Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
 

Arco Vara: Iztok Parkside projekt on ajagraafikust maas

Arco VaraArco Vara on varasemalt teavitanud (vt. 4. kvartali vahearuannet 16. veebruarist 2017), et on seadnud eesmärgiks alustada Iztok Parkside arendusprojekti ehitust 2017. aasta 1. kvartalis ning müüa projekt välja esimeses kvartalis 2018.

Ehitus ei ole käesolevaks ajaks veel alanud, seoses viivitusega ehitusloa saamisel Sofia kohalikult omavalitsuselt. Projekti arendatakse samaaegselt uue juurdepääsutänava ehitusega kruntidele, mille omanikuks on riik. Sofia kohaliku omavalitsuse seisukoht on, et tänavaaluste kruntide omanikuks olevad riigiasutused ning kohalik omavalitsus peavad Iztok Parkside ehitusloa eeltingimusena viima lõpule kas nimetatud kruntide munitsipaliseerimise või neile servituudi seadmise. Juurdepääsutänava rajamine on sätestatud juba jõustunud detailplaneeringus.

Projekti finantseerimisleping pangaga on kehtiv ning parim ehituspakkuja on välja valitud. Ettevõte teeb kohaliku omavalitsusega koostööd, et kiirendada riigile kuuluvate kruntide munitsipaliseerimist või servituudi seadmise protsessi.

Iztok Parkside projekti maht on 68 korterit müüdava kogupindalaga (GSA) 7000 m2 ning oodatava müügituluga üle 8 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: Hüpoteek ei ole koll

Arco VaraKinnisvaraostjate ja hindamisakti tellijate üks esimesi küsimusi ning suurimaid hirme on seotud objektile seatud hüpoteekide olemasoluga, kirjutab Arco Vara Viljandi kutseline maakler Aime Opermann.

Oma kodu ostjaile tuleb tihti seletada, et hüpoteek ehk kinnisasja pant ei tähenda ilmtingimata eelmise omaniku kohustuste ülevõtmist. Kui soovid võtta kodu soetamiseks laenu, siis tahab pank laenule tagatist ning selleks seatakse ostetavale kinnisasjale hüpoteek, mis on laenuandjale tagatiseks juhul, kui laenaja jääb laenu maksmisega hätta.

Kinnisasjale seatud hüpoteek ei takista oma kinnisvara müümast, sest hüpoteek jääb kehtima. Müügi korral vana hüpoteek reeglina kustutatakse, aga tasub silmas pidada, et hüpoteegi tingimuste muutmine on odavam kui kustutamine ja uuesti seadmine. Kui ostja soovib osta kinnisasja pangalaenuga, on tal tavaliselt rahaliselt soodsam hüpoteek üle võtta. Samuti, kui hüpoteek on seatud, võimaldab see vajadusel hüpoteegipidaja käest täiendavalt laenu küsida.

Hüpoteek lõpeb kande kustutamisega

Kui oled laenu laenuandjale tagasi makstud, ei tähenda see automaatselt hüpoteegi lõpetamist. Hüpoteek lõpeb alles siis, kui vastav kanne on kinnistusraamatust kustutatud. Kas kinnisasi on hüpoteegiga koormatud, näeb kinnistusraamatust.

Hüpoteegi seadmiseks tuleb alati pöörduda notari poole, misjärel tehakse hüpoteegi kohta kanne kinnistusraamatusse, kus märgitakse ära hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegi seadmisega koos nõuab pank tavaliselt, et kinnisasi oleks kindlustatud, aga kui laenu annab näiteks mõni firma või eraisik seab teise eraisiku kinnistule hüpoteegi, siis ei pea tingimata kindlustust olema.

Hüpoteegi summa tuleneb üldjuhul ostusummast, mis on korrutatud 1,3-ga. Kui ostate 100 000 eurose korteri ja võtate selle ostuks 50 000 eurot laenu, siis seatakse hüpoteek tõenäoliselt 65 000-le eurole.

Nimetatud hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust. Hüpoteegi summa on kuni laenu lõpuni ühesuurune, kuid laenujääk väheneb pidevalt, kuni kinnistusraamatus on tühi hüpoteek, mida ei pea kustutama.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida ja millal mitte?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal on mõistlik kaaluda intressimäära fikseerimist eelkõige laenuperioodi alguses, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem. Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine sageli raskem kui laenuperioodi hilisematel aastatel, mil inflatsioon ja loodetavasti ka sissetulekute suurenemine on aidanud laenu teenindamist hõlbustada.

Laenu intressimäär tasub fikseerida ka juhul, kui laenaja usub täie veendumusega, et fikseeringu perioodil on baasintressimäär tõusmas. Siin peab laenuvõtja muidugi teadma, et pankuridki teevad prognoose ja ennustusi. Selles mängus võitjaks jääda on pigem õnnelik juhus kui reegel.

Enamasti ei tasu intressimäära fikseerida olukorras, kus laenumakse ei ole laenuvõtja jaoks koormavalt suur ja makse suuruse püsimise kindlus ei ole laenuvõtja jaoks väga oluline. Enamasti on muutuv intressimäär ikkagi allpool fikseeritud intressimäära, st muutuva intressi puhul on pikema perioodi summaarne intressikulu laenuvõtja jaoks väiksem.

Intressimäära fikseerimist ei tasu ette võtta olukorras, kus laenuvõtja planeerib koduvahetust ehk olemasoleva eluasemelaenu ennetähtaegset lõpetamist. Fikseeritud intressimääraga eluasemelaenu lepingu lõpetamine on oluliselt kallim kui muutuva intressimääraga laenulepingu lõpetamine.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvara ootab uut omanikku

TallinnTallinna Linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele kaks Nõmme linnaosas asuvat seni linnaosa valitsuse kasutuses olnud hinnalist kinnistut, lisaks on enampakkumisel veel mitmeid linna erinevates piirkondades paiknevaid kinnistuid ja korteriomandeid.

Vabaduse pst 77 kinnistuonenampakkumiselalghinnaga 316 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2700 m2. Nõmme-Kase tn 12b kinnistualghind on 318 000 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 1513 m2.

Lasnamäe linnaosas asuv Kivila tn 46-89 korteriomand, mille reaalosakseluruum üldpinnaga 32,7 m2, on enampakkumiselalghinnaga 36 700 eurot.

Enampakkumisel on ka kolm Põhja-Tallinna linnaosas asuvat korteriomandit. Lõime tn 25-20 korteriomandi alghind on 42 700 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 27,3 m2. Turvise tn 9-15 korteriomandi alghind on 45 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on 40,2 m2 suurune eluruum. Randla tn 13-421 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 16,9 m2, on enampakkumisel alghinnaga 19 100 eurot.

Lasnamäe linnaosas asuv Kalevipoja põik 3a ärimaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu pindalaga 600 m² on enampakkumisel alghinnaga 47 933,74 eurot. Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt jääb Kalevipoja põik 3a kinnistu korterelamute juhtotstarbega alale. Korterelamute alal võivad paikneda kolme või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, äri, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti parkimisalad, rohealad, mängu- ja spordiväljakud jms.

Alghinnaga 27 030 eurot on enampakkumisel Pirita linnaosas asuv hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega Pähkli tn 8 kinnistu pindalaga 1828 m2. Samuti Pirita linnaosas asuv Sarapuu tn 5 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 28 180 eurot. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 1944 m2.

Harju maakonnas Saku vallas Saku alevikus asuva Priimula tn 1 kinnistu 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 29 400 eurot, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 1180 m2. Ida-Virumaal Kiviõli linnas asuv Võidu tn 10-66 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 31,6 m2, on enampakkumisel alghinnaga 900 eurot.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 18/04/2017

Maret Hallikma18/04/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”. Lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolituse käigus selgitame ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevust, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid.

Käsitleme maksustamisega seotud enamlevinud küsimusi, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

“Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 18/04/2017 kell 09.00-13.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Brexit: the EU28 is dead, long live the EU?

  • SwedbankThe die is cast – the next move is the EU’s
  • Limited effect of Brexit on the Baltic economies, so far
  • Baltic interest – strong EU

Wheels are set in motion

On March 29, the UK gave formal notice of its intention to leave the EU, which means that the clock, set at two years, has begun to tick. The next move is the EU’s, and it is well-prepared. The president of the European Council, Donald Tusk,will soon present a Brexit draft to the remaining EU27.On April 5, a vote will be taken on a resolution describing the European Parliament’s negotiating priorities. Among other things, the EU’s chief negotiator, Michel Barnier, wants to make sure that the EU citizens who move to the UK in the next two years still have full rights . During this time,the UK will still be a full-fledged EU member. The formal process will now progress through three stages.

First, the EU’s heads of state and government (European Council) will convene on April 29 to adopt negotiating guidelines. After that, the European Commission will propose that negotiations begin. The third step is that the member states authorise the EU’s chief negotiator to formally begin the process. Negotiations between the EU’s Michel Barnier and the UK’s David Davis are expected to begin in mid-May, about the same time as the second round of the French election.

Decision-making authority within the EU

When it negotiates a divorce settlement, the EU will have to consider its future relationship with the UK (according to Article 50). Negotiations on this relationship, their outcome,and approval may involve the European Commission, the European council (EU27), the European Parliament,and the parliaments of the EU27 and the British Parliament.In some EU27 countries, such as Belgium, subnational authorities will also have a say. For example, a free trade agreement with the UK post-Brexit will require the unanimous support of the European Council. When it’s time to finalise the divorce, the EU will be represented by the European Council, where a qualified majority will be needed for approval, i.e., at least 72% of the countries, representing 65% of the population in the EU. Approval cannot be given until the European Parliament first gives its consent. In addition, the British Parliament will vote on the final deal and will give it either a thumbs up or down. “No deal is better than a bad deal,” Theresa May has said.

According to Article 50, the negotiations cannot go beyond two years unless the European Council and the UK both agree to an extension. This time limit is highly ambitious, and we can’t rule out that it will be extended. To gain the unanimous support of all the EU members may require concessions to holdouts in other areas that may not be directly related to the Brexit negotiations.

EU’s priorities

The EU will seek to ensure that EU citizens are not discriminated against and that they keep the same rights in the UK if they move there in the next two years . This will be of particular importance to the Baltic countries, as a large number of Baltic citizens are living in the UK. In addition,the EU’s negotiators have said they will prioritise the following:

  1. Ensuring that the UK’s financial liabilities, including those extending beyond 2019, are met. Even if the UK pays its Brexit bill, the remaining EU member states are likely to face a higher net contribution to the EU’s budget, since the UK is a significant net payer.
  2. Not signing anew trade agreement before Brexit is finalised.
  3. Creating as much clarity and certainty as possible for the citizens, companies, and member countries adversely affected by Brexit.

We expect the EU to present a united front in dealing with the UK and that all the members of the EU27 will stay on message. This has worked well so far.The EU’s detailed priorities will ultimately depend on the outcome of European elections this year, especially in France and Germany.

Limited economic impact for the Baltics so far

The impact of the Brexit vote on the Baltics has so far been limited. Last year, the value of exports of goods from Estonia and Lithuania to the UK declined by 12% and 6%, respectively. For Lithuania,the fall was driven by the decreasing value of exports of mineral products, and for Estonia by a fall in value of shale oil products and exports of mobile communication equipment. Without exports of mineral fuels, Lithuanian exports of goods to the UK expanded by 10%, although growth was slower than in previous years. Lithuanian exports of services to the UK were largely unaffected and continued growing by double digits. Latvia also managed to increase the value of goods exports to the UK last year. However, it has probablybeen hard for exporters to avoid the squeeze on profit margins caused by the depreciation of the pound sterling of more than 10% since the referendum. But the exporters were not the only ones affected by the depreciation of the pound. According to the Bank of Lithuania, after three years of growth the remittances by Lithuanian migrants from the UK to Lithuania declined by 20% last year. Total remittances to Lithuania are at around 3% of GDP and are an important source of income to some Lithuanian households. The decision in the Brexit referendum could have also contributed to the spike in migration from Lithuania to the UK. Migration from Lithuania to the UK increased by 22.5% in 2016, compared with the previous year. More than 23,000 more Lithuanians moved to the UK last year– the highest outflow of people in the last five years. Almost half of all the people who left Lithuania last year chose the UK as their destination. Migrants possibly rushed to secure their place in the UK before the borders closed.

Moving forward – plenty of risk, but there is also hope

The negative migration trends may continue during the Brexit negotiation period, which would put additional pressure on the labour market and population ageing in the Baltic countries. However, we expect that the effect of Brexit-related events on the Baltic economies over the next two years will be limited. After the divorce, much will depend on the details of any future trade agreement that the parties reach–and whether they even reach one.The UK has said so far that it will prioritize lower immigration at the expense of access to the internal market (a so-called “hard Brexit”). If free trade with the UK can no longer be ensured, this would adversely affect both exports and investment, but mostly via second-round effects. More important could be the effect of a reduced EU budget. If the other countries do not fill in the gap after Brexit, the Baltic countries could receive even less support from the EU’s budget in the form of structural funds after 2020. This would possiblyhave a negative effect on investment. Nevertheless, the biggest risk to the Baltic economies is related to the strength and longevity of the EU. The Baltics are small,open economies, which have benefitted greatly from the integration of the European markets and the introduction of the common currency. A further weakening of the EU would have negative consequences on all EU countries, not excluding the Baltics. However, the risk of the EU’s falling apart has receded for now, as the populists in France and Germany are less likely to win the important elections in Europe and the economic recovery in the EMU is finally gaining momentum. Still,a lot can happen:the negotiations will be long and messy, the populists in the EU may still succeed, and the structural problems are yet unresolved. But there is also a chance that the EU will emerge stronger after this. Long live the EU!

Brexit: long live the EU

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Postimees: Peep Sooman: kinnisvaramaks oleks paras nonsenss

Pindi KinnisvaraPindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul oleks kinnisvaramaks Eestis paras nonsenss, kuna meil on üle 90 protsendi leibkondadest kinnisvaraomanikud ja seega lööks uus maks vaesemaid.

«Üldiselt räägitakse arenenud riikides kinnisvaramaksust kui maksust jõukamatele ühiskonna liikmetele, kuid tulenevalt meil aset leidnud omandireformist ja väga suurest hulgast kinnisvaraomanikest oleks see paras nonsenss,» ütles ta.

Ta rõhutas, et see tooks kaasa hulga bürokraatiat – tuleb välja mõelda moodused maksu arvestamiseks ja palgata inimesed. «Selle asemel võiks asja lihtsustada ja muuta ühtlaselt juba mõne olemasoleva maksu määrasid, mis oleks palju läbipaistvam,» lisas ta.

Veel olulisem oleks aga tema sõnul küsimus, et kuhu see lisanduv maksuraha suunatakse. «Iga maksu kehtestamisega võiks kaasneda ka mõistlik arutelu, miks seda vaja on ja kuhu lisanduv ressurss väärtust annab. Nii oleks maksutõusud ka ühiskonnaliikmetele arusaadavamad ja pahameel maksudeteemalistes aruteludes väiksem.»

Tarvis oleks hoopis maamaksu muutmist

Reformierakondlane ja riigikogu liige Jürgen Ligi ütles, kuigi Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul häirib kinnisvaramaks majandust kõige vähem, on sel ikkagi rida puudusi.

«Eestis on kinnisvara üsna koormatud laenudega või vähelikviidne, nii et see maks teeks ka ülearu haiget, ta pole eriti seotud rahavoogudega, omanik ei pruugi olla maksevõimeline, sest on saanud oma vara näiteks omandireformis tagasi, mitte välja teeninud sissetulekutega,» märkis Ligi.

Seetõttu tuleks diskussiooni teravik suunata tema sõnul hoopis maamaksu korrastamise peale, mis on praegu meie maksunduse üks nõrgim lüli. «Maa on piiratud ressurss, mitte juurde loodud väärtus nagu hooned, tema kättesaadavust ostjale vähendab maksuvabastus, mis kehtib kõige ahvatlevamale ja kallimatele kruntidele,» selgitas ta.

«Maamaks on enamasti seotud avaliku võimu kuludega teedele, heakorrale, valgustusele, mistõttu temas on õigluse elementi. Üldist maksukoormuse tõusu tuleb vältida, ent omavalitsus võiks saada maamaksus suurema autonoomia, mis hõlmaks nii erandeid, vabastusi kui määrade variatsiooni,» ütles Ligi.

Mitmed tuntud ettevõtjad ja poliitikud on viimasel ajal öelnud, et Eesti võiks kehtestada just nimelt kinnisvaramaksu. «Mina näiteks arvan, et kinnisvara oleks suhteliselt hea maksustada, et saaks minusugustelt ka raha kätte. Mujal tehakse seda tunduvalt rohkem,» ütles pankur Rain Lõhmus Postimehe intervjuus.

Postimees: Peep Sooman: kinnisvaramaks oleks paras nonsenss

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ainulaadne Lasnamäe Tervisemaja avas uksed

Lasnamäe TervisemajaTäna avati pidulikult Lasnamäe Tervisemaja, mis ühendab meditsiini täisteenuse, sportimisvõimalused ja kaubanduse ning avardab oluliselt arstiabi kättesaadavust Tallinnas ja selle lähivaldades.

Aadressile Linnamäe tee 3 ehitatud tervisemaja on esimene ühiskondlike funktsioonidega hoone Eestis, mille ehitamist finantseeris sajaprotsendiliselt erakapital.

Tervisemaja investori Timofey Sukonkini sõnul näitab üürnike ja tulevaste klientide suur huvi, et tegemist on olulise ettevõtmisega, mida on Ida-Tallinnas kaua oodatud.

“Mõistsime Lasnamäe Tervisemaja projekti varases faasis selle suurt tähtsust piirkonnale, sest ühtviisi kõrge on tohtrite huvi pakkuda kvaliteetset teenust kvaliteetsetes tingimustes kui inimese soov saada tasemel arstiabi mugavalt ja ühest kohast,” ütles Sukonkin.

Tervisemaja arendaja Capital Milli tegevjuht Igor Mölder lisas, et tervisemaja toob nii Lasnamäele kui selle ümber asuvatesse linnaosadesse ja omavalitsustesse selgelt uue kvaliteedi.

“Tervisemaja pakutavatest võimalustest on selgelt puudust tuntud ja mul on hea meel, et oleme heas koostöös linnaga saanud sellise projekti ellu viia,” lausus Mölder.

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja viiekordses osas. Selle kõrval asuvas kahekordses hoones hakkab tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused. Pere- ja hambaarstid ning kauplused on avatud juba praegu. Eriarstid alustavad teenuse pakkumisega lähiajal ning spordiklubi avab uksed augustis.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul julgustas Lasnamäe Tervisemaja projekti edukas käivitamine linna leidma sarnasel viisil arendajat ka teistele projektidele. “Tervist edendavad rajatised kerkivad linna ja erasektori koostöös veel kahele kinnistule – Akadeemia tee 30 kinnisasjale Mustamäel ja Õismäe tee 130 kinnisasjale Haaberstis,” ütles Võrk. “Mustamäele kerkib spordi- ja vabaajakeskus koos avaliku ujula ja linnasaunaga ning Haaberstisse pallimängude keskus.”

AS YIT Ehituse ehitusosakonna juht Andres Jakobi märkis, et Lasnamäe Tervisemaja ning ümbritseva maa-ala projekteerimis- ja ehitustööd olid arvestatavaks väljakutseks eelkõige ajalises aspektis.

“Teadsime juba projektiga alustades, et ehitusgraafik saab olema väga pingeline, kuid tänu heale koostööle tellijaga ning vastastikkusele usaldusele suutsime nõudlike tähtaegadega edukalt toime tulla,” lausus Jakobi.

Lasnamäe Tervisemaja asub Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piiril. Lasnamäe elanikud pääsevad sinna mugavalt nii jalgsi kui ühistranspordiga. Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka teistest Tallinna osadest. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate elanikele.

Lasnamäe Tervisemajas on viiel korrusel 4400 ruutmeetrit meditsiiniteenuste päralt ning teises hoones sama palju kaubanduse, spordivõimaluste jm teenuste tarbeks. 2000 ruutmeetrit võtab enda alla Konsum, 2000 spordiklubi MyFitness, ilusalong, kohvik, lillepood ja Benu apteek. Parklas on kohad 190 autole.

Meditsiiniteenuste hoonesse rajatakse ravieesmärke täitev bassein, kaks taastusravi kabinetti, ultraheli, röntgen ja magnetresonantstomograafia (MRT). Hinnanguliselt hakkavad perearstid tervisemajas vastu võtma 60 000 ja eriarstid 56 000 visiiti aastas.

Tervisemajas asuvad tööle näiteks Kose-Lasnamäe perearstikeskus ja Tallinna munitsipaalperearstikeskus. Eriarstidest endokrinoloogid, naha-ja suguhaiguste arstid, gastroenteroloogid, nina-, kõrva-, kurguarst, pulmonoloogid, ortopeedid, uroloogid, günekoloogid jt. Samuti neuroloogia, pediaatria ja üldkirurgia teenused.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. YIT kontsern on säästlikke linnakeskkondi loov ehitussektori liider, kes ehitab elamuid, ärihooneid, taristut ja terveid piirkondi. YIT keskendub sellele, et pakkuda esmaklassilist kliendikogemust ja kõrget kvaliteeti ning tagada oma mitmekülgse asjatundlikkuse järjepidev areng. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Baltimaades, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Ettevõtte eesmärgiks on olla kogu aeg sammu võrra ees, hoolides samas nii oma klientidest, partneritest kui ka töötajatest. YIT-l on rohkem kui 5300 töötajat kaheksas riigis. 2016. aastal oli müügitulu peaaegu 1,8 miljardit eurot. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Helsinki börsil. 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde riigihanke võitis Nordecon AS

TallinnTallinna Kommunaalamet allkirjastas (29. märtsil 2017) riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja, mille kohaselt tunnistati edukaks Nordecon AS pakkumus. Hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga on planeeritud sõlmida peale 14- päevase vaidlustusaja möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse avaldamisest (riigihangete seadus § 69 lg 1).

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde käigus teostatakse teedeehitus-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, maastikuarhitektuuri, elektrivarustuse, sidevarustuse, foorjuhtimise süsteemide, gaasivarustuse, rajatiste (viadukt, tunnelid, tugimüürid) ning liikluskorralduse ehitustöid. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse. Olemasolev ringristmik rajatakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks.

Haabersti ringristmiku ületava Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti ja Paldiski maantee sõidu- ja kõnniteede (lõigus Mõisa tn – Pikaliiva tn perspektiivne ristmik) põhilise kasutusvalmiduse tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober. Foorjuhitava ringristmiku, Ehitajate tee jalakäijatetunneli ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani põhiline kasutusvalmidus on kavandatud saavutada 2018. aasta augustis.

Hinnangulised ehitusmahud:

Sõidutee pindala 70 000 ruutmeetrit

Kergliiklusteede pindala 16 739 ruutmeetrit

Haljastus 48 000 ruutmeetrit

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Ilmus infobrošüüri Heakorra ABC uus väljaanne

TallinnHeakorrakuu alguseks ilmus trükist infobrošüür ”Heakorra ABC”, kuhu on koondatud linna heakorda puudutav teave.

Tallinna Keskkonnaameti infobrošüür ”Heakorra ABC” sisaldab teavet linnas kehtivatest heakorra nõuetest ja õigusaktidest, sealhulgas linna mängu- ja koerte väljakute ning kalmistute kasutamise reeglite kohta. Antakse juhiseid jäätmete sorteerimise, neist vabanemise jms kohta. Oluline osa kuulub linna poolt osutavatele teenustele heakorra valdkonnast. Lugeja leiab kaante vahelt linnaametnike kontaktid, kuhu linna heakorda puudutavates küsimustes pöörduda. Info on kaasajastatud vastavalt kehtivale õigusnormidele. Arvesse on võetud elanikelt laekunud ettepanekuid ja soovitusi.

Heakorra ABC mahuga 40 lk on trükitud Tallinna Linnakantselei tellimisel 100% taaskasutatud paberile. Tiraaž on 2350, sh eesti keeles 1220, vene keeles 780 ja inglise keeles 350. Brošüür on saadaval kõikides linnaosavalitsuse infosaalides ja linnavalitsuse infosaalis aadressil Vabaduse plats 7 ning Tallinna heakorrakuu veebilehel kolmes keeles:

eesti keeles http://www.tallinn.ee/est/heakorrakuu/Heakorra-ABC-2
vene keeles http://www.tallinn.ee/rus/heakorrakuu/Azbuka-blagoustrojstva
inglise keeles http://www.tallinn.ee/eng/The-ABC-of-Public-Facilities-and-Maintenance

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: Eesti majanduskasvu kiiruse määrab riigi ja ettevõtete konkurentsivõime

  • Eesti PankEesti eksporti ja majandust on ergutanud soodsam väliskeskkond
  • Majanduskasvu kiirenemiseks peavad investeeringud jõudsalt suurenema
  • Investeeringuid ja majanduskasvu aitaks elavdada stabiilsem maksukeskkond
  • Konkurentsivõime sõltub ettevõtete suutlikkusest tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka

Eesti majandus elavnes eelmise aasta lõpus ja elavnemine on jätkunud ka selle aasta esimestel kuudel. Enamiku partnerriikide majandusseis on paranenud ja väliskaubandusaktiivsus suurenenud, mis on soodustanud Eesti eksporti ning seeläbi ka majanduskasvu. Selle aasta alguses on kaubaekspordi maht kasvanud tempos, mis on suurendanud turuosa välisturgudel, ning see tõendab Eesti ettevõtete toodangu konkurentsivõimelisust. Samas ei taga praeguseks kätte võidetud turupositsioon ekspordi edukust ega majanduskasvu järgmisteks aastateks. Selleks tuleb ettevõtetel konkurentsivõimet pidevalt tõsta. Konkurentsivõime kasvatamise ja majandusarengu seisukohalt on oluline, kas ettevõtted suudavad tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka.

Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub ettevõtete võimekusest nappivat tööjõudu tõhusamalt rakendada. Erasektori kindlustunde näitajad viitavad optimismile lähituleviku suhtes ja ettevõtted soovivad töötajaid juurde värvata, mis ennustab tootmismahtude suurenemist. Probleemiks on aga sobiva tööjõu vähesus, mille tõttu on täitmata töökohtade arv juba mõnda aega suurenenud ja majanduskasvu piirab üha enam tööjõupuudus. Kuna hõivatute hulk on jõudnud maksimumi lähedale, saab majanduse edasine kasv põhineda ettevõtete seesmisel arengul või tööjõu ümberpaiknemisel vähetootlikest ettevõtetest ja valdkondadest tootlikumaisse. Mõlemal juhul on vaja ka senisest enam investeeringuid.

Investeeringute jätkuv madalseis ohustab majanduskasvu taastumist. Ettevõtete investeeringud on vähenenud neli aastat ja see on juba ahendanud majanduskasvu kiirenemise võimalusi. Osaliselt võib senise madala investeerimisaktiivsuse taga näha objektiivseid põhjusi, nagu ebakindlus nõudluse taastumise suhtes välisturgudel ja olemasolevate ressursside alarakendatus. Praeguseks on aga Eesti ettevõtete investeeringud langenud alla Euroopa Liidu keskmist, kui võrrelda investeeringute suhet lisandväärtusesse. See on nõrk tulemus riigi jaoks, kus investeeringutega soetatud tootmiskapitali on töötaja kohta märgatavalt vähem kui arenenumates riikides. Tulutasemes järele jõudmiseks on vaja senisest märgatavalt kiiremini suurendada kapitali hulka majanduses ja investeerida tipptehnoloogiatesse.

Valitsus peaks majanduse kasvu ja konkurentsivõimet toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. Ettevõtete investeeringud sõltuvad kindlusest tuleviku suhtes, mis omakorda sõltub majandus-, sealhulgas maksupoliitika usaldusväärsusest. Seni on maksusüsteemi sagedased ja vähest reageerimisaega jätvad muudatused ebakindlust pigem suurendanud, mida kinnitavad ka ettevõtete järjest halvenevad hinnangud maksukeskkonnale. Olukorras, kus tööturg on pigem ülekuumenenud ja siseturule suunatud ettevõtete kasvul pole olulisi takistusi olnud, poleks pikaajalist majanduskasvu silmas pidades otstarbekas valitsemissektori eelarve puudujäägi arvelt nõudlust stimuleerida. Ajal, mil tööjõud kallineb ja kahaneb, võib see hoopis takistada ettevõtete konkurentsivõime säilitamist ja suurendamist.

Eesti Pank koostab Eesti majanduse ülevaate neli korda aastas. Juunis ja detsembris avaldab keskpank selle koos järgmise kahe aasta majandusprognoosiga ning märtsis ja septembris avaldab majanduse ülevaate ilma prognoosita.

Selle teate aluseks oleva Eesti Panga majandusülevaate täisteksti leiad väljaandest Rahapoliitika ja Majandus 1/2017.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Riigi Kinnisvara: Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone ehitusleping sai allkirjad

Riigi Kinnisvara / RKASTäna, 29. märtsil allkirjastasid Riigi Kinnisvara AS ja Fund Ehitus OÜ esindajad Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone ehituslepingu. Ligi 4 400 ruutmeetri suuruse kogupinnaga büroohoone ehitustööd algavad aprillis ja kestavad 2018. aasta suveni. Ehitustööde maksumus on 8,76 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, ehitatakse Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele.

Nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega energiasäästliku hoone arhitektuurne lahendus valiti välja ideekonkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast ning selle autorid on Üllar Ambos, Jaan Kuusemets, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru (DAGOpen OÜ, LÜNK arhitektid OÜ).

Euroopa Liidu IT-agentuuri ülesanne on ELi turvalisusvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Näiteks haldab agentuur Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja asüülitaotlejate infosüsteemi Eurodac. Agentuuri peakorter asub Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone

Euroopa Liidu IT-agentuuri peahooneRajatava hoone eskiisid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Omanike Keskliit: omanikud ei soovi Tallinnas prügimonopoli teket

Eesti Omanike KeskliitEesti Omanike Keskliit on seisukohal, et kõikide jäätmekäitluse etappide (kogumine, vedu, laudustamine) korraldamine läbi kohaliku omavalitsuse ei tule kasuks koduomanikele ja päsib eraettevõtlust.

EOKL esimehe Priidu Pärna sõnul viidi 2015.a omanike seas läbi küsitlus, milles osales ca 6000 inimest. 75% vastanutest leidis, et omanikel peaks olema suurem võimalus sekkuda prügivedaja valikkuse ja ei oldud rahul jäikade tüüptingimuste ning veograafikutega.

Kui linn koondab kõik jäätmekäitlusteenused oma kätte, siis muutub süsteem läbipaistmatumaks, kasvab linna ametnikearmee ja kohalik omavalitsus peaks iseenda teenuse üle järelevalvet teostama. Pärna sõnul on see kits kärneriks olukord. Kui abilinnapea Sarapuu lubab, et omanikele muutub pakendi ja biojäätmete käitlus tasuta teenuseks, siis tegelikkuses peab maja rentima ühe konteineri asemel jäätmete sorteerimisel kolm konteinerit.

Uuringust selgus, et enamus omanikest oleks hoopis huvitatud prügiveo ühishangetest, mida võiks näiteks läbi viia omanike esindusorganisatsioonid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ülemiste Citysse kerkib lennujaama vaatega Liwentaali büroohoone

Ülemiste CityÜlemiste Citys aadressil Lõõtsa tn 12 sai täna nurgakivi uus 13-korruseline büroohoone, mis asub otse lennujaama kõrval ning mille akendest avanevad tulevikus Eestis ainulaadsed vaated lennujaamale ja Ülemiste järvele. Ligi 10000m² pinnaga büroomaja hakkab kandma Eesti juurtega lennundusajaloo suurkuju Alexandre Liwentaali nime. Hoone valmib 2018. aasta II kvartalis.

„Ülemiste City on suutnud klassikalise äri ja Eesti vaimse pärandi jäädvustamise omavahel õnnestunult siduda,“ sõnas Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas. „Linna jaoks on oluline just see, et ettevõtjad mõtleksid konkreetsete ärihuvide kõrval ka terviklikule keskkonnale, mis on hoonete ümber ja aitab kohalikku kultuuri jäädvustada ning edendada.“

„Vaatamata sellele, et arendustegevuses võib jääda mulje, et sarnaseid büroomaju kerkib üha juurde, siis meie jaoks on tähtis luua püsiv keskkond, millel on miljööväärtus, arhitektuurne väärtus, ühiskondlik väärtus,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Väga paljud tõeliselt olulised piirkonnad on sündinud ja jäänud püsima just tervikkontseptsioonina – võime küll mõelda, et praegusel ajal enam Tallinna vanalinna ei ehitata, aga pikemas perspektiivis me Ülemistel just seda teeme.“

„Tallinna büroopindade tihedas konkurentsis on eelis neil, kes suudavad pakkuda paremat asukohta ja rohkem mugavust,“ märkis Gert Jostov. „Liwentaali maja lennujaama terminalihoone kõrval on eriti sobiv ettevõtetele, kes peavad äriasjus palju reisima. Bürooga samaaegselt valmib ka uus parkimismaja, mis on hea uudis neile, kes eelistavad tööle liikuda autoga. Samas toetavad keskkonda kõik linnakus olemas olevad mugavusteenused, nagu toidukauplus, sportimisvõimalused, lähedal asuvad söögiköhad, koolid, lasteaiad, ühistransport jpm.“

„Ülemiste City on moodsa töökeskkonna ja ärilinnaku sümbol – siia tahavad kolida kõik, nii moodsad ja innovatiivsed IT-ettevõtted kui riigiasutused,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Nordecon pingutab, et uus maja saaks valmis õigeaegselt ning Technopolis Ülemiste AS saaks pakkuda oma klientidele kvaliteetseid ja moodsaid büroosid. Aadressil Lõõtsa 12 Alexandre Liwentaali nime saav büroohoone on eristuva arhitektuuriga, paistab silma ning ehitatakse Leed Gold sertifikaadi standardite järgi, mis tähendab, et maja hakkab vastama rangetele nõutele keskkonnasäästlikkuse, energiakasutuse, ehituse ja ehitusmaterjalide osas.“

Liwentaali büroohoones on üldpinda 9700 m², sellest büroopindu 9100 m². Majale tuleb pilkupüüdev kärjemustriline fassaad, mis sobib kokku kõrvalasuva Valukoja parkimismaja ja lennujaama ajaloolise terminalihoone vertikaalsete kujunduselementidega. Arhitektuurilahenduse tegi Novarc Grupp AS.

Hoone lennujaama lähedusele viidates kannab maja Šveitsis sündinud, kuid Eesti juurtega maailma lennunduse suurkuju Alexandre Liwentaali nime, kes ajalooallikate kinnitusel sooritas enda ehitatud purilennukiga esimese lennu juba 1898. aasta märtsis Inglismaal. See oli seega viis aasta varem kui vennad Wrightid sooritasid oma maailmakuulsa „esimese õhulennu“, mis toimus detsembris 1903.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Domus Kinnisvara: Populaarseim vald kinnisvaraturul on Rae vald

Domus KinnisvaraTehinguobjekti järgi tehakse kõige rohkem tehinguid Eesti kinnisvaraturul korteriomanditega. Seepärast on ka korteriomand heaks indikaatoriks, et hinnata erinevate piirkondade tehinguaktiivsust ja nõudlust ostjate pilgu läbi. Teadupärast on kõige suurema aktiivsusega Harju maakond, kus ilma Tallinna linnata teostati 2016. aastal 2045 korteriomandi tehingut. Olgu võrdluseks toodud, et väiksema tehinguaktiivsusega maakonnaks on Hiiu, kus terve aasta peale vahetas omanikku 40 korterit.

Kui keskenduda Harjumaale, siis enamus tehinguid tehakse Tallinnaga piirnevates lähivaldades. Omapärase statistilise faktina võib välja tuua, et Tallinna rõngasvaldade populaarsus on sisuliselt üle ühe valla ehk populaarsed on Viimsi, Rae ja Saue vald ning natuke vähem populaarsemad on Jõelähtme, Kiili, Saku ja Harku vald. Kõige väiksemat ühispiiri Tallinna linnaga omav Kiili vald on ühtlasi ka kõige väiksema tehinguaktiivsusega vald Tallinna ümbruses. Kui nõudlust Kiili piirkonda võib veel olla, siis arenduse aktiivsus on olnud senini tagasihoidlik, kuid peaks muutuma käesoleval aastal, sest mitmed arendajad on teatanud uute projektide müügist.

Konkurentsitult kõigi populaarsem vald Harju maakonnas on Rae vald, kus möödunud aastal toimus 400 korteriomandi tehingut. Fakt iseenesest pole mingi üllatus, sest konkureerivate valdadega võrreldes on Rae valla asukoht ilmselt üks parimaid, kuna Tallinna südalinna on lühike tee ja lisaks on infrastruktuur hästi arenenud ning arendajad pakuvad ostjaskonnale piisavalt laia valikut. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Rae vald on üks lemmikuid Kesk-Eestist ja Lõuna-Eestist pärit ostjate jaoks, sest nö koduteeks on valda läbiv Tallinn-Tartu maantee. Rae valla siseselt tehti enim tehinguid Jüri ja Peetri alevikus. Piirkonna keskmine mediaanhind oli 2016. aastal 1470 €/m2, jäädes vaid ca 5 % alla Tallinna linna vastavale näitajale. Võrreldes 2009. aastaga, mil kinnisvaraturul valitses viimase kümnendi madalaim seis, on Rae valla korterite hinnad kasvanud 64 %. Need, kes tegid siis tehinguid, on eeldatavalt saanud endale paremad elamistingimused, kuid sellele lisaks kasvatanud korralikult ka kinnisvara väärtust.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused