Nutika linnaosa projektiga soovib ühineda juba paarkümmend korteriühistut

20.07.2016

TartuTartu kesklinna hruštšovkade piirkonnast nutika linnaosa loomise projektiga SmartEnCity soovib ühineda juba 19 pilootala korteriühistut, kes tahavad oma kodud renoveerida energiasäästlikuks ja targaks.

„Huvi on olnud rõõmustavalt ja oodatult suur ning projekti raames kavandatud renoveerimise maht ühistute üldkoosolekute otsustega praktiliselt kaetud. Enamus esmase otsuse teinud ühistutest tegelevad praegu aktiivselt tehnilise konsultandi ning projekteerija otsimisega, ehitustööde algus on kavandatud tulevasse aastasse,” rääkis projektijuht Raimond Tamm.

Nutika linnaosa projekt, mille pilootala hõlmab peamiselt Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri tänavate kortermajade piirkonda, näeb ette 23 nõukogudeaegse elamu renoveerimist A-energiaklassiga hooneks.
Renoveeritavate elamute katustele paigaldatakse päikesepaneelid, mis võimaldab ühistute üldelektrivajadust osaliselt katta kohapeal toodetud taastuvenergiast. Nutikas linnaosas võetakse kasutusele mitmeid muidki uuenduslikke lahendusi. Osaliselt SmartEnCity projekti kaasabil mais valminud Fortumi külmajaama kaugjahutusvõrgust vabanev jääksoojus suunatakse kaugküttevõrku, millest korterelamud saavad nii toasooja kui ka võimaluse sooja vee tootmiseks. Pilootala tänavate valgustamiseks rajatakse märkimisväärset energiasäästu võimaldav LED-valgustitel, sensoritel ning targal valgustuse juhtimisel põhinev valgustusvõrk.

Nutikasse linnaossa tulevad elektriautode laadimispunktid, elektriautode ja -jalgrataste rendipunktid ning sensorid müra, õhusaaste, -temperatuuri ja -niiskuse mõõtmiseks.

Renoveeritavate hoonete korteritesse paigaldatakse nn targa kodu lahendus, mis võimaldab jälgida ja reguleerida oma kodust energiatarbimist ning saada reaalajas infot keskkonnaolude kohta.

Rahvusvahelises suurprojektis SmartEnCity osalevad partnerlinnadena Tartu, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) ja Sønderborg (Taani). Tartu linna Eesti partnerid nutika linnaosa projektis on Tartu Regiooni Energiaagentuur, Balti Uuringute Instituut, Smart City Lab klaster, Tartu Ülikool, Telia Eesti AS, AS Fortum Tartu, Cityntel OÜ ning Takso OÜ.

Projektis kavandatu on kavas ellu viia eelseisva kolme aasta jooksul ning Eesti partnereid toetatakse selles kokku 8,2 miljoni euroga. SmartEnCity projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“.

Projekti SmartEnCity peamine eesmärk on ellu viia targa ja säästva linnakeskkonna terviklahendus, mis inspireeriks elanikke tegema keskkonnateadlikke otsuseid ning oleks hiljem erinevates Euroopa piirkondades rakendatav.

Tuleval aastal võib kodumajutuses käivituda sarnane maksuinfo kogumise süsteem nagu Uberi puhul

20.07.2016

ERR / Eesti RahvusringhäälingEestis kogub üha enam populaarsust nn kodumajutusteenus, mida vahendavad näiteks Airbnb või Booking.com, kuid hotellid leiavad, et konkurentsiolukord pole aus, sest korterite väljaüürijatelt ei suudeta koguda maksuraha.

Reformierakondlasest riigikogu liikme Kalle Pallingu sõnul käivitub ilmselt järgmise aasta algusest sarnane süsteem, mis praegu on kasutusel Uberi puhul – see tähendab, et maksuamet saab maksuinfo Airbnb-lt kätte automaatselt.

Airbnb ning Booking.com on portaalid, mille kaudu saab inimene tühjana seisvat tuba või korterit lühiajaliselt välja üürida, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Eesmärk on majutada turiste viisil, mis tekitaks võrreldes hotellidega kodusema tunde ning seeläbi endale lisasissetulekut teenida.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit leiab aga, et kodujagamine ei tohiks saada hotellide ees konkurentsieelist.

“Meie sõnum on olnud, et ehk tasub ka mõelda sellele, et tingimused ja keskkond, kus kõik antud valdkonnas tegutsevad, oleks võrdne kõikidele, kui me räägime kas maksude maksmisest või teatud nõuete täitmisest,” ütles liidu tegevjuht Maarika Liivamägi.

Eesti võiks Liivamäe sõnul seejuures eeskujuks võtta Hollandi.

“Amsterdam on sisse viinud teatud regulatsiooni, mis reguleerib, kui pikalt on võimalik peatuda, mis tingimustel ja kuidas on võimalik näiteks eraisikutel rentida oma elamispinda välja hotelliteenuse või majutusteenuse tingimustes,” selgitas ta.

Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalle Palling (RE) ütleb, et kodumajutust hotelliteenuse pakkumisega võrdseks pidada ei saa. Küll aga tuleks tähelepanu pöörata maksude laekumisele. See võiks Pallingu sõnul toimuda automaatselt.

“Ma arvan, et meil on üks hea näide maksuameti ja Uberi koostööst olemas, kus maksude deklareerimine toimub automaatselt. Ma arvan, et mingi sarnane lahendus võiks olla ka majutuse puhul,” ütles Palling.

Ohutusõuete täitmist Pallingu sõnul seadusega reguleerima ei peaks, vaid pigem tuleks tegeleda teavitustööga.

“Ma usun, et täna kõikides korterites peaksid olema tagatud ohutusnõuded. Siinkohal ei saaks ka olla erinevust selle vahel, kas seda renditaksse välja lühiajaliseks või pikaajalisemaks külastuseks,” rääkis Palling.

Kodumajutuse pakkumine on Eestis viimasel ajal üha populaarsemaks muutunud. Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toomparki sõnul on Airbnb kinnisvaraturul konkurentsi tihedanud, kuid selle maht kogu üürituruga võrreldes on täna veel tagasihoidlik.

“Kui ma täna vaatasin, siis Airbnb’s oli Tallinnas umbes 300 pakkumist. Kui ma nüüd kiirelt arvutan, siis Tallinnas võiks olla 50 000 kuni 60 000 eluruumi, mida üürile antakse,” rääkis Toompark.

Maarja-Liis Orgmets

http://uudised.err.ee/v/majandus/5c2b48a0-3118-437f-b993-be8dbe0b3233/tuleval-aastal-voib-kodumajutuses-kaivituda-sarnane-maksuinfo-kogumise-susteem-nagu-uberi-puhul

Tootjahinnaindeks tõusis juunis kuuga

20.07.2016

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juunis võrreldes maiga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -1,4%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juunis eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja puittoodete tootmises, samuti hindade langus metalltoodete ja kemikaalide tootmises ning mäetööstuses.

2015. aasta juuniga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus mäetööstuses, kemikaalide ja keemiatoodete ning toiduainete tootmises, samuti hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuni 2016
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuni 2016 – mai 2016, % Juuni 2016 – juuni 2015, %
KOKKU 0,6 -1,4
Töötlev tööstus -0,1 -1,1
Mäetööstus -3,0 -15,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 11,2 2,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 3,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juunis võrreldes maiga 1,3% ja võrreldes 2015. aasta juuniga -1,6%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis juunis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja toormetsa hind, samas langes turbatoodete, jookide ning tekstiiltoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juunis võrreldes maiga 1,2% ja võrreldes 2015. aasta juuniga -3,2%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis juunis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja keemiatoodete hind, samas langes põllumajandussaaduste, ehitusmaterjali, paberi ja paberist toodete hind.

EfTEN Capitali valitsevate varade maht jõudis 500 miljoni euroni

20.07.2016

EftenKaheksa aastase tegevusajaloo jooksul on EfTEN Capital kasvatanud hallatavate varade mahtu nullist 500 miljoni euroni. Heade tulemuste saavutamisele on kaasa aidanud Balti riikide kiire majanduskriisist taastumine ja kogu EfTENi 35 liikmelise meeskonna igapäevane sihikindel töö.

Kui 2008. aastal alustasime ainult ühe fondiga, siis tänaseks on EfTEN Capitali valitseda kolm ärikinnisvarafondi ja läbi tütarfirmade pakume ka eraportfelli valitsemise teenust.

EfTENi valitseda on täna 45 ärihoonet üle Balti riikide, milles tegutseb kokku 900 üürnikku.

Portfell tüüpide kaupa

Investeeringud piirkonniti

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2016. a II kvartalis

20.07.2016

Maa-ametTehingute andmebaasi laekunud 2016. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2016. aasta teises kvartalis tehti Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 614 ostu-müügitehingut ligikaudu 723 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi toimus teises kvartalis kokku 12 348 kinnisvara ostu-müügitehingut ca 700 miljoni euro väärtuses.


Joonis 1. Ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus kvartalites 2015-2016

Kokku vahetas ostu-müügitehingute käigus teise kvartali jooksul omanikku 27 943 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 27 794 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Pärnu maakonnas – 2 662 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 880 hektarit.

Kõige aktiivsem oli korterite turg, teises kvartalis tehti korteriomanditega kokku 6 354 ostu-müügitehingut s.h eluruumidega 5 305 ning mitteeluruumidega 1 049 ostu-müügitehingut. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli tehinguid 2,3% võrra enam.

Eluruumina müüdud korterite arv kasvas aastaga 5 193 korterilt 5 305 korterini. Neist uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. aasta teises kvartalis oli ca 14 protsenti. Kokku müüdi 752 uut korterit, neist ca 2/3 Tallinnas, kus keskmine hind oli ca 1 900 eur/m², Kesklinna linnaosas ca 2 500 eur/m². Eelmise aasta samal perioodil oli Tallinnas keskmine uute korterite hind ca 2 000 eur/m², kuid siis tehti kõrgema hinnatasemega Kesklinna uute korteritega tehinguid 19% enam.

Kinnisasjadega toimus 2016. aasta teises kvartalis 6 215 ostu-müügitehingut, mis on 3,4% enam kui aasta tagasi 2015. aasta teises kvartalis. Tehingute koguväärtus on 6,8% võrra suurem (ca 373 miljonit eurot). Käesoleva aasta teises kvartalis tehti kokku 3 891 tehingut hoonestamata ja 2 324 tehingut hoonestatud maadega.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta teises kvartalis võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga 6,8% ning eelmise kvartaliga võrreldes 1,0%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 5,9%, hoonestamata maa hinnaindeks 3,9% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 15,5%.

Ülleke Eerik, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna nõunik

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad kerkivad tiheda konkurentsi kiuste

20.07.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEElamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on kuuga kerkinud 0,7 ja aastaga 7,2%. Stabiilsete korterite tehinguhindade ja tiheda konkurentsi tingimustes on tegemist pigem kiire pakkumishindade tõusuga.

Pakkumiste keskmist hinda ajab tõususuunas pakkumiste arvu mõningane vähenemine. Tänane 18 600 elamispindade pakkumist portaalis KV.EE on 1,4% vähem pakkumisi kui 3 kuud tagasi ja 2,1% aastatagusest allpool.

Aktiivse nõudluse ja kõrge tehingute arvu tingimustes pole ime, et vähenev pakkumine paneb pakkumishinnad kerkima. Küll peab silmas pidama, et tehinguhinnad Tallinnas kui Eesti kinnisvaraturu suurimas piirkonnas püsivad paigal. Tallinna kõrge tehingute arv võrreldes teiste linnade ja piirkondadega suunab Eesti keskmise statistilise hinna stabiilsele kursile.

Küll tuleb tõdeda, et enamuses väiksemates maakonnakeskustes elamispindade, sh korterite hinnad kerkivad. Seda põhjusel, et kinnisvarakriisile järgnenud elavnemine ja hinnatõus on nüüdseks pika viitajaga nendesse piirkondadesse jõudnud, mis kasvatab pakkumishindu ka portaalis KV.EE.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Epicenter Kinnisvara jätkab alates 2016. aasta juulist oma tegevust iseseisva kinnisvarateenuseid pakkuva ettevõttena

20.07.2016

Epicenter KinnisvaraKinnitatud jagunemine registreeriti reedel, 15. juulil 2016, eesmärgiga jätkata 2012. aastal loodud Epicenter Kinnisvara kaubamärgi edasiarendamist. Pärast Uus Maa Kinnisvaragrupist lahkumist on Epicenter Kinnisvara omanikud Leanika Järve, Kairi Ummus, Martin Koot ja Meelis Niglas. Epicenter Kinnisvara ja Uus Maa Kinnisvarabüroo jätkavad lähedaste koostööpartneritena.

“Ühinedes ei osanud keegi meist tulevikku ette näha. Teadsime teineteise väärtusi ning soovisime need ühendada. Tänaseks  oleme jõudnud arusaamiseni, et vaatamata ühistele väärtustele oleme me siiski oma kontseptsioonide poolest erinevad ja kuna Epicenter Kinnisvara kasvas piisavalt suureks, otsustasime eraldi kaubamärkidena edasi liikuda,” kommenteeris Epicenter Kinnisvara juhatuse esimees Leanika Järve ning lisas: “Õppisime Uus Maa Kinnisvarabüroolt palju ja täname neid koostöötatud aja eest. Tänu koosoldud ajale oleme lähedasemad Uus Maa Kinnisvarabüroole kui teistele kinnisvaraettevõtetele ning teeme nendega tihedat koostööd ka edaspidi. Kui ühel on müüja, siis teisel on ostja.”

Epicenter Kinnisvara on 2012. aastal asutatud tugevate kogemuste ja julge mõtlemisega Eesti kinnisvarabüroo, mille eesmärgiks on kliendikeskne personaalne lähenemine ning kinnisvarateenuste maine parandamine Eesti kinnisvaraturul.

Ehitushinnaindeks pööras II kvartalis langusele

20.07.2016

StatistikaametEhitushinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -0,6% ja võrreldes 2015. aasta II kvartaliga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga materjalide odavnemine, mis andis indeksi kogulangusest üle kolmveerandi.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnesid ehitusmaterjalid 0,9%. Kulutused masinatele langesid 0,7% ja tööjõule 0,2%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2016. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga -1,1% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -1,6%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2016
I kvartal 2016 – II kvartal 2016, % II kvartal 2015 – II kvartal 2016, %
KOKKU -0,6 -1,3
tööjõud -0,2 2,1
ehitusmasinad -0,7 -1,8
ehitusmaterjal -0,9 -3,0
Eramuindeks -0,9 -0,9
Korruselamuindeks 0,1 -1,0
Tööstushooneindeks -1,4 -1,9
Ametihooneindeks -0,5 -1,2
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2016
I kvartal 2016 – II kvartal 2016, % II kvartal 2015 – II kvartal 2016, %
KOKKU -1,1 -1,6
tööjõud 0,0 1,8
ehitusmasinad 0,6 -2,4
ehitusmaterjal -2,0 -3,8

Käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni”

19.07.2016

Perekonnaõigus ja varasuhtedKäsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on abimees abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Paljude eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

5 mõtlemiskohta, kui alustad kinnisvarasse investeerimisega

19.07.2016

Domus Kinnisvaraomus kSEB kodulehel avaldati artikkel kinnisvarainvesteeringust kui pensioni kogumise alternatiivist. Seejuures viidati panga pensionivalmiduse uuringule (2016), et paljud inimesed näevad oma pensionipõlve kindlustamise võimalusena kinnisvara üürimist või müüki. Kuna artikkel oli väga üldsõnaline, siis tooksin alljärgnevalt omalt poolt välja mõned tähelepanekud, millele mõelda.

  1. Kui Sa pole kinnisvaraga mitte kunagi varem tegemist teinud, sest oled hoopis teisest valdkonnast, siis räägi mõne maakleri või hindajaga – saad igal juhul parema ülevaate turul toimuvast – müügi-ja üürihinnad, nende prognoos, turutunnetus jms.
  2. Kuna kinnisvarainvesteering on pikaajaline, võib tekkida vajadus aeg-ajalt remonti teha, siis kas oled valmis seda ise tegema (tihti odavam variant) või pead tellima remondimehed?
  3. Väljaüürimise eesmärgil soetatud korterisse võib vaja minna mööblit, mis võib omakorda olla üsna suur väljaminek – algne suurem investeering mõjutab tasuvust;
  4. Investeeringult võid tulu saada kahte moodi: vara väärtuse kasv ja/või igakuine üüritulu. Mõlemal juhul on vara asukoht määrava tähtsusega. Kui maapiirkonna väikeasula on elanikest tühjaks jooksmas, pole mõtet vara väärtuse kasvu ootuses sinna korterit osta. Kinnisvara kui pikaajaline investeering on mõjutatav demograafiast. Tartus tehtud elanikkonna uuringus prognoositakse elanikkonna kasvu ainult viide linnaossa. Seega eelista sellist asukohta, kus vara müümine ja ka väljaüürimine oleksid ka pikemas perspektiivis likviidsed.
  5. Püüa aru saada, et kui suur on eeldatav investeeringu tootlus, tulusus. See on oluline peamiselt kahes punktis: a) kui pikk on investeeringu tasuvusaeg ehk millal teenid tehtud kulud tasa, b) kui suur on investeeringust saadav kasu, andes võimaluse võrrelda alternatiivsete investeeringutega. Ehk mida lühem on tasuvusaeg, seda kiiremini teenid paigutatud raha tagasi ning hakkad teenima kasumit.

Eelnev oli väga põgus ülevaade teemadest, mis kinnisvarainvesteeringuga kaasnevad. Kõige olulisemaks pean ma esimest punkti – kui sa oled teisest eluvaldkonnast, siis pöördu spetsialisti poole.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 28/09/2016 Tartus

19.07.2016

Kaia KirsTartus toimub 28/09/2016 koolitus Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris. Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige  Kaia Kirs.

Koolitus „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ annab ülevaate korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitusel  tutvustatakse kinnisvarakorrashoiu strateegiaid, informatsiooni juhtimise põhimõtteid ja  antakse juhiseid varahalduse strateegia väljatöötamiseks oma asutuses ja praktilisi soovitusi selle elluviimiseks.

Koolitus toimub Tartus TÜ Raamatukogus, W. Struve tänav 1, kolmapäeval 28/09/2016, kell 13.00-18.00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: korteritehingute arvu kasv võtab hoo maha

19.07.2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜEesti korteriomanditehingute arv oli maa-ameti andmetel 2016 II kvartalis 5204. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv kasvanud tagasihoidliku 2,2%. Nii võime öelda, et korteritehingute arvon tõusuhoo maha võtnud.

Korteritehingute keskmine hind oli 2016 II kvartalis 1060 €/m². Eesti keskmine korteritehingu ruutmeetrihind kerkis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,5%.

Vaatamata aktiivsele tehingute turule on korterite hinnad nii Eestis tervikuna kui selle suurimas piirkonnas Tallinnas püsinud juba kuus kuud stabiilsena. Eesti korteritehingute keskmine hind on viimase pooleteise aasta jooksul püsinud üsna kitsas 1004 ja 1060 vahemikus.

Eesti korteritehingute käive oli 2016 II kvartalis 319 miljonit eurot. Tulenevalt tehingute arvu tõusust ja keskmise hinna kerkimisest kasvas korteritehingute käive eelmise aastaga võrrelduna 3,2%, mis on viimase 5 aasta üks väiksemaid kasvunumbreid.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m², parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m², parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

EfTEN ostis Riias Domina kaubanduskeskuse

18.07.2016

EftenEfTEN Kinnisvarafond II AS omandas KanAm Grund Grupilt Domina kaubanduskeskuse Riias. 74,5 miljoni euro suurune ostuhind teeb sellest EfTENi kinnisvarafondide läbi aegade suurima tehingu.

EfTEN Capital AS-i tegevjuht Viljar Arakase sõnul eelnes tehingule kuus kuud tõsist tööd. „Saame olla uhked, et meie portfelli kuulub nüüd niivõrd suur ja märgilise tähtsusega kaubanduskeskus,“ ütles Arakas.

Tehingu väärtus on 74,5 miljonit eurot, mis tähistab suurimat ühekordset investeeringut EfTENi ajaloos. Tehingut finantseeris 45 miljoni euro ulatuses Nordea pank ning ülejäänud mahus EfTEN Kinnisvarafond II AS tänavu juunis läbi viidud aktsiaemissiooni vahenditest, kus erinevad Balti pensionifondid ja elukindlustusettevõtted ning EfTEN Capitali varajase faasi investorid märkisid aktsiaid kokku 34,3 miljoni euro väärtuses.

Nordea panga Läti juht Janis Buks märkis, et Domina kaubanduskeskus on oma sektoris üks juhtivaid tegijaid. „Olen kindel, et see investeering avab uusi ärivõimalusi ning võimaldab pakkuda keskuse külastajatele laiemat valikut kaupu ja teenuseid. Mul on hea meel, et Nordea sai olla osa uutest positiivsetest muudatustest ja eelseisvast arengust,“ ütles Buks.

Enam kui 120 tuhandel ruutmeetril laiuv Domina kaubanduskeskus, kus asub üle 160 kaupluse, on Riia suuruselt teine ostukeskus. Keskuse fookus on tippbrändidel, teiste seas on esindatud sellised rahvusvahelised kaubamärgid nagu United Colors of Benetton, Mark & Spencer, H&M, Tommy Hilfiger ja Guess. Domina keskus ehitati mitmes etapis ning valmis 2006. aastal kinnisvaraarendaja Pro Kapitali juhtimisel.

Globaalse haardega investori KanAm Grund Grupi jaoks tähistab müügitehing pärast ligi kümmet edukat aastat Läti turult lahkumist. „On olnud au pakkuda Riia elanikele suurepäraseid ostuvõimalusi niivõrd pikka aega. Nüüd on meil hea meel anda Domina ostukeskus üle parimatesse uutesse kätesse,“ ütles KanAm Grund Grupi varavalitsemise direktor Christian Bode.

EfTEN Capitali Läti tütarettevõtte jaoks on Domina ost kaheksas tehing. „Domina kaubanduskeskus oma unikaalse tsentraalse asukoha ja urbanistliku elegantsiga sobib hästi fondi strateegiaga. See ost on meie jaoks oluline samm edasi ning rõhutab meie juhtpositsiooni regioonis,“ ütles EfTENi Läti tegevjuht Viktors Savins.

Uuel omanikul on Domina keskusega suured plaanid. „Viime keskuse juhtimise uuele tasemele. Selleks oleme sõlminud kokkuleppe Dina Buncega, kellel on kaubanduskeskuste juhtimisel märkimisväärne kogemustepagas,“ ütles Savins. Bunce kuulus enam kui kaheksa aastat Riia Spice kaubanduskeskuse juhatusse ning on viimased kuus aastat edukalt juhtinud Leedus Šiauliais asuvat Saules Miestas kaubanduskeskust, mille EfTEN Real Estate Fund III AS mullu omandas.

Rimi Läti on kinnitanud valmisolekut avada Domina kaubanduskeskuses Rimi hüpermarket. „Sellest saab meie hüpermarketite ketile suurepärane täiendus,“ ütles Rimi Läti kinnisvara- ja arendusdirektor Didzis Kirstuks.

EfTEN Kinnisvarafond II AS on 2015. aastal asutatud kinnine core-investeerimisstrateegiaga kinnisvarafond. Fondi valitseb 2008. aastal asutatud EfTEN Capital AS, millel on Eesti Finantsinspektsiooni väljastatud alternatiivse fondivalitseja litsents.

Uus Maa turuülevaade 06-2016

18.07.2016

Uus Maa

Eesti

Suvi on käes ja kinnisvaraturg veidi rahulikum. Samas on tehinguaktiivsus olnud küllalt suur ja seda hoolimata ka vahepeal olnud jaanipühadest. Osalt on põhjuseks soov enne suve asjad korda ajada ning teisalt ka see, et paljud möödunud aastal alustatud projektid on saanud valmis ning nüüd käiakse usinalt neid notaribüroodes ostjatele vormistamas.

Maa-ameti andmetel toimus Eestis juunikuu jooksul 4068 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maist 9,5% vähem. Aastataguse juuniga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus aga 5%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Ka Tallinnas tehinguaktiivsus juunis mõnevõrra langes. Maa-ameti andmeil toimus 1102 ostu-müügitehingut, mis on maikuust 6,6% vähem. Mulluse juuniga võrreldes kasvas tehingute hulk aga 12,4%.

Kortereid müüdi 715 (mais 804), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1521 eurot. Võrreldes maikuuga kasvas hinnatase 0,9% ning eelmise aasta juuniga kõrvutades 6,4%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti: 1362 €/m2. Muutus võrreldes maiga -5,7% ja aastaga -16,3%*.
  • Kadriorg: 1904 €/m2. Muutus võrreldes maiga -18,1%* ja aastaga -11,2%*.
  • Kalamaja: 2030 €/m2. Muutus võrreldes maiga +1,6% ja aastaga +11,8%*.
  • Kesklinn: 2013 €/m2. Muutus võrreldes maiga +4,5% ja aastaga +3%.
  • Kristiine: 1778 €/m2. Muutus võrreldes maiga +1% ja aastaga +16,3%*.
  • Lasnamäe: 1340 €/m2. Muutus võrreldes maiga +1,6% ja aastaga +10,1%*.
  • Mustamäe: 1428 €/m2. Muutus võrreldes maiga -1,9% ja aastaga +9%.
  • Nõmme: 1408 €/m2. Muutus võrreldes maiga +8,6% ja aastaga +8,6%.
  • Pirita: 1737 €/m2. Muutus võrreldes maiga +6,8% ja aastaga +5,5%.
  • Põhja-Tallinn: 1508 €/m2. Muutus võrreldes maiga +2% ja aastaga +7%.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Eramuid ja suvilaid müüdi 31 (mais 40) ning hoonestamata elamukrunte 20 (mais 8).

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli tehingute poolest juunis erakordselt aktiivne. Maa-ameti andmetel toimus 253 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maist 27,8% enam. Mulluse juuniga võrreldes kasvas tehingute hulk 24%. Sellise suure tõusu põhjuseks on nii valminud uusarenduste korterite suurem ostu-müügitehingute sõlmimine kui ka mõnede kobartehingute lõpuleviimine, mis tihti toimuvad seotud osapoolte vahel.

Eelmainitud uute korterite müük kasvatas ruutmeetri keskmist mediaanhinda, milleks kujunes 170 müüdud korteri põhjal 1304 eurot. Võrreldes maikuuga kasvas hinnatase 13,2% ning mulluse juuniga 13,3%. Võib eeldada, et niisuguseid hinnahüppeid tuleb järgnevate kuude jooksul veelgi, sest mitmed möödunud aastal alustatud uued projektid on valmimas. Üldist hinnataset sellised erandid aga ei mõjuta.

Ka eramuid-suvilaid müüdi juunis tavapärasest suurem hulk – 22 (mais 13). Hoonestamata elamukrunte müüdi aga vaid 1 (mais 4).

Ida-Virumaa

Maa-ameti statistika kohaselt toimus Ida-Virumaal juuni jooksul 258 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maikuust 12,5% vähem. 2015. aasta juuniga võrreldes langes tehingute hulk 11,9%.

Korteriturg suuremates keskustes oli tavapärases liikumises. Narvas müüdi 41 korterit (mais 42), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 353 eurot. Võrreldes maiga langes antud näitaja 17,2% ning mulluse juuniga võrreldes 24,1%.

Kohtla-Järvel müüdi 53 korterit (mais 49), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 71 eurot. Võrreldes maiga langes hinnatase 27,1% ning aastaga 26%.

Jõhvis müüdi juunis aga 16 korterit (maikuus 23), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 166 eurot. Kui maikuu tehingutega võrreldes kasvas antud hinnatase 31,1%, siis aastaga langes see 25,6%.

Olgu öeldud, et kõik eelmainitud tõusud ja langused on Idavirumaa kinnisvaraturu eripärasid arvestades tavapärased.

Jõhvis, kui maakonna tähtsaimal eramuturul müüdi juunis 4 maja (mais 7) ning 2 elamukrunti (mais 1).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tõmbas juunis veidike hoogu maha, kuid oli aasta keskmisega võrreldes siiski aktiivne. Maa-ameti andmeil leidis aset 91 ostu-müügitehingut, mis on maikuust 31,1% aja mullusest juunist 9,9% vähem.

Kortereid müüdi 59 (mais 91), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 930 eurot. Võrreldes maiga langes hinnatase 1,2% samas kui aastaga kasvas see aastaga 1,4%.

Eramuid müüdi 18 (mais 15) ning hoonestamata elamumaid 2 (mais 8).

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli juunis keskmisest vaiksem. Maa-ameti andmeilt toimus 26 ostu-müügitehingut, mis on 38,1% maikuust vähem. Mulluse juuniga võrreldes langes tehingute hulk 21,2%.

Kortereid müüdi 17 (mais 24), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 486 eurot. Kui maikuuga võrreldes langes antud näitaja 21,7%, siis aastaga kasvas see 8%.

Eramuid müüdi 4 (mais 10) ja hoonestamata elamumaid 1 (mais 2).

Rakvere

Rakvere kinnisvaraturg oli juunis aasta keskmisega võrreldes aktiivne. Maa-ameti andmete kohaselt leidis aset 31 ostu-müügitehingut, mis on 19,2% maikuust enam. Aastataguse ajaga võrreldes tehti aga 8,8% vähem tehinguid.

Kortereid müüdi 18 (mais 19), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks tuli 608 eurot. Võrreldes maiga kasvas antud näitaja 11,8% ning aastaga 7%.

Eramuid müüdi 9 (maikuus 3).

Kuressaare

Maa-ameti andmeil toimus Kuressaares juunikuu jooksul 23 kinnisvara ostu-müügitehingut. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 25,8%, kuid aastataguse ajaga võrrelduna kerkis see siiski 21%.

Kortereid müüdi 17 (mais samuti 17), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 720 eurot. Kui maikuuga võrreldes langes hinnatase 18,5%, siis aastataguse ajaga võrreldes kasvas see 7,5%.

Eramuid müüdi 3 (mais 7) ning hoonestamata elamukrunte 1 (mais 3).

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg jätkas juuniski aktiivselt. Maa-ameti andmetel toimus 33 ostu-müügitehingut, mis on täpselt sama kui maikuus. Mullu juunis toimus 58 tehingut, kuid paljud neist oli korterite hoonestusõiguste müügid, mis tegelikku turgu ei mõjutanud.

Kortereid müüdi 22 (mais 23), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 480 eurot. Võrreldes maiga langes hinnatase 12,2% ning aastaga 10,6%.

Eramuid ja elamukrunte ei müüdud.

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Arco Vara: Lemmikloomad jätavad kinnisvaratehingutele oma pitseri

18.07.2016

Arco VaraInimesed on sageli ebameeldivalt üllatunud, kui kinnisvara üürimine või ost-müük toob lemmikloomade tõttu kaasa lisasekeldusi ning -kohustusi, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.

Üüripinna leidmine võib osutuda kaunis keeruliseks, kui omada kassi, koera või muid loomi. Uuemate ja värskelt renoveeritud korterite puhul on üürileandjal oma vara hoidmine tähtis ning lemmikloomad ei ole tavaliselt lubatud.

Tihti sõltub korteri üürimine loomaomanikule üürileandja kogemusest eelnevate üürnikega. Kui see on olnud positiivne, siis võetakse ka edaspidi loomadega üürnikke. Harvad ei ole juhud, kui soovitakse lemmiku kohta pilte ning üksikasjalikumat infot, et lõplik otsus teha.

Üldjuhul osutub kõige keerulisemaks üüripinna leidmine koera- ja kassiomanikele, puuriloomadega on lihtsam.

Koerte puhul loetakse problemaatiliseks lisaks mööbli ja parketti rikkumisele ka haukumist, mis segab naabreid, kes võivad omakorda üürileandjale või ühistule sellekohase pretensiooni esitada.

Lemmikloomade olemasolu üürilepingusse

Mõned korteriomanikud soovivad loomaomanikelt tagatisraha topelt – kui loom on midagi rikkunud, siis on omanikul võimalik uued asjad soetada. Kindlasti fikseeritakse korteri vastuvõtu-üleandmise aktis täpne elamispinna kirjeldus koos fotodega, et võimalikke kahjusid oleks kergem fikseerida ja hüvitist nõuda.

Praktikas pannakse üürnikule kohustuseks ka pehme mööbli keemiline puhastus peale väljakolimist. Üürihinda lemmiklooma olemasolu tavaliselt ei mõjuta. On esinenud juhtumeid, kus üürnikud ei teavita üürileandjat loomadest ning üürileping on seetõttu lõpetatud. Tavaliselt panevad üürilevõtjad lemmikloomi kujutavaid fotosid erinevatesse sotsiaalmeediakanalitesse ning sealt korteriomanikud sellekohast infot leiavadki.

Mõnikord üritatakse ka loomi peita. Näiteks võib tuua juhtumi kassiga, kes suleti selleks ajaks riidekappi, kui korteri omanik käis rõduust parandamas. Kassi näugumist püüti summutada valju muusikaga, kuid looma hädakisa jõudis siiski omaniku kõrvu ja kiisu perenaisele jäid sellest juhtumist mälestuseks ebameeldivat lõhnavad riided.

Loomad mõjutavad ka eluaseme ostmist

Lemmiklooma omanik valib kodu ostmisel kindlasti variandi, kus oleks ka lemmikul mõnusam elada. Koertega elanikud soovivad kodu, kus läheduses oleks park, et saaks jalutamas käia. Kassiomanikud aga otsivad rõduga korterit, kus nende lemmik saaks aega veeta. Uuritakse ka naabrite suhtumist loomadesse ning teiste loomade olemasolu kohta.

Koduloomade olemasolu võib olla mõjutavaks faktoriks korteri müügiedu juures. Kasside ja koertega kaasnevad spetsiifilised lõhnad ja kõigile ei pruugi see sugugi meeldida. Lendlevad kassikarvad sunnivad allergiku lävelt ümber pöörama. Ka koeraga naaber ei pruugi olla eelistatuim valik.

1 2 3 … 994 995 996 … 1,574 1,575 1,576