Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

SKPst aeglasem tööjõukulu kasv on esimene samm konkurentsivõime taastamisel

02.03.2017 Orsolya Soosaar

Märgina majanduse paremast seisust kasvasid tööjõukulud esimest korda kolme aasta jooksul võrreldes SKPga pisut aeglasemalt, mitte sellest kiiremini
Konkurentsivõime paranemiseks peab palgakulude kasv edaspidi olema mõõdukam kui majanduskasv jooksevhindades
Palgasurvet suurendab edaspidi taristuinvesteeringute kasv ja Euroopa Liidu eesistumine

Keskmine brutokuupalk kasvas 2016. aasta viimases kvartalis aastavõrdluses 6,9% – aeglasemalt kui aasta esimeses kolmes kvartalis. Rahvamajanduse arvepidamise statistika järgi palgafondi kasv aeglustus ning üle pika aja selle osakaal SKPs ei suurenenud. Palgakasvu aeglustumine samal ajal majanduskasvu kiirenemisega on samm kestlikuma arengu suunas, mida oleme majandusprognoosides nimetanud pehmeks maandumiseks.

Palgakasv ei aeglustunud kõigil tegevusaladel ühtlaselt. Kõige enam pidurdas palgakasvu aeglustumine kaubanduses ja põllumajanduses. Tööstuses ja valitsemissektoris palkade kasv seevastu kiirenes. Hoolimata kiiremast palgakasvust paranes töötlevas tööstuses SKP andmete järgi tootlikkuse ja palga kooskõla, mis tugevdab ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Eksportijate konkurentsivõime paranemist on näidanud ka Euroopa Komisjoni ja Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus.

Siiski ulatub tööjõukulude osakaal Eestis ligi 50%-ni SKPst, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine ja kriisiajaga sarnasel tasemel. Eesti töötajate palk on Euroopa Liidule kiiremini järele kasvanud kui ettevõtjate kasum. Seda võib vaadata ka nii, et tööandjad on pidanud töötajate palku tõstma enam, kui nad on suutnud kasvatada töötamise tõhusust oma ettevõtetes. Vähene kasumlikkus võib anda tagasilöögi ka töötajatele, sest see vähendab töökohtade säilimise kindlust. Pehmeks maandumiseks peaks palgakulude kasv jääma edaspidi mõõdukamaks kui majanduse kasv jooksevhindades.

Ettevaates võib mitu tegurit palgakasvu taas kiirendada. Taristuinvesteeringute kasvades läheb tõenäoliselt tarvis rohkem töökäsi ehitussektoris, eesootav Euroopa Liidu eesistumine ning valitsuse kokkulepe suurendada haridustöötajate palka survestavad valitsemissektori palkasid, lisaks tõusis miinimumpalk jaanuaris 2017 taas 9,3% võrra. Samas jahutab palgasurvet veidi töövõimereform, mis toob tööturule inimesi juurde, ning võrreldes varasemaga kahaneb ka tööealiste arv Eestis märksa aeglasemalt.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Tootjahinnaindeks jaanuaris tõusis

02.03.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas jaanuaris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus kütteõlide ja toiduainete tootmises, puidutöötlemises ning mäetööstuses, samuti hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektriseadmete tootmises.

2016. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus kütteõlide ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, jaanuar 2017

Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Jaanuar 2017 – detsember 2016, %	Jaanuar 2017 – jaanuar 2016, %
KOKKU	1,0	1,5
Töötlev tööstus	1,1	3,2
Mäetööstus	5,5	-5,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-2,8	-13,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta jaanuariga 5,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis jaanuaris keskmisest enam mootorsõidukite osade ja lisaseadmete, puidu ja puittoodete ning naftasaaduste hind, samas langes elektriseadmete ja ehitusmaterjalide hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,3% ja võrreldes 2016. aasta jaanuariga 5,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis jaanuaris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandustoodete ja keemiatoodete hind ning langes elektrienergia, ehitusmaterjalide, jalatsite ja nahktoodete hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.02.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte neljateist tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

MTA andmetel oli 2016. neljanda kvartali mediaanväljamakse 870 eurot

02.03.2017 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 870 eurot, aastane mediaan oli 716 eurot.

Töötajatele tehtud väljamaksete summa kasvas aastaga 369,3 miljonit eurot 6,7 miljardi (6 691 227 456) euroni. Mediaanväljamakse kasvas 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 57 euro võrra ehk 813 euro asemel 870 euroni kuus. Aastane mediaan kasvas 2015. aasta 663 eurolt 716 euroni 2016. aastal.

Väljamakseid tehti 2016. aasta neljandas kvartalis 554 164 inimesele, mida on võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga 3100 võrra vähem.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” 12. aprillil

02.03.2017 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 12. aprillil Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaratug?”.

Eesti majanduse tervis panga pilgu läbi

Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht

Kas eluruumide hinnalagi on käes?

Mika Sucksdorff, Uus Maa Kinnisvarabüroo OÜ partner
Diskussioonpaneelis: Mart Saa, Tõnu Toompark, Ingvar Allekand

Fantastiline (kinnisvara)objekt

Hannes Kuhlbach, kinnisvaraekspert, psühholoog

Kinnisvara, kui investeering

Kristi Saare, Naisinvestorite Klubi asutaja
Tarmo Karotam, Baltic Horizon fondijuht

Kas mikrokorteritel on tulevikku?

Endrik Mänd, Tallinna peaarhitekt
Diskussioonpaneelis: Robert Laud, Tarmo Kase, Kalle Aron

Tallinna mereääre ja sadamate arendused – kust king pigistab?

Ahto Ader, ekspert
Diskussioonpaneelis: Aldo Dapon, Ivar Piirsalu, Raivo Rand

Kuidas äriruumide külluses ellu jääda?

Ardi Roosimaa, Uus Maa Property Advisors OÜ partner
Diskussioonpaneelis: Viljar Arakas, Gert Jostov, Priit Uustulnd

Konverentsil kuulutatakse välja konkursi ”Kinnisvarategu 2016” laureaat.
Päeva juhivad EKFL’i tegevdirektor Tõnis Rüütel ja juhatuse esimees Kalev Roosiväli.
Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 10. aprilliks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.
Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank

Flash comment: Estonia – Wage growth accelerated in 2016

02.03.2017 Liis Elmik

Average wages grew in all economic sectors.
We expect the growth of average gross wages to slow from 7.6% in 2016 to around 5% in 2017.

The growth of average gross wage accelerated to 7.6% in 2016. Net average wages grew rapidly too, by 7.5%, in real terms. The average full-time monthly gross wage was 1,146 euros in Estonia.

The rapid growth in the average wage is supported by a lack of suitable labour, a 10% increase in the minimum wage, a political agreement to raise the wages of teachers and healthcare workers, and strong domestic consumption that lifts the sales of enterprises selling their products and services in the domestic market. Irregular bonuses lifted the average wage growth by 0.4 percentage point last year.

In 2016, average gross wages increased in all sectors, although growth rates varied substantially. Average wages and employment grew rapidly in the real estate and ICT sectors. Average wages also grew rapidly in agriculture, tourism, healthcare, and education, where employment grew little or even declined. Wage growth was modest in mining, which was hurt by low energy prices at the beginning of the year.

Too fast growth of labour costs could be dangerous in the longer term, as it reduces companies’ ability to export and invest. A rapid growth of labour costs could hamper the manufacturing sector the most as it is directly exposed to foreign competition. However, recent surveys suggest that, at least currently, the sentiment among the manufacturing sector is rather optimistic and entrepreneurs’ assessment of their export competitiveness has improved. As export orders and output prices are expected to increase this year, the profitability of the business sector, including the manufacturing industry, should improve in 2017.

In 2017, the growth of average wage is supported by another rise in the minimum wage (+9%). The government also plans to raise the wages of teachers, social workers and policemen. The growth of the average wage in real terms is expected to slow from above 7% in 2016 to around 2% in 2017, as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will rise. This, in turn, would limit households’ consumption. The substantially slower growth of wage-earners’ purchasing power will be smoothed by an increase in social transfers to pensioners, low-wage earners and children.

Omapäi ümberehitamine võib kortermaja põlema panna

02.03.2017 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Päästeamet alustasid märtsis koostööprojekti “Tuleohutus kortermajas”, et juhtida tähelepanu tuleõnnetustele kortermajades ja tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust nende õnnetuste ennetamise võimalustest. Aasta jooksul jagatakse infot erinevate trükiste, artiklite ja ettekannetega korteriühistute üritustel üle Eesti; juba 4. märtsil on huvilistel võimalus kuulata Päästeameti esindajat kõnelemas Pärnus toimuval Lääne- Eesti Korteriühistute XIV Foorumil.

Eesti Korteriühistute Liidu esimeses talveakadeemias rääkis Päästeameti Lääne päästekeskuse peainspektor Erti Suurtalu tuleohutusest kortermajade renoveerimisel ning tõi välja asjaolud, mida tuleks kindlasti silmas pidada. Suurtalu sõnul kujutavad suurimat ohtu ebapiisavad teadmised renoveerimisele esitatavatest nõuetest. “Elanikud ei tea, mida renoveerimisel tohib teha ja mida mitte,” rääkis ta. Tema sõnul tuleb renoveerimisprotsess nõuetekohaselt läbi viia – teha vajalikud auditid, taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, ehitusload jne.

Vead saavad Suurtalu sõnul alguse just omapäi ehitamisest. “Kuulatakse naabrimehe kogemust ja selle põhjal asutakse asja kallale,” tõi ta murekoha välja. Suurtalu hinnangul pole alati aga põhjuseks elanike pahatahtlikkus, pigem teadmatus – tihti pole uksevahetus isegi ühistuga kooskõlastatud. Ohuallikas on ka omavoliline kütteseadmete paigaldamine. “Oskamatult või mittenõuetekohaselt paigaldatud korstnad, valmisahjud, nö. bursuikad, gaasiseadmed või elektriradiaatorid panevad inimeste elud ohtu ja see on keelatud,” rõhutas ta.

“Korteriühistute juhtide tuleohutusalane teadlikkus on väga oluline, sest nende hoiakutest ja käitumisest sõltub tuleõnnetuste ennetamine ja tulekahjude arvu vähendamine korterelamutes,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Algav projekt võimaldab Jaadla sõnul ühendada korteriühistute esindusorganisatsiooni EKÜLi üleriigilise teavitusvõrgustiku ja Päästeameti ennetustöö alase kompetentsi, et ühiselt jõuda tuleõnnetuste ennetamise alase teavitusega korteriühistuteni üle Eesti. Projektiga soovitakse parandada korteriühistute liikmete teadmisi tuleõnnetuste ennetamise kohta ning tõsta valmidust neid teadmisi kasutada.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot

02.03.2017 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6%, teatab Statistikaamet. Aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Kõrgeim oli brutokuupalk IV kvartalis.

Kui 2014. ja 2015. aastal püsis brutokuupalga aastakasv 6% piires, siis 2016. aastal kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu peaaegu sama palju kui keskmine brutokuupalk – 7,5%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aastal võrreldes varasema aastaga palgatöötaja kohta 20,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,4 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvaraalases tegevuses (14,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (11,7%), info ja side tegevusalal (10,2%), majutuses ja toitlustuses (9,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (9,0%) ning hariduses (7,7%).

Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,9%) ja kõige aeglasem riigile kuuluvates asutustes (5,2%).

Maakonniti oli 2016. aastal keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1271 eurot) ja Tartu (1149 eurot) maakonnas ning madalaim Põlva (864 eurot), Saare (880 eurot) ja Jõgeva (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Lääne ja Tartu maakonnas ning aeglaseim Hiiu ja Võru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% väiksem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes, kinnisvaraalases tegevuses ja mäetööstuses. Valdkonnad, kus 2016. aasta jooksul on toimunud töötajate arvu kasv, on finants- ja kindlustustegevus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning info ja side.

Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aastal 6,90 eurot ja 2015. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk 6,0%.

2016. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1548 eurot ja tunnis 10,28 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,7%.

2016. aasta IV kvartal

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis – 1182 eurot, mis kasvas 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 7,0%, jäädes samale tasemele eelmise kvartali aastakasvuga. Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1140 eurot, novembris 1158 eurot ja detsembris 1248 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta IV kvartalis 7,08 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 6,1%.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta IV kvartalis samuti kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis brutokuupalk IV kvartalis haldus- ja abitegevuses (15,5%), hariduses (9,5%) ning kinnisvaraalases tegevuses (9,3%). Brutokuupalga aastakasv oli IV kvartalis kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ehituses.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aasta IV kvartalis 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid IV kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,5 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4%.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal oli valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik „Palk”, mille esitamise tähtaeg oli 18.10.2016. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Center Kinnisvara: Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

02.03.2017 Christian Ayrer

Kinnisvara müües tärkab omanikus mõnikord müügiguru, kes “kõva diili” nimel kodu plusse üle võimendab ja puudusi ostja eest lausa salata üritab. Praktikas kaevab müüja niiviisi aga endale lõksu, sest parim kaitse tulevaste probleemide eest on võimalikult palju infot anda.

Riigikohus on oma 2015. aasta otsuses rõhutanud, et korteri puuduste väljatoomine kaitseb müüjat hilisemate õiguslike vaidluste eest. Puudused, millest ostja peaks teadma, ei piirdu üksnes korteriseinte vahele jäävate tehniliste probleemidega, vaid puudutavad elukeskkonda kui tervikut.

“Ostjal on kindlasti äratuntav oluline huvi nt teada saada, et naaberkorteris või korterelamu aias toimuvad sagedasti kärarikkad peod, kuulatakse valjusti muusikat, elamus pakutakse paljudele võõrastele isikutele majutusteenust, et korteriühistul on probleeme võlglastega jne,” rõhutas riigikohus. “Kui müüja lepingus neid puudusi välja ei too, riskib ta sellega, et ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.”

Me oleme praktikas näinud isegi juhtumeid, kus korteri kasutusloa puudumine selgub alles notari juures – ostja pidas kasutusluba nii enesestmõistetavaks et ei osanud selle kohta küsidagi, müüja vandus aga notaribüroos jumalakeeli, et kasutusloast ei sõltu praktikas midagi. Piinlik olukord kõigi jaoks, aga müüja oli tehinguga arvestades senisest kodust juba loobunud ning pidi nüüd korteriotsingute jätkumise ajaks leidma ajutise elukoha.

Kasutusloa puudumine selgub muidugi hiljemalt notari juures, ent kui tehing saanuks teoks mõne muu sama suure varjatud puudusega, oleks kõige räbalamas seisus olnud seesama “müügiguru”. Pärast närvesöövat kohtulahingut saanuks ta väga tõenäoliselt nõude kopsakale kahjutasule. Kuid praktikas ei lähe korterimüügist saadud raha enamasti pangakontole ootama, vaid üldjuhul ühe pangalaenu kustutamiseks ja teise sissemakseks, ehk korter läinud, raha läinud ja kohtutäitur ukse taga.

Korteri puudusi varjates võtab müüja suure riski

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Haabersti linnaosa üldplaneering sai kehtestamisküpseks

01.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks Haabersti linnaosa üldplaneeringu.

Haabersti linnaosa üldplaneering täpsustab ja osaliselt muudab Tallinna üldplaneeringut, linnaosa üldplaneeringu elluviimine tagab linnaosa ruumilise arengu eesmärkide saavutamise, milleks on linnaosa säilitamine hinnatud elamispiirkonna ja puhkealana, tasakaalustatud teenindusvõrgu ja vajadustekohase sotsiaalse infrastruktuuri objektide rajamine, optimaalse transpordisüsteemi, tänavavõrgu ning keskkonnanõuetele vastava tehnilise taristu väljaarendamine ning muinsus- ja looduskaitseobjektide ning avalike puhkealade ja haljastute säilimine.

Üldplaneering tagab linnaosa arengu valdavalt väikese tihedusega elamupiirkonna ja ülelinnalise tähtsusega puhkepiirkonnana ning tagab Tallinna loomaaia, Eesti Vabaõhumuuseumi, Harku järve, Kakumäe supelranna ja Õismäe raba säilimise ja arendamise ülelinnaliste üldkasutatavate puhkealadena, samuti kohalike rohealade ja mänguväljakute olemasolu igas asumis.

Haabersti üldplaneering määrab kindlaks ka uute magistraaltänavate, suurte arengualade perspektiivsete kõrvaltänavate, kergliiklusteede jm tehnilise infrastruktuuri asukohad ning võimaldab arendada uusi mitmekesiseid elamupiirkondi eelkõige Pikaliiva, Astangu, Mäeküla ja Mustjõe asumis. Samuti reserveerib üldplaneering uutes arenduspiirkondades vajalike lasteasutuste asukohad, aitab tagada kaubandus- ja teenindusvõrgu kättesaadavuse ning tugevdab linnaosa väiksemaid tõmbekeskusi. Üldplaneering aitab ka Väike-Õismäe väljakujunenud linnaehitusliku struktuuri ja hoonete tervikilme säilimise tagada, määrates alale hoonestustingimused ja hoonete renoveerimise tingimused.

Haabersti linnaosa üldplaneeringu põhieesmärk on täpsustada ja ajakohastada Tallinna üldplaneeringut, arvestades viimaste aastate muutusi ja arengusuundumusi linnaehitust ja maakasutust mõjutavates valdkondades ning üldisi ja avalikke huve.

Haabersti linnaosa üldplaneering on koostatud Tallinna üldplaneeringu täpsustamiseks ja ajakohastamiseks linnaosa territooriumi ulatuses. Samuti on üldplaneeringu koostamisel arvestatud avalikke huve ja linna strateegilistes arengudokumentides sõnastatud üldisi arengueesmärke.

Linnaosale üldplaneeringu koostamine on põhjendatud vajadusega käsitleda Haabersti linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning üksikasjalikumalt ja täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus.

Üldplaneeringuga on määratud kindlaks suuremad arengupiirkonnad Pikaliiva, Mustjõe, Astangu ja Mäeküla asumis, sealset arendustegevust on kavandatud suunata nii, et oleks välistatud uute monofunktsionaalsete alade tekkimine. Eespool nimetatud arengualade täielik valmisehitamine eeldab Haabersti mitmetasandilise liiklussõlme valmimist ning Paldiski mnt ja Rannamõisa tee rekonstrueerimist. Samuti tuleb märkimisväärselt parandada ühissõidukiliiklust ning „Pargi ja reisi” süsteemi rakendamist. Arengualadel tuleb detailplaneeringute koostamisel tagada toimiv rohevõrgustiku sidusus ümbritsevate rohestruktuuridega.

Väike-Õismäe on terviklikult valmis ehitatud ja hästi toimiv elurajoon. Et sealne elukeskkond säiliks, on üldplaneeringus määratud siseringiga ümbritsetud alale rangemad hoonestustingimused, alale ei lubata olemasolevate elamute vahele hooneid juurde ehitada ning kindlaks on määratud lisatingimused Väike-Õismäe hoonete tervikilme säilitamiseks.

Uute linnaosa keskusalade kindlaksmääramine tasakaalustab Tallinna arengut, vähendades kesklinna koormust, kuhu on koondunud enamik vaba aja veetmise ja teenindusfunktsioonist.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb olemasolevad haljasalad korrastada, kujundada uusi rohealasid ning siduda need teiste puhkealade ja rohekoridoridega ühtseks puhkealade võrgustikuks. Ühtlasi kujundatakse üldplaneeringuga tänavavõrgu, kergliiklusteede, parkimise ja ühistranspordi planeerimise üldised põhimõtted ning luuakse liiklejatele hea ühendus elu- ja töökohtade, spordi- ja puhkealade ning piirkonna tõmbekeskuste vahel. Seda tehakse nii Haabersti linnaosa sees kui ka Haabersti linnaosa ning sellega piirnevate linnaosade ja valdade vahel.

Haabersti linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006 otsusega, üldplaneeringu lähteülesanne kinnitati Tallinna Linnavalitsuse 14. juuni 2006 korraldusega ning üldplaneering võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 10. märtsi 2011 otsusega. Seejärel oli üldplaneering kaks korda avalikul väljapanekul ja arutelul, kuna esimese avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muutsid planeeringulahendust olulisel määral. Harju maavanem andis Haabersti üldplaneeringule oma heakskiidu 27. oktoobri 2016.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Praktiline käsiraamat “Nõuanded koduostjale” aitab leida unistuste kodu

01.03.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” on suunatud inimestele, kes soovivad osta oma kodu. Koduost on üks inimese suurim ost elu jooksul, mis väga sageli ületab inimese aastasissetulekut lausa kordades.

Käsiraamat annab head nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni.

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” on parima hinnaga võimalik leida Kinnisvarakooli raamatupoest. Hind 16,99 sisaldab tasuta transporti Eesti piires – raamat on võimalik tellida kodusesse postkasti või lugematutesse Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti.

NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu tellimisel rakendub täiendav rahaline soodustus.

Vaata lähemalt

Algab taotluste vastuvõtmine fassaadide korrastamiseks

01.03.2017 Tallinn.ee

1. märtsil, algab Tallinna linnaosade valitsustes taotluste vastuvõtmine toetuste saamiseks projekti “Fassaadid korda” raames.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul toetatakse projektiga „Fassaadid korda“ korteriühistuid, kes on Tallinna linna territooriumil asuvate korterelamute parendamisel ja rekonstrueerimisel seadnud eesmärgiks energiatõhususe tõstmise ning samuti hoonete fassaadide ilmestamise supergraafikaga.

Toetust antakse kuni 10% krediidi- või finantseerimisasutuselt taotletavast korterelamu renoveerimislaenu summast või abikõlblike kulude summast. Rekonstrueerimistööde puhul antakse toetust 20 000 eurot aastas. Korteriühistu tellitud supergraafika teostamiseks antakse toetust kuni 70% selle maksumusest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

Taotlusi võetakse vastu linnaosa valitsustes vastuvõtuaegadel esmaspäeviti kell 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10.00-12.00.

Täiendavat infot projekti kohta saab aadressilt www.tallinn.ee/fassaadidkorda ning linnaosa valitsustelt.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Täna on „Hoovid korda“ taotluste esitamise lõpptähtaeg

01.03.2017 Tallinn.ee

Taotlusi hoovide korrastamiseks hakati vastu võtma alates 2. jaanuarist 2017, taotluste esitamise lõpptähtaeg on täna, 1. märtsil kell 17.

2017. aastal on korteriühistutel võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks. Tallinna linnaeelarves on projektile eraldatud 502 500 eurot.

Projekti “Hoovid korda” raames tänavu toetuse saamiseks on korteriühistutel vaja esitada oma linnaosa valitsusele vormikohane avaldus koos lisadega ning vähemalt kolm hinnapakkumist teostavatele töödele.

Projektile “Hoovid korda” on 11 viimase aasta jooksul linnaeelarvest eraldatud kokku ligi 8 miljonit eurot. Nimetatud summa ulatuses toetas linn 2006. aastal 98, 2007. aastal 120, 2008. aastal 139, 2009. aastal 183, 2010. aastal 143, 2011. aastal 89, 2012. aastal 78 ning 2013. aastal 59, 2014. aastal 53, 2015. aastal 53 ja 2016. aastal 90 korteriühistu hoovide korrastamist.

Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks; sadevete probleemide lahendamiseks hoovis; haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks; kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks; tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks.

Uuendusena saab alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika (seinamaalingu) loomiseks.

Muidu tugeva majanduskasvu juures on probleemiks investeeringute vähesus

28.02.2017 Kaspar Oja

2016. aasta teises pooles oli majanduskasv laiapõhjaline, languses olid vaid üksikud harud
Tööjõukulu kasvu varjupooleks on kasumi ja investeeringute vähesus
Küsitluste põhjal on ettevõtete hinnangud konkurentsivõimele paranenud

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti SKP 2016. aasta neljandas kvartalis aastavõrdluses 2,7% ja kvartalivõrdluses 1,9%. Sellest kiirem oli majanduskasv kvartalivõrdluses viimati 2011. aastal, kui majandus oli kriisijärgses kiire taastumise faasis. Majanduskasv oli ka märksa parem, kui oodati viimases Eesti Panga majandusprognoosis. Neljanda kvartali majanduskasvu näitajad on kooskõlas muu värske majandusstatistikaga, mis osutab samuti majanduskasvu tugevnemisele möödunud aasta lõpus. 2016. aasta kokkuvõttes kasvas Eesti SKP 1,6%.

Teise poolaasta majanduskasv oli küllaltki laiapõhjaline. Suurematest sektoritest oli languses vaid põllumajandus, mida mõjutas sügise kehv viljasaak. Eesti tööstustoodangu kasv oli neljandas kvartalis Euroopa kiiremate seas. Selles mängis olulist rolli põlevkivisektor, mis veel esimesel poolaastal pidurdas oluliselt majanduskasvu. Tööstussektori kasvu neljandas kvartalis võib pidada laiapõhjaliseks, kuna sellesse andsid oma panuse paljud tegevusalad. Samuti tugevnes neljandas kvartalis ehitussektori kasv. See pole küll kooskõlas ehitusinvesteeringute jätkuva vähenemisega, kuid juba mõnda aega on eri andmeallikad viidanud ehitussektori tugevnemisele. Jätkuvalt tugev püsis ka eratarbimisest sõltuva jaekaubanduse kasv.

Sel aastal peaks majandus kasvama kiiremini kui 2016. aastal. Ettevõtjate kindlustunde uuringud osutavad majanduse tugevale arengule ka uue aasta esimestel kuudel. Nii tööstuse kui ka ehituse kindlustunde indeks olid veebruaris viimase viie aasta kõrgeimal tasemel; kõigi sektorite kindlustunde indeksid ületasid viimase kümne aasta keskmist.

Eesti Panga prognoosi põhjal tugevneb 2017. aastal Euroopa Liidu eesistumise ning avaliku sektori investeeringute tõttu valitsemissektori panus kogunõudlusesse. Eksportturgude tugevnedes ning üldise väliskeskkonda puudutava ebakindluse taandudes hakkavad järk-järgult taastuma ka ettevõtete investeeringud. Kasvu võivad aga pidurdada väliskeskkonna poliitilisest ebakindlusest tulenevad riskid ning konkurentsivõime probleemid, mis on tingitud tööjõukulu kiirest kasvust viimastel aastatel. Inflatsiooni kiirenemise tõttu aeglustub mõnevõrra majapidamiste reaalsissetuleku kasv, mis omakorda pidurdab eratarbimise kasvu.

Viimaste aastate tootlikkusest kiirem palgakasv võib endiselt majandust ohustada. Kuigi neljandas kvartalis kasvas tööjõukulu majandusest veidi aeglasemalt, on tööjõukulu osakaal SKPs endiselt kriisiaegsel tasemel ning ettevõtete kasumlikkus madal. Seetõttu on ka investeeringud tagasihoidlikud, mis piirab uusi kasvuvõimalusi.

Küsitluste põhjal näib, et seni on palgakasv halvendanud konkurentsivõimet madalama tootlikkusega harudes, näiteks rõiva- ja nahatööstuses. Euroopa Komisjoni ja Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal on tööstusettevõtete hinnangud konkurentsivõimele üldiselt paranenud. Madalama tootlikkusega ja aasta eest tööjõupuudust teravamalt tajunud majandusharudes muutusid hinnangud konkurentsivõimele aga pigem negatiivsemaks.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mullu Eesti majandus kasvas

28.02.2017 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

2016. aastal oli SKP jooksevhindades 20,9 miljardit eurot.

2016. aastat iseloomustab SKP aeglane, kuid stabiilne kasv. Eesti majanduse kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side kui ka transpordi tegevusala. Transpordi tegevusala lisandväärtus, mis oli eelmisel kolmel aastal reaalarvestuses majanduse üks suurimaid pidurdajaid, jätkas langust veel ka 2016. aasta I kvartalis, kuid alates II kvartalist panustas SKP kasvu positiivselt.

Enam kui pooled tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu info ja side tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. Kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus langes 2016. aasta I kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes 0,8%.

Neto-tootemaksud mõjutasid majandust 2016. aastal positiivselt. Kasvas nii käibe- kui ka aktsiisimaksude laekumine, samuti suurenesid ka subsiidiumide väljamaksed.

Pärast langust 2015. aastal kasvas 2016. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 3,6%, sh teenuste eksport 4,9%. Kaupade ja teenuste import suurenes reaalarvestuses 4,9%. Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja puittoodete ning elektroonikaseadmete väljavedu, importi aga mootorsõidukite, metallide, ravimite ja kemikaalide sisseveo kasv. Ülejäänud kaubagruppide ekspordi ja impordi mõju jäi tagasihoidlikuks. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis on sama tase kui 2015. aastal.

2016. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige transpordile, toidule ja vabale ajale tehtud kulutuste suurenemise tõttu. Samuti kasvasid valitsemissektori ja kasumitaotluseta organisatsioonide lõpptarbimiskulutused. Kapitali kogumahutus kahanes reaalarvestuses 2,8%. Enim mõjutasid seda ettevõtete investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP. Lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 97,7% SKP-st.

2016. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,4% ja tunni kohta 1,2%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 4,2%.

2016. aasta IV kvartal

2016. aasta IV kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,6 miljardit eurot.

2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,9% ja 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,8%.

2016. aasta viimases kvartalis mõjutas SKP-d positiivselt enim info ja side tegevusala lisandväärtuse tõus tarkvara arendusteenuste kasvu toel. Lisaks andsid majandusele oluliselt hoogu kaubanduse, transpordi, energeetika, haldus- ja abitegevuse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Võrreldes viimaste aastatega panustas SKP kasvu positiivselt rohkem tegevusalasid.

IV kvartalis kahanes nii hõivatute kui ka töötatud tundide arv, SKP aga kasvas. Seetõttu suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes nii tootlikkus hõivatu kui ka tunni kohta. Tööjõu ühikukulu suurenes 2016. aasta IV kvartalis 2,5%.

Pärast langust III kvartalis suurenes sisemajanduse nõudlus 2016. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3,7%. Sisenõudlust mõjutas peamiselt ettevõtete kaubavarude suurenemine ning lõpptarbimiskulutuste kasv. Kapitali kogumahutus vähenes IV kvartalis 5,5% peamiselt ettevõtlussektori investeeringute vähenemise tõttu hoonetesse ja rajatistesse. Samal ajal kasvasid ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Kõikide teiste sektorite kapitali kogumahutus aastavõrdluses kasvas.

2016. aasta viimases kvartalis suurenes kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2,7%, kaupade ja teenuste import aga 2,4%. Kaupade ja teenuste eksport suurenes elektroonikakaupade, mineraalsete toodete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu abil. Importi mõjutas positiivselt muude transpordivahendite ja metallide sisseveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 3,3%.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tootjahinnaindeks jaanuaris tõusis

28.02.2017 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%, teatab Statistikaamet.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, jaanuar 2017**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Jaanuar 2017 – detsember 2016, %	Jaanuar 2017 – jaanuar 2016, %
KOKKU	1,0	1,5
Töötlev tööstus	1,1	3,2
Mäetööstus	5,5	-5,8
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-2,8	-13,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 0,6% ja võrreldes 2016. aasta jaanuariga 5,5%.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta jaanuaris võrreldes 2016. aasta detsembriga 1,3% ja võrreldes 2016. aasta jaanuariga 5,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis jaanuaris keskmisest enam naftasaaduste, põllumajandustoodete ja keemiatoodete hind ning langes elektrienergia, ehitusmaterjalide, jalatsite ja nahktoodete hind.