priislesse kerkib uus logistika- ja tööstuspark

Eventus EhitusJuunikuus alustab Eventus Ehitus OÜ Lasnamäele uue logistika- ja tööstuspargi ehitust. Priisle Äripargi arendaja on Hammerhead OÜ, kes plaanib 3,1 hektarile rajada kokku ligi 22 000 ruutmeetrit uusi lao- ja tööstuspindasid koos büroo- ja esindusruumidega. Äripargi esimese ehitusetapi mahuks on 4000 ruutmeetrit.

Hammerhead OÜ juhatuse liige Allan Kool ütles, et iga uue arendusprojekti juures on eeltöö üks olulisemaid etappe: milliseid lahendusi ja materjale kasutatakse, et hooned oleksid vastupidavad ja vastaksid rentnike ootustele. „Energiatõhusus on tänapäeval üks olulisemaid märksõnu. Uuenduslikud lahendused lubavad hoonete tehnosüsteeme järjest efektiivsemaks muuta, vähendades kütmisele ja jahutamisele kuluvat energiat. Näiteks kõik äripargi kontori- ja laopinnad on eraldi köetavad ja eraldi ventileeritavad, seega saab iga üüripinna kasutaja ise valida oma ruumide sisetemperatuuri ja õhuvahetuse, mis on rentnike jaoks kindlasti argumendiks,“ rääkis Kool.

Priisle Äripargi hoonete katustele paigaldatakse aga päiksepaneelid, mis võimaldavad saadavat energiat kasutada hoone igapäevase energiavajaduse katmiseks „See aitab kokku hoida elektrienergiale tehtavaid kulutusi ja vähendada nii arendaja kui rentnike ökoloogilist jalajälge,“ lisas Kool.

Oma asukoha, suuruse ja paigutuse poolest sobivad äripargi üüripinnad eelkõige väiksematele ettevõtetele, kes vajavad nii lao- kui tootmispinda 250 kuni 500 ruutmeeri ulatuses, seejuures on kontori- ja kauplusepinda vahemikus 70-150 ruutmeerit. Suuremate pindade jaoks saab laoboksid omavahel ühendada. „Igal äriboksil on oma esinduslik klaasfassaad ja isiklik sissesõit otse tänavalt, seetõttu sobivad need rendipinnad hästi just väikestele esinduslikele ettevõtetele. Lisaks asub Priisle Äripark Tallinna linna sees, kus tööjõu ja ühistranspordiga on kindlasti kergem, kui väljaspool pealinna piire tegutsevatel ettevõtetel,“ rõhutas Kool.

Rajatav äripark laiub Tallinnas Lasnamäe linnaosas kokku 3,1 hektarisel maa-alal ning on plaanitud valmis ehitada neljas etapis. Esimese etapi ehitus algab juunis-juulis 2015 ja valmib hiljemalt jaanuaris 2016. Projekteerimis- ja ehitustööd teostab Eventus Ehitus OÜ. Äripargi arhitekt on Ivo Rebane. Projektiga on võimalik tutvuda kodulehel www.priisle.ee.

2005. aastal asutatud Eesti kapitalil põhineva Eventus Ehitus OÜ peamisteks tegevusaladeks on ehituse peatöövõtt ja ehituse projektijuhtimine.

Hammerhead OÜ on Eestis kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte. Tegevus on suunatud peamiselt äripindade arendamisele.

Maailma esimene Targa Linna ühisrahastuse kampaania käivitati Eestis

EstateGuruPakri Teadus- ja Tööstuspark – Tark Linn rohetehnoloogia ettevõtetele Paldiski linnas, otsib 490 000 euro ulatuses kapitali EstateGuru ühisrahastuse platvormi vahendusel. Tegemist on maailmas esmakordse ühisrahastuse kampaaniaga, kus on võimalik investeerida oma raha Targa Linna arengusse. Ühisrahastuse abil tehtava investeeringu eesmärgiks on renoveerida ja arendada edasi uuenduslik testimisbaas rohetehnoloogia ettevõtetele. Ühisrahastuse algusest on juba kogutud üle 70% kogusummast, mis näitab Targa Linna tehnoloogiate olulisust ja atraktiivsust Eestis.

PAKRI Targa Linna tegevjuht Enn Laansoo, Jr. kommenteerib “viimase kaheksa aasta jooksul oleme olnud väga avatud uutele innovaatilistele ja pisut hulludele ideedele, mis teeks meid ning kogu meie teadus- ja tööstuspargi kontseptsiooni paremaks ning ühtlasi atraktiivsemaks. Idee pakkuda võimalust kohalikele elanikele ja avalikkusele investeerida raha meie tegemistesse on väga hästi vastu võetud. Tegemist on win-win projektiga, soovitasin ka oma vanaisale investeerida kasvõi 50 eurot turvalisse ja madala riskiga Targa Linna kontseptsiooni arengusse.”

“Partnerlus PAKRI-ga on suur väljakutse EstateGuru-le. Rahval on võimalus osaleda maailma esimeses Targa Linna laienemisele suunatud ühisrahastusprojektis. PAKRI saab katsetada ühisrahastust oma projektidele ja EstateGuru saab pakkuda oma kogukonnale huvitava investeerimisvõimaluse. Samuti kasvatame oma liikmeskonda, kellele tulevikus pakkuda võimalusi investeerimiseks teistessegi põnevatesse projektidesse”, ütleb Marek Pärtel, EstateGuru asutaja.

PAKRI Tark Linn kasutab EstateGuru ühisrahastust sildlaenuna, et finantseerida oma tegevuse laiendamist. Ühisrahastusega ostetakse ja arendatakse lõpuni u 5000 m2 suurune hoonekompleks, mis asub Kivi 12, Paldiski linnas. See tööstus- ja testimise hoonekompleks pakub juba täna majutust PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele ning on nurgakiviks kasvavatele ettevõtetele järgmise 400 000 m2 Targa Linna hoonete väljaehitamisel. Kivi 12 hoonel on lokaalne küttesüsteem, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. PAKRI on investeerinud esimestesse päikesepaneelidesse, mis on osa PAKRI suuremast targast energiavõrgust. Järgmine samm on tark-mõõturite paigaldus, et analüüsida klientide elektritarbimist ja teha õiged otsused uute taastuvenergia seadmete soetamisel, eesmärgiga kliente varustada senisest suuremas mahus rohelise energiaga. Lisaks parandada ka töökeskkonda, mis aitab tõsta klientide töötajate produktiivsust.

PAKRI Tark Linn (PAKRI) asub Paldiski linnas. PAKRI uudne kontseptsiooni on välja töötatud 2007. aastast ning on Harjumaa Arengustrateegia üks prioriteetsemaid projekte. Kontseptsioon hõlmab 60ha suurust Tarka Linna, u 25MW võimsusega oma Tarka Energiavõrku ja teadusparki rohetehnoloogia (energia- ja keskkonnatehnoloogia) valdkonnale. PAKRI Tark Linn on välja töötatud PAKRI Teadus- ja Tööstuspargi poolt, kelle visiooniks on kasvada juhtivaks rohetehnoloogia kompetentsi- ja testimiskeskuseks Põhja-Euroopas aastaks 2020. PAKRI Targa Linna kontseptsioon saab tuge Tallinna Teaduspark Tehnopolilt (Skype´i kodu), kus on samuti arendamisel Tehnopol 2.0 Targa Linna projekt, mis hõlmab u 20ha Mustamäel, Tallinnas. Koostöös Tehnopoliga pakub PAKRI energia- ja keskkonnatehnoloogia (rohetehnoloogia) valdkonna ettevõtetele vajalikku taristut ning teenuseid, toetamaks läbi sünergia ettevõtete jätkusuutlikku arengut ja teadustööd.

EstateGuru on ühisrahastuse platvorm Eestis, kus kõik kinnisvara laenud tagatakse reaalse hüpoteegiga. Ligi 1100 -liikmeline võrgustik koosneb peamiselt Eesti investoritest, kuid registreerunud investoreid on üle kogu Euroopa. Tänaseks on rahastatud 7 projekti ning esimene laen on juba investoritele tagastatud. Keskmine intressimäär investoritele on 11,48%, keskmine LTV on u 48%. Täpsem info ühisrahastuse projektist, vt .

MTA andmetel oli selle aasta I kvartali mediaanväljamakse 728 eurot kuus

Maksu- ja Tolliamet2015. aasta esimeses kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku 1,48 miljardit eurot, mis maksti välja 548 953 inimesele. Esimese kvartali mediaanväljamakse oli 728 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2014. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 537 804 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 378 741 245 eurot. Võrreldes möödunud aasta I kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 11 149 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2014. aasta I kvartalis 689 eurot kuus.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01 kuni 2015 aastani ja alates 2015 aastast koodidega 10,12,13,15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

  1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
  2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
  3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Navigator nimetati Baltikumi parimaks kinnisvaraobjektiks

Capital MillCapital Milli ärihoone Navigator nimetati 21. mail Leedus toimunud Balti Kinnisvara Investeeringute foorumil aasta parimaks kinnisvaraobjektiks.

Tänavu veebruaris esimesena Balti riikides keskkonnasõbralikkuse sertifikaadi LEED Gold teeninud Navigator osutus parimaks kategoorias ärikinnisvara büroohoone/arendus.

Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul on auhind tunnustuseks tervele Capital Milli meeskonnale, kes seisab kõrge kvaliteedi, moodsa arhitektuuri ja säästlike lahenduste eest.

“Navigatorile omistatud auhind näitab, et meie valitud tee on õige ja hinnatud ka Eesti piiridest kaugemal,” ütles Mölder. “Me ei ehita üksikuid maju, vaid tervikpilti. Navigatorist on kujunenud selle pildi, innovaatilise, hinnatud ja kõrgete kvaliteedinõuete järgi ehitatud Tallinna sadamaala nurgakivi.”

Navigatorile pakkusid konkurentsi Baltic Hearts ja Grand Office ärihooned Leedu pealinnas Vilniuses.

Capital Millil on hea meel õnnitleda ka Ülemiste kaubanduskeskuse laiendust, mis osutuks parimaks kaubanduspindade arenduseks. Elamukinnisvara kategoorias ühtegi Eesti arendust nominentide hulgas ei olnud ning võitjaks tuli  Santariškių namai (Gilė) korteriarendus Vilniuses.

Eesti Korteriühistute Liit otsib taas kauneimat kortermaja

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.

Konkurss „Kauneim kortermaja“ on üle-eestilise konkursi „Eesti kaunis kodu 2015“ erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kauneim kortermaja valitakse välja suvekuul, seega ei maksa lasta end heidutada sellest, kui praegu ei ole teie koduümbrus nii roheline ja kaunis kui suvel. Konkursile esitatavad fotod võivad olla tehtud ka eelmisel aastal. Lisainfot kandideerimise kohta saab EKÜL kodulehelt: www.ekyl.ee

Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 5.juuni 2015 kell 17. Eesti Korteriühistute Liidu komisjon valib välja kuni viis parimat ning esitab need Eesti Kodukaunistamise Ühendusele. Eesti Kodukaunistamise Ühenduse keskjuhatus valib juunis välja parima ja esitab selle Vabariigi Presidendile autasustamiseks. Võitja andmed arhiveeritakse Eesti Kodukaunistamise Ühenduse ja Vabariigi Presidendi Kantselei poolt.

Mullu pälvis selle tiitli kaunis, neli aastat tagasi ulatuslikult renoveeritud Tallinna kortemaja Õilme 5. “Meil tuli otsustada – et kas oodata veel paarkümmned aastat ja lasta majal senikaua laguneda või võtta pangalaen, teha maja korda ja elada ilusas majas, küll natuke rohkem makstes. Omanikud otsustasid ühisel viimase variandi kasuks – ikkagi oma kodu,” rääkis korteriühistu juht Tiia Lauring.

Et just nende väike kodumaja Eesti kauneimaks kroonitakse, ei julenud Tiia alul lootagi – tema meelest ihaldas tiitlit palju suuremaid kortermaju, mis kenasti korda tehtud. “Ent Eesti Korteriühisute Liit ka julgustas nii kenasti, et otsustasimegi vajalikud paberid ikkagi ära saata,” meenutab naine.

“Inimesed tunnevad oma kodumaja korrastamise vastu elavat huvi,” kinnitas ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Aina enam näeb korrastatud kortermaju, aga korda tehakse ka majaümbrus – maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi, rääkis ta.

Mardi sõnul on toimunud oluline muutus ning inimesed on hakanud mõistma, et kortermaja on neile koduks, mille eest võimalikult hästi tuleb hoolt kanda. “Teadlikud omanikud muudavad ka ühistud tugevamaks ning nii tuleb järjest juurde terviklikult renoveeritud ja tänapäevastatud elukeskkonnaga elamuid.”

I kvartalis keskmise palga kasv aeglustus

StatistikaametKeskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatab Statistikaamet.

Kui 2014. aasta I kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3%, siis viimastes kvartalites on brutokuupalga tõus aeglustunud.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2015. aasta I kvartalis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 15,6% ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta I kvartalis 5,3%.

Keskmine netokuupalk ehk töötajatele väljamakstav tasu oli 2015. aasta I kvartalis 815 eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk (kasv 5,9%). See on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest 2015. aasta 1. jaanuarist.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 5,4%. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud 2015. aasta I kvartalis jätkunud tarbijahindade langus. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viieteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 6,37 eurot ja see tõusis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 5,8%.

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk 2014. aasta I kvartaliga võrreldes kinnisvaraala palgatöötajatel (vastavalt 14,4% ja 15,0%). Keskmine brutokuupalk ei tõusnud kuuel tegevusalal: 1) mäetööstus; 2) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; 3) ehitus; 4) veondus ja laondus; 5) kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning 6) haldus- ja abitegevus.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 992 eurot, veebruaris 984 eurot ja märtsis 1053 eurot.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate keskmine arv 1,5% suurem kui 2014. aasta I kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv finants- ja kindlustustegevuses (10,6%).

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu I kvartalis 1361 eurot ja tunnis 9,01 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta I kvartaliga tõusnud vastavalt 4,3% ja 5,3%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (13,8% kuus ja 13,7% tunnis).

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes,
I kvartal 2010 – I kvartal 2015
Keskmine brutokuupalk, eurot
I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
2010 758 822 759 814
2011 792 857 809 865
2012 847 900 855 916
2013 900 976 930 986
2014 966 1 023 977 1 039
2015 1 010
Muutus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, %
2011 4,5 4,2 6,6 6,3
2012 6,9 5,0 5,7 5,9
2013 6,3 8,5 8,8 7,6
2014 7,3 4,8 5,0 5,3
2015 4,5

Diagramm: Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusalati, I kvartal, 2015–2014

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2015. aastal oli valimis 12 074 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Stable prices make saving attractive even with low interest rates

SEB PankRapid inflation, both before and after the economic crisis, made borrowing favourable in each of the Baltic States and reduced the point of depositing money – due to the rapid decrease in the purchasing power of money, real interest rates were negative. Since 2014, when making savings related decisions, Baltic families have had to keep in mind a near-zero or even negative change in consumer prices, in addition to the interest rates on deposits, as revealed by the new Baltic Household Outlook organised by SEB.

Before joining the Eurozone, the increase in local consumer prices did not directly affect euro deposit interest rates, and local currency deposits were not offered interest rates comparable to inflation. This is why depositors had to come to terms with negative real interest rates, even if the nominal interest rates on deposits were relatively high.

In the 2000s, the inflation rate exceeded the average interest rate on deposits in each of the Baltic States. In December 2008, the average annual interest rate for Estonian kroon deposits was 5.9 per cent. As the inflation rate amounted to 7.5 per cent, the actual average real interest rate turned out to be negative – minus 1.5 per cent. In Latvia, the average interest rate for two-year fixed-term deposits was 8.7 per cent; however, due to high inflation, the real interest rate was minus 1.6 per cent. The lowest average real interest rate on deposits in domestic currency was exhibited in Latvia, in May 2008 – minus 8.6 per cent; and in Lithuania in June 2008 – minus 6.8 per cent. In Estonia, the average real interest rate on all fixed-term deposits in kroons was minus 6.0 per cent, in February 2008.

The real interest rates on deposits in each of the Baltic States were negative until 2009, when the inflation rate underwent a rapid decline, although the interest rates on deposits continued to grow. As inflation accelerated, the situation soon returned to the way it had been – the actual interest rates on deposits were once again negative in Estonia in 2010 and in Latvia and Lithuania in 2011.

Due to the deceleration of inflation in Latvia, the average interest on up to two-year deposits in lats turned positive in July 2012; in Lithuania, the real interest on fixed-term deposits in litas has been positive since July 2013; and in Estonia, average interest rates on euro deposits have been positive since June 2014. At the end of last year, the average real interest rate on deposits in each of the Baltic States was positive (on the level of 0.5 to 0.7 per cent).

“Families need to save money for unforeseen situations in any case, even in conditions of high inflation where saving money does not seem too wise of a decision because its purchasing power is decreasing. At the same time, an economic environment with low inflation offers positive interest on deposits, even in the case of very low nominal interest rates. This should motivate families to save money. If people do not take real interest rates into account and make decisions based solely on nominal rates, depositing may seem rather unreasonable, Triin Messimas, financial expert at SEB, noted.

Read the full Baltic Household Outlook in English at: www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Сохранение уровня цен делает экономию привлекательной даже при низких процентных ставках

SEB PankВысокая инфляция как до, так и после экономического кризиса сделала кредитование полезным во всех странах Балтии и снизила разумность вложения денег – из-за быстрого падения покупательной силы денег реальные процентные ставки стали отрицательными. Начиная с 2014 года семьи в странах Балтии при принятии решений об экономии должны учитывать, помимо процентных ставок по депозитам, также близкий к нулю или даже отрицательный темп изменения рыночных цен, объясняет новый экономический анализ балтийских домашних хозяйства, составленный SEB.

До вступления в еврозону локальный рост потребительских цен не повлиял напрямую на процентные ставки по депозитам в евро и не предложил сопоставимый с инфляцией интресс для сбережений в местной валюте. Поэтому вкладчикам приходилось мириться с отрицательными реальными процентными ставками даже в том случае, если номинальные процентные ставки по депозитам были довольно высоки.

В 2000-х годах уровень инфляции во всех странах Балтии превзошел средние процентные ставки по депозитам. В декабре 2008 года средняя годовая процентная ставка по депозитам в эстонских кронах составляла 5,9 процентов. Так как темпы инфляции составили 7,5 процента, то средняя реальная процентная ставка была отрицательной – минус 1,5 процента. В Латвии средняя процентная ставка по двулетним срочным депозитам составила 8,7 процентов, но из-за высокой инфляции реальная процентная ставка составила минус 1,6 процента. Самая низкая средняя реальная процентная ставка по депозитам в местной валюте была в Латвии в мае 2008 года – минус 8,6 процента, в Литве в июне 2008 года – минус 6,8 процента. В Эстонии в феврале 2008 года средняя реальная процентная ставка по всем срочным депозитам в кронах составила минус 6,0 процентов.

Реальные процентные ставки по депозитам во всех странах Балтии были отрицательными до 2009 года, когда темпы инфляции резко снизились, но процентные ставки по депозитам продолжали расти. С ускорением инфляции ситуация осталась в принципе прежней – действительные процентные ставки по депозитам вновь стали отрицательными в 2010 году в Эстонии и в 2011 году в Литве и Латвии.

Из-за замедления темпов роста инфляции в Латвии средняя процентная ставка по депозитам в латах стала положительной в июле 2012 года, в Литве реальный интресс срочных депозитов в литах был положительным с июля 2013 года, а в Эстонии средние процентные ставки по депозитам в евро были положительными с июня 2014 года. В конце прошлого года во всех трех странах Балтии средняя реальная процентная ставка по депозитам была положительной (на уровне 0,5-0,7 процентов).

«Семьи должны в любом случае откладывать деньги на непредвиденные ситуации, даже в условиях высокой инфляции, когда экономия денег вследствие уменьшения их покупательной способности не кажется особенно разумным решением. Экономические условия с низкой инфляцией обеспечивают то же время положительные ставки по депозитам даже в случае, если номинальные процентные ставки очень низкие. Это должно побуждать семьи экономить деньги. Если реальные процентные ставки не учитываются, а решения принимаются только исходя из номинальных процентных ставок, то хранение денег может показаться, напротив, совершенно необоснованным», прокомментировала финансовый эксперт SEB Трийн Мессимас.

Полностью экономический анализ балтийских домашних хозяйств доступен на английском языке по адресу:www.seb.ee/BHO_aprill_2015

Üürileandja ABC: Tähtajaline või tähtajatu üürileping – mida peaks üürileandja eelistama?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikas?Üürilepingu sõlmimisel seisab üürileandja küsimuse ees, kas sõlmida üürnikuga tähtajaline või tähtajatu leping. Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.

Ei ole väga asjakohane soovitus eelistada tähtajatut lepingut sel põhjusel, et siis saab üürniku probleemide ilmnemisel kolmekuulise etteteatamisega korterist välja visata. Kui üürnikuga on probleeme, jääb üürileandjale ka tähtajalise lepingu puhul üürilepingu erakorralise lõpetamise võimalus.

Üürileandjat huvitab rahavoog

Üürileandja huvi peaks olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping, mis tähendab katkestusteta rahavoogu. Pikk üürileping võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu ilma vahepealseid suuremaid remonttöid ette võtmata ja uue üürniku otsimise perioodil vakantsuse kulu kandmata.

Kui üüriinvestor eelistab siiski sõlmida tähtajatu lepingu, peab ta jälgima, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kolme- või kuuekuulised üürilepingud. Lühiajaliste üürilepingute hinnatase on just suurema vakantsuse tõttu märksa kõrgemal kui pikemaajalistel lepingutel.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vähemalt paaripäevase vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise. Lisaks peab üürileandja kulutama reklaamile, võib-olla ka näiteks koristusteenuse tellimisele või amortiseerunud mööbli asendamisele.

Katseaeg üürnikule

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda esialgu tähtajalise lepingu sõlmimist no katseajana üheks aastaks. Kui selle aastase üüriperioodi jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

Praktikas sõlmitakse väga sageli üürnikega üheaastased tähtajalised lepingud. Selle lepingu lõppemisel soovib üürileandja enamasti üürihinda kergitada. Kui neis läbirääkimistes kokkuleppele jõutakse, siis pikendatakse üürilepingut veel järgmiseks ja siis jälle järgmiseks aastaks.

NB! Välismaalasega ei tohi sõlmida pikemat üürilepingut, kui on tema elamisloa tähtaeg! Riik võib karistada üürileandjat, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat inimest rahatrahviga.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Merko ehitab Tatari tn 6a

Merko21. mail 2015 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ning OÜ T6A vahel projektijuhtimise töövõtuleping elu- ja ärihoone koos infrastruktuuri rajatistega projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks aadressil Tatari tn 6a, Tallinn, Eesti.

Leping hõlmab 7-korruselise ligikaudu 40 korteriga elu- ja ärihoone projekteerimis- ja ehitustöid koos infrastruktuuri rajatistega. Lepingu maksumus on ca 6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning hoone valmimine on planeeritud 2017. aasta septembrisse.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine