Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid

Rahandusministeerium: Kiiret majanduskasvu tasakaalustab ettevaatlik tarbijakäitumine

30.11.2017 Madis Aben

Kolmandas kvartalis Eesti majanduskasv aeglustus veidi esimese poolaastaga võrreldes, kuid püsis ehitusinvesteeringute toel siiski tugev. Palgatulu kasv oli kiire, kuid siiski kooskõlas majanduse nominaalkasvuga. Eratarbimise kasvutempo kiirenes, kuid elanike tarbimiskäitumine on endiselt ettevaatlik ja Eesti eksporditulud ületavad kulutusi impordile oluliselt.

Kolmandas kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang aastatagusega võrreldes 4,2 protsenti, mis on kaks korda kiirem tempo, kui eelneva kolme aasta keskmine. Majanduskriisist taastumine on nii ELis kui kogu arenenud maailmas olnud vaevaline ja see on pidurdanud ka Eesti majandusarengut. 2016. aasta lõpust alates on aga konjunktuur ELis selgelt paranenud, Eesti ekspordipartnerite majanduskasv on kiirenenud ning ehitussektor on saanud hoo sisse nii era- kui avaliku sektori toel.

Eesti ehitussektori head hoogu tuleb aga vaadata laiemas kontekstis. Eelneval neljal aastal jäi lisandväärtuse kasv ehitussektoris teistele valdkondadele alla, ehk ehituse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) vähenes. Nõudluse puudus oli suurimaks äritegevust takistavaks teguriks. See olukord on viimase aasta jooksul kiiresti muutunud mitmel põhjusel. Valitsussektori investeeringud on sellel aastal kasvanud ELi toetusfondide abiga ja lisaks koondasid omavalitsused oma investeeringud tavapäraselt valimisaastasse. Erasektori nõudlus on majandusolude paranedes samuti olnud tugev. Hüppeline nõudluse kasv on suurendanud kiiresti vajadust täiendava tööjõu järele, millega meie tööturul on üha kitsam. Kuid erinevalt kriisieelsetest aastatest, kus nõudlus ehituses kasvas pea 20 protsenti kuus aastat järjest, piirdub seekordne 20-protsendine kiire kasv peamiselt selle aastaga. Järgneval aastal võib ehitussektoris oodata olukorra normaliseerumist, kuna ettevõtted kohanevad kõrgema nõudluse tasemega.

Eratarbimise kasvutempo kolmandas kvartalis küll kiirenes, kuid tarbimiskulutuste kasv jäi töötajate palgatulu kasvule siiski endiselt mõnevõrra alla. See viitab elanike ettevaatliku tarbimiskäitumise jätkumisele, kuigi tarbijate kindlustunne on viimase pooleteise aasta jooksul stabiilselt paranenud. Valdavalt on kindluse tõus tulnud positiivsematest uudistest majandusarengu osas nii Eestis kui meie lähiümbruses. Ettevaatlikkus aga maandab nõudluse järsu languse riske.

Vaatamata sisenõudluse kasvu kiirenemisele jäävad Eesti majapidamiste, ettevõtete ja valitsussektori tarbimis- ja investeerimiskulutused siiski sissetulekutele alla, mistõttu eksporditulud ületavad kulutusi impordile ning Eesti majandus on ülejäänud maailma suhtes netolaenuandja. Selle säästliku käitumise valguses ei tohiks olla põhjust muretseda majanduse ülekuumenemise üle, kuna sisenõudluse järsu pidurdumise riskid on madalad. Majanduskasvu kiirenemine on sellel aastal pakkunud positiivseid üllatusi kogu maailmas ja järgmise aasta jooksul peaks paranev väliskeskkond toetama ka Eesti majandust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Eesti Pank: Majanduskasv on endiselt väga kiire

30.11.2017 Kaspar Oja

Majanduskasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud
Kõige enam pidurdas kolmandas kvartalis majanduskasvu põlevkivisektor
Ikka on probleemiks madal tootlikkus
Impordi ekspordist kiiremat kasvu saab investeeringute kasvu taustal lühiajaliselt vaadata pigem soodsa arenguna
Paranenud majandusolukord ja eurorahade laialdasem kasutuselevõtt võimaldaks valitsusel rohkem reserve koguda

Eesti SKP aastakasv aeglustus kolmandas kvartalis 4,2%ni ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kvartalikasv 0,3%ni. Kasvu aeglustumine võrreldes teise kvartaliga tulenes valdavalt energeetikasektorist ja tarbimismaksudest. Kuise statistika, näiteks tööstustoodangu mahuindeksi põhjal, oleks võinud oodata veel järsemat majanduskasvu aeglustumist. Arvestades aga, et Eesti majanduse potentsiaalne kasv on umbes 3%, on 4,2% majanduskasv endiselt kiire.

SKP kasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud. Neljanda kvartali alguses hindavad ettevõtted tööjõupuudust hoopis suuremaks ning koos sellega on tugevnenud palgasurve. Teenindussektori hinnangud tööjõupuudusele sarnanevad eelmise majandusbuumi tipptasemega (vt joonis).

Tööjõupuuduse üheks põhjuseks on ettevõtete vähene tootlikkuse kasv. Pärast 2009. aasta majanduskriisi on majanduskasv toetunud varasemast enam hõive suurenemisele ning vähem tootlikkusele. Sellist kasvu hakkab aga varem või hiljem piirama töötajate nappus. Välistööjõud saab pakkuda vaid ajutist leevendust, kuid kui tootlikkus ei kasva, on raske ka palku tõsta.

Sellises olukorras peab valitsus jälgima, et eelarvepoliitika ei suurendaks ülekuumenemise ohtu. Arvestades majanduse paranenud olukorda ja eurorahade laiemat kasutuselevõttu, võiks riigieelarve olla nominaalselt ülejäägis.

Kõige rohkem mõjutas majanduskasvu aeglustumist kolmandas kvartalis põlevkivisektor. Elektrienergia- ja õlitootmine on tänu paari aasta eest madalseisus olnud naftahinna tõusule taastunud ja andis märkimisväärse osa nii esimese kui ka teise kvartali majanduskasvust, kolmandas kvartalis selle teguri mõju aga taandus. Samuti pidurdas majanduskasvu aktsiisitõusu tõttu vähenenud tootemaksude panus majanduskasvu. Teises kvartalis paisutas tootemaksude panust majandusse aktsiisikaupade varumine enne maksutõusu.

Impordi ekspordist kiiremat kasvu tasub vaadata pigem soodsa arenguna. Ühest küljest on selle taga madala lisandväärtusega tööstusharude ekspordi vähenemine – need harud annavad küll suure osa tööstussektori käibest, kuid mõjutavad kasumeid ja palku vähem. Teisalt kiirendab impordikasvu investeeringute taastumine. Kuna investeeringud on üsna impordimahukad, suureneb investeeringute kasvades import kiiresti. Investeeringute kasv on aga vajalik tootlikkuse suurendamiseks ja majanduskasvu jätkumiseks.

Neljanda kvartali kohta teada olevad andmed näitavad, et mõnevõrra on aeglustumas seni majanduskasvu vedanud ehitussektori kasv. Töötlevas tööstuses seevastu püsivad ettevõtjate ootused toodangu kasvu suhtes kõrgel ning oktoobri tööstustoodangu andmed osutavad lausa töötleva tööstuse kasvu kiirenemisele. Samuti on suurenenud tööstusettevõtete ootused hinnatõstmise võimaluste suhtes. Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 19. detsembril.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: III kvartalis majanduskasv jätkus

30.11.2017 Statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatab Statistikaamet.

SKP jooksevhindades oli III kvartalis 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele (kasv 0,3%), 2016. aasta III kvartaliga võrreldes aga suurenes 4,2%.

Nii nagu eelmises kvartaliski panustas SKP kasvu enim ehitus, kus oli kolmandat kvartalit järjest kiire kasv. Märkimisväärselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasema tugeva kasvuga tegevusalad: info ja side, mäetööstus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, töötlev tööstus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Lisandväärtuse kasv oli endiselt suurim mäetööstuses.

Majanduskasvu pidurdas enim lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal. Kuigi jooksevhindades lisandväärtus energeetikas kasvas, mõjutas hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises lisandväärtust negatiivselt. Reaalväärtuses SKP kasvu pärssisid ka kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse, muude teenindavate tegevuste ja finantsvahenduse tegevusala.

Kuigi netotootemaksud jooksevhindades kasvasid, pidurdasid need hinnamõju arvesse võttes SKP kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta III kvartalis.

Hinnamõju arvestades jäi kaupade ja teenuste eksport III kvartalis samale tasemele nagu aasta varem. Kaupade ja teenuste import suurenes 4,2% peamiselt metallide, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete sisseveo toel. Väliskaubanduse suurim negatiivne mõjutaja oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljavedu.

Netoeksport ulatus ligikaudu 300 miljoni euroni, mis on 5,2% SKP-st.

Hõivatute ja töötatud tundide arv kasvasid III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühesuguse tempoga, kuid siiski aeglasemalt kui SKP. Seega suurenes reaalne tootlikkus hõivatu kohta 1,6% ja töötatud tunni kohta 1,9%. Kuna tööjõukulud kasvasid kiiremini kui reaalne tootlikkus hõivatu kohta, jõudis nominaalse tööjõu ühikukulu kasv 4,8%-ni.

Sisemajanduse nõudlus kasvas kõigi komponentide tugevnemise najal 7%. Sisenõudluse kasvu eestvedajaks oli kapitali kogumahutus põhivarasse. Kuigi mittefinantsettevõtete sektoris põhivara soetus vähenes, kahanes olulisel määral ka põhivara müük, mistõttu kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas III kvartalis reaalväärtuses 13,2%. Investeeringud suurenesid kõikides sektorites, kuid enim toetasid nende kasvu valitsemissektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning mittefinantsettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3,5%. Suurimat positiivset mõju avaldasid kulutused rõivastele ja toitlustusele, enim pidurdasid kasvu kulutused alkoholile ja tubakale.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EKÜL: Euroopa elamumajanduse tippsündmus toimub Tallinnas

30.11.2017 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liit valiti 2018. aastal toimuva Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe’i 30. tegevusaastat tähistava üldkogu korraldajaks. Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe liikmete üldkogu toimub 2018. aasta suvel Tallinnas ja selle peakorraldaja on Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL). Üldkogu toob Eestisse sadakond elamumajanduse tippjuhti ning eksperti Euroopa Liidust ja partnerriikidest.

Tallinna ja Eesti Korteriühistute Liidu kasuks otsustati Housing Europe’i tänavusel Amesterdami üldkogul mitmel mõhjusel. Kindlasti on oluline see, et EKÜL juba kolm aastat kuulunud Housing Europe’i juhatusse, olles seal ainus endiste Ida-Euroopa riikide elamuorgnisatsioone esindav liige. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla valiti hiljuti ka üleminekuetapis olevate riikide probleemidega tegeleva töörühma juhiks.

Spetsiaalselt uue teemaga tegelemiseks loodud töörühm keskendub elamumajanduse probleemide analüüsimisele ja nendele lahenduste pakkumisel riikidele, mis on täna oma elamuvaldkonna korraldamisel teatavas üleminekufaasis.

Uue töörühma juhi koht annab Jaadla sõnul Eesti Korteriühistute Liidule senisest veelgi enam võimalust kaasa rääkida Euroopa elamumajandust puudutavates aruteludes ning teha Euroopa tasandil kuuldavaks Eesti korteriühistute seisukohti.

“Tallinnas korraldatav üldkogu võimaluse ühendada kaks olulist juubelit: Eesti Vabariik 100 ning Euroopa elamuorganisatsioone ühendav Housing Europe’i 30. aastapäev,” rääkis Jaadla. “Viimastel aastatel oluliselt suurenenud teiste Euroopa riikide huvi Eesti eduka kogemuse vastu korterelamute renoveerimisel ja korteriühistuliikumise korraldamisel. Tuleval aastal on meil aga ette näidata veel üks oluline teetähis: seoses jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseadusega moodustakase kõigis kortermajades korteriühistud,” rääkis Jaadla.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Statistikaamet: Oktoobri tööstustoodangu maht oli suurem kui aasta eest

30.11.2017 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta oktoobris 6% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Oktoobris toodeti töötlevas tööstuses 8% rohkem toodangut kui 2016. aasta samal kuul. Enam kui kaks kolmandikku tööstusharudest ületasid oktoobris eelmise aasta sama kuu mahtu. Maht kasvas eelkõige puittoodete, toiduainete, masinate, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise suurenemise tõttu. Toodang suurenes märgatavalt ka mootorsõidukite tootmises. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang elektroonikaseadmete tootmises.

Välisturule müüdi oktoobris kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust. 2016. aasta oktoobriga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 15% ja müük kodumaisele turule 14%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2017. aasta oktoobris nii tööstuses kokku kui ka töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui eelmisel kuul.

2016. aasta oktoobriga võrreldes toodeti elektrit 9% ja soojust 4% vähem.

**Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, oktoober 2017**
**(protsenti)**
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	1,8	8,9	6,2
Energeetika	5,5	-7,5	-7,5
Mäetööstus	-8,1	22,2	19,8
Töötlev tööstus	2,3	10,2	8,1
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-5,6	7,6	5,1
toiduainete tootmine	1,5	7,5	5,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	-7,7	-12,3	-14,6
metalltoodete tootmine	7,6	18,9	14,9
elektriseadmete tootmine	-1,8	19,7	15,4
mööblitootmine	2,3	5,7	1,8
mootorsõidukite tootmine	2,2	22,5	19,7
ehitusmaterjali tootmine	-1,9	6,7	4,0
masinate ja seadmete tootmine	14,8	29,6	25,3
tekstiilitootmine	-2,1	5,1	2,1

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on küsimustik „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 17.11.2017, ja küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.11.2017. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte 9 tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Arco Vara AS aktsionäride erakorraline üldkoosolek

30.11.2017 Tõnu Toompark

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rävala pst 5, Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 27. detsembril 2017 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Rävala pst 3, Radisson Blu Sky Hotel saalis St Petersburg.

Alljärgnevalt on esitatud Arco Vara AS-i nõukogu poolt kinnitatud päevakord ja otsuse eelnõu.

Juhatus selgitab, et aktsiakapitali suurendamise eesmärgiks on täiendava kapitali kaasamise vajadus seoses Bulgaaria arendusprojekti finantseerimisega vastavalt 27.11.2017 avaldatud börsiteatele.

Erakorralise üldkoosoleku päevakord

Arco Vara AS’i aktsiakapitali suurendamine, avalik pakkumine olemasolevatele aktsionäridele, ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas

Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku:

Suurendada Arco Vara AS’i (edaspidi „Äriühing“) aktsiakapitali järgmiselt:
Äriühing laseb välja 2 670 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ühe aktsia kohta.
Ühe uue lihtaktsia väljalaskehind on 1,50 eurot, millest 0,70 eurot on aktsia nimiväärtus ja 0,80 eurot on ülekurss.
Aktsiakapitali uus suurus on 6 423 908 eurot.
Uute aktsiate märkimise aeg (märkimisperiood) algab 29. detsembril 2017. a kell 9.00 ja lõppeb 14. jaanuaril 2018. a kell 16.00, kuid juhatusel on õigus märkimisperioodi seaduse piires muuta, pikendada või lühendada.
Emissioon on suunatud ainult Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning toimub ainult Eestis. Äriühingu aktsionäridel on eesõigus uute aktsiate märkimiseks. Eesõiguse kasutamiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks märkimisperioodi viimasel päeval Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.
Aktsiate eest tuleb tasuda rahas hiljemalt kolme tööpäeva jooksul märkimisperioodi lõpust ehk hiljemalt 17. jaanuaril 2018. a; juhatus võib täpsustada tasumise tähtaega ja protseduuri.
Aktsiate jaotamisel tagab juhatus Äriühingu olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest.
Juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitakse aktsiaid alla kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahu, on Äriühingu juhatusel õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu.
Korraldada eelnimetatud emiteeritavate aktsiate avalik pakkumine Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

Arco Vara AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com või Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas, Rävala pst 5, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 24.12.2017. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 20.12.2017 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Erakorralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 27.12.2017 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Arco Vara AS-i esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile info@arcovara.ee hiljemalt 26.12.2017. Volikirja blankett, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadav Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade koos täpse aja, koha ja päevakorraga avaldatakse ajalehes Eesti Päevaleht 30.11.2017.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Robust GDP growth continued in 3Q2017 as expected

30.11.2017 Tõnu Toompark

In 3Q2017 Estonian GDP expanded 4.2% yoy and 0.3% qoq (swad) in real terms. In nominal terms, GDP increased by 8.9% yoy. During the first three quarters, GDP has increased by 4.8% yoy in real terms.

The major contribution to the growth comes from the domestic market

Although the GDP growth was broad based, construction sector’s contribution was roughly ¼. The growth was supported by robust public sector investments in buildings and structures. In addition to construction sector, ICT, mining, manufacturing and professional and technical activities contributed strongly to the economic growth. The major contribution to the growth came from the economic activities serving the domestic market. Economic sentiment has improved this year, the sentiment index is above the long term average, but the improvement trend has stabilised in the 2H.

Despite strong foreign demand, export growth has slowed in 2017

Export growth continued to slow down in 3Q2017, ie in real terms, it even decreased marginally. Steep decline in export of mobile equipment is behind the weak total export data. Excluding this product group, export growth is relatively strong. We expect that export decline of mobile equipment will continue at least in the short term, as new orders of mobile equipment have decreased during the last year. However, the decrease of exports of mobile equipment should fade due to the base effect reasons.

Growth of domestic demand was the strongest of the last five years

Robust growth of domestic demand was supported by all major transactions. Household consumption increased 3.5% and gross fixed capital formation (investments) 13%. Increased inventories contributed to the GDP growth, as well. Despite the increase of foreign tourists, their final consumption in Estonia decreased. The planned increase of minimum level of income tax exemption in 2018 will improve purchase power of the majority of Estonian population and therefore is expected to stimulate private consumption.

Non-financial corporations’ investments increased roughly by a tenth and government investments by a quarter. Improved demand and decreasing share of spare capital increase the need for investments. Government has increased its investments in buildings and structures. We expect that government will continue to expand its investments with the contribution of EU structural funds.

Labour productivity has improved in this year

As labour productivity has grown faster than labour costs, nominal growth of unit labour cost (ULC) has decelerated a bit. Although our price competitiveness is still worsening, the trend has slowed. According to the industrial enterprises’ evaluations, their competitiveness on the foreign markets has improved, but their competitiveness on the domestic market has worsened.

Estonian economy is well balanced

Households’ financial situation is good – their budget position is relatively strong and saving rate (per disposable income) is close to EU and euro area average. Despite some negative risks of the planned tax receipts, public finances are strong, as well. Current account has been in surplus already for a long time and according to the preliminary calculations, it was 4% of GDP in 3Q2017.

Outlook for the economic growth in Estonia remains robust at least in the short term

Estonian economy has expanded 4.8% in real terms during the first three quarters. According to our forecast, GDP grows 4.2% in this year and will slow to 3.5% in 2018. Both domestic and foreign demand is expected to remain strong in 2018.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Swedbank: Wage growth remained rapid in Q3

30.11.2017 Tõnu Toompark

Wage growth remains relatively high as labour demand increases more than supply.
Swedbank expects the average gross wage to grow by around 5% and the real net wage by close to 9% in 2018.

The growth of the average gross wage accelerated in the third quarter (+7.4%, over the year). The rapid growth in the average wage is supported by a scarcity of labour and an increase in the minimum wage. The number of vacancies reached the highest level in 9 years in the second quarter. The scarcity of a suitable workforce is the most important factor restricting business for one-third of the manufacturing and service companies and for one-half of the construction companies, according to a survey by the Estonian Institute of Economic Research.

The average wage rose in all sectors, except the primary sector. Wage growth was faster in the energy sector and mining where wages grew modestly in the past due to a substantial decline in energy prices. The scarcity of labour pushed up wages in IT and construction. The government has decided to raise the salaries of teachers. The average wage remained unchanged in the primary sector where profits have been on a declining trend in recent years and the rate of job vacancies is lower than the average.

In 2017, the purchasing power of employees grows more slowly as inflation has accelerated. The real growth of the average net wage rose by 3.7% in the third quarter. This will limit households’ consumption. Retail sales’ volumes grew very modestly during the first 9 months of the year. Households’ financial situation is good, nevertheless. Families’ own assessment of their financial well-being has reached the highest level of the entire time series (since 1995, by the Estonian Institute of Economic Research). Households’ savings are growing faster than their credit portfolio (9.4% versus 6.9%, in October, over the year) despite active real estate and car leases’ markets.

Too high growth of labour costs could pose a threat to competitiveness. Currently, producer prices in the manufacturing sector of Estonia are growing moderately, and the enterprises’ own assessment of their competitiveness has improved (mostly due to a surge in demand). Nevertheless, enterprises’ finances took a negative turn again in the third quarter as profits decreased in the whole economy as well as in most sectors because costs rose faster than turnovers, over the year.

In 2018, wage-earners’ labour income will jump up again, due to a substantial increase in their nontaxable income. This change in taxes could also lower their wage expectations for next year. This is already seen in a smaller rise in the minimum wage in 2018 compared with previous years. Gross wage growth will remain relatively high as labour demand increases more than labour supply. Swedbank expects the average gross wage to grow by around 5% and the real net wage by close to 9% in 2018.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Baltic Horizon korraldab 2017. aasta III kvartali majandustulemuste tutvustamiseks investorite veebiseminari

29.11.2017 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fund kutsub osakuomanikke, investoreid, analüütikuid ja teisi huvilisi osalema oma investorite veebiseminaril 18. detsembril 2017.a. kell 13:00 (CET) / 14:00 (EET).

Veebiseminari juhib Baltic Horizon Fund fondijuht Tarmo Karotam. Presentatsioonile järgneb küsimustevoor. Piiratud aja tõttu soovitame osalejatel saata oma küsimused enne veebiseminari toimumist, hiljemalt 17. detsembriks e-maili aadressile tarmo.karotam@nh-cap.com.

Kuidas veebiseminaril osaleda?

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu: https://attendee.gotowebinar.com/register/7319636209987544066

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Kui osalete veebiseminaril esimest korda, palutakse teil alla laadida vajalik rakendus, mis võtab vaid mõned sekundid. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser, mille kaudu on võimalik veebiseminari kuulata. Registreerimine lõpeb 18. detsembril kell 12:00 (CET) / 13:00 (EET).

Osalejatele saadetakse tund enne veebiseminari algust meeldetuletuseks e-mail. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com ja Nasdaq Baltic Youtube’i kontolt.

Swedbank: Ehitussektori lähiaja väljavaade on hea, kuid arvestama peaks riskidega

29.11.2017 Tõnu Mertsina

Käesoleva aasta esimesel poolaastal andis ehitussektor Eesti tugevasse majanduskasvu ligikaudu viiendiku. Eesti 27% ehitusmahtude kasv kolmandas kvartalis näitab, et selle sektori panus majanduskasvu on jätkuvalt väga tugev. Kuigi ehitusmahud on sel aastal kiiresti kasvanud, jäävad need alla 2007. aasta tipule. Ehitushindade kasv on sel aastal küll tasapisi kiirenenud, kuid see ei küündi veel 2011-2013 ja majanduslanguse eelsete aastate ehitushindade kasvuni. Ehitussektori lähiaja väljavaade on küll hea, kuid üha suurenev tööjõupuudus ning tasapisi hoogu koguv hinnakasv tõstavad riske just pikemaajaliste projektide juures.

Hooneehitustööde kasvu lähiaja väljavaade on hea

Eesti ehitustööde mahukasvu andis suurima panuse hooneehitus, mis suurenes aastases võrdluses 30%. Rajatiste ehitus suurenes 23%. Sel aastal on ehitusloa saanud üle 1000 eluruumi rohkem kui möödunud aastal samal ajal ning mitteeluruumide ehituslubade arv ehituspinna järgi on suurenenud 12%. Kuigi uute eluruumide pakkumine on suur, on ka nõudlus tugev, mis peaks hinnakasvu võrdlemisi stabiilsena hoidma. 2006. aastal tuli Tallinnas eluaseme ühe ruutmeetri eest välja käia 2,5 netokuupalka, kuid käesoleva aasta esimesel poolel vaid 1,6. Seega on eluasemete taskukohasus oluliselt paranenud. Hooneehitustööde kasvu lähiaja väljavaade on hea. Samas on pikenenud materjalide ja teenuste tarneajad. Mitmed Eesti ehitusmaterjalide tootjad on edukalt sisenenud välisturgudele, mis paneb ehitusmaterjalide tarnetes lisasurve kohalikule ehitusturule.

Ehitustööd sõltuvad üha enam riigitellimustest ja EL rahadest

Kuigi hooneehitustööde maht on ehituses ligikaudu kaks kolmandikku, mõjutab rajatiste ehitus ehitussektori kasvu üha enam. Selle taga on peamiselt suurenenud riigitellimused. Valitsemissektori investeeringud taristusse on sel aastal teinud suure tõusu ja ka järgmiseks aastaks on riik plaaninud investeeringuid suurendada. Riik on teinud Eestile 2014-2020 aastateks eraldatud EL struktuurivahenditest väljamakseid veel vaid 15% ulatuses, kuid kohustusi on võetud juba oluliselt rohkem. Seega peaks lähiajal EL rahade mõju valitsemissektori investeeringutes suurenema. Ees ootavad mitmed suuremahulised taristu- ja ka riigitellimusel tehtavad hooneehitustööd.

Ehitushindade kasv on veel aeglane, kuid kogub tasapisi hoogu

Ehitussektori käibe kiire kasv võimaldab maksta töötajatele kõrgemat palka. Selle aasta esimesel poolaastal on ehituses kasvanud palk ligikaudu samasuguse tempoga, nagu kõikides tegevusalades keskmiselt ehk 6%. Samas, tööjõukulude suhe käibesse on sel aastal küll alanenud, kuid see on jätkuvalt väga kõrge ja ehitussektori kasumlikkus on madal. Ehitushinnad on taas tasapisi kerkima hakanud (kolmandas kvartalis aastases võrdluses 1,7%), kuid see kasv on veel oluliselt loium kui 2013. aastal, rääkimata möödunud kümnendi buumiaastatest.

Liiga suured riigitellimused võivad põhjustada riske

Kuigi riigitellimuste osakaal on umbes pool ehitustöödest (peamiselt taristuehitus), on sellel ehitussektorile tugev mõju. Kuna tööjõupuudus on viimasel ajal ehitusettevõtetele üha tõsisemaks probleemiks muutunud, võib riigitellimuste suurenemine tõmmata ära ehitajaid elamuehitusest ning samuti ka tööjõudu teistest tegevusaladest. See suurendab aga riske palkade ja ehitushindade liigseks kasvuks. Samuti mõjutavad suurenenud riigitellimused ehitusmaterjalide tarneid. Kuigi sisendihindade kasv ei ole elamuehituses praegu veel nõudlust piiranud, võib ehitushindade tõus suurendada riske nii ehitajatele kui ehituse finantseerijatele. Konkurents ehitussektoris on tihe ning see puudutab eriti väiksemaid alltöövõtjaid, piirab nende marginaalne ning muudab nad sisendikulude tõusu suhtes tundlikumaks.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Viljar Arakas: börsile minekuga muutub pelgalt vorm, kuid sisu jääb

29.11.2017 Viljar Arakas

Alternatiivse investeerimisfondi EfTEN Real Estate Fund III AS esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsil põhinimekirjas saab olema 1. detsember 2017. Tegu on kolmanda uue tulijaga börsi põhinimekirjas viimase 10 aasta jooksul.

Fondi IPO, mille laeks seadis fondivalitseja 3,5 miljonit eurot, lõppes 10. novembril 2017 ja märgiti üle 5,7-kordselt. Rahalises mahus laekus märkimiskorraldusi 21 miljoni euro eest. Fondi investorite arv suurenes emissiooniga 300’lt kuni 2000’ni.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i juhatuse liikme Viljar Arakase sõnul on ettevõttele kahtlemata suur au ja meeskonna suure töö tunnustus saada noteeritud Nasdaq Balti põhinimekirjas. “Tänan siiralt usalduse eest kõiki investoreid, aga eriti just esimest 300 aktsionäri, kes on fondi algusajast uskunud,” lisas Arakas, kinnitades, et fondi noteerimisega muutub küll vorm, kuid sisu, millesse investorid on panustanud, jääb.

Vaadates tulevikku ja kommenteerides fondi investeerimisstrateegiat on Arakase sõnul kindel, et täna viie aasta pärast fondi varade koosseis ei saa olema samasugune, kuid täpseid ennustusi teha on keeruline. “Võin vaid kinnitada, et fondi strateegia püsib muutumatuna ja fondivalitseja, EfTEN Capital AS, ei asuta kunagi konkureeriva äristrateegiaga fondi,” lisas ta.

“Jätkame oportunistliku ja väärtust lisava strateegia viljelemist, otsides kõrgema tootlusega väiksemaid objekte, ei pelga arendamist ning vaatame ka väljapoole pealinnu. Teeme kindlasti uusi investeeringuid ka edaspidi ega välista samas ka müüke, kui pakkumine on atraktiivne,” ütles Arakas.

EfTEN Real Estate Fund III AS’i IPO on Arakase sõnul börsi ajaloo odavaim, moodustades pelgalt 0,14% fondi omakapitalist ehk 63 000 eurot, millest 75% võib pidada emissiooni vältimatuteks baaskuludeks. “Oleme alati pidanud oluliseks madalaid kulutusi, mistõttu otsustasime ka emissiooni ise korraldada,” lisas Arakas.

“Me ei kasuta IPO’de puhul tavaks olevat aktsiahinna stabiliseerimise mehhanismi, mis kaitseb aktsia hinda langemast alla emissiooni hinna,” lisas Arakas, selgitades, et fond on nii otsustanud, kuna usub, et tänased aktsionärid ei ole huvitatud investeeringust väljuma, kui hind on alla puhasväärtuse ehk 14 eurot aktsia kohta. Kindlust lisab Arakase sõnul fakt, et seni on järelturul toimunud vaid üksikud tehingud ja nii IPO kui ka kevadel vaid senistele investoritele suunatud pakkumine märgiti kordades üle.

Kuigi pakkumine ja emissioon viidi läbi vaid Eestis, saab noteerimise järgselt aktsiatega kaubelda ka teistest riikidest nagu Balti põhinimekirja aktsiatele kohane. Peale noteerimist muutub fond tähtajatuks.

Emissiooniga kaasatud kapital suunatakse töös olevate investeeringute valmis ehitamiseks vastavalt fondi investeerimispoliitikale ning kavandatava Tähesaju Hortese arenduseks. Lisaks avatakse 14. detsembril külastajatele uus Laagri Selver.

Fondi investeeringud Balti riikides on Šiauliai linna südames asuv Saules Miestas kaubanduskeskus, Vilniuses asuv esinduslik Ulonu ärimaja ja Laisves 3 büroohoone, DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas, Laagris asuv Hortese aianduskeskus, uus Laagri Selveri arendus ning kavandatav Tähesaju Hortese arendus.

Fondi varade maht on seisuga 30. september 2017 kokku 91,1 miljonit. Ülekaalukalt suurim fondi investeering on Leedus Šiauliais asuv esinduslik Saules Miestase ostukeskus, väärtusega 31,1 miljonit eurot seisuga 30. september 2017 ehk umbes kolmandik fondi varade mahust. Fondi kinnisvarainvesteeringute puhastootlus ilma pangavõimenduseta on 7,7 protsenti ning investeerimisportfelli brutotootlus üüritulu baasilt on 9,1 protsenti.

Fond maksab dividendideks 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost ning oodatav iga-aastane dividendimäär on fondi dividendipoliitika kohaselt 4 – 8 protsenti aastas. Aktsia hind on kasvanud 2015. aasta esmasemissiooni nominaalhinnaga (10 eurot aktsia kohta) võrreldes 14 euroni, mis vastab fondi puhasväärtusele aktsia kohta seisuga 30. september 2017.

EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali poolt valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringud suuremahulistesse ärikinnisvaraprojektidesse Balti riikides, mida iseloomustab stabiilne, lihtsalt ennustatav rahavoog ning mõõdukas kapitali kasv. Vastavalt Finantsinspektsioonis registreeritud fondi prospektile ja fondi põhikirjale võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65% ulatuses. Omakapitali osakaal on igas uues investeeringus 35% või rohkem. Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15% aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II
ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 43 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 30.06.2017 on ligikaudu 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Scandium Kinnisvara loob Narva maanteele uhke kortermaja

29.11.2017 Tõnu Toompark

Tallinna Ülikooli vastas aadressil Narva mnt 40 saab Scandium Kinnisvara käe all uue elu ajalooline Stenbockide residents. Kuuekorruselisse majja tulevad ühe- ja kahetoalised kompaktsed väikekorterid ja läbi kahe korruse kõrguvad loftid. 1911. aastal ehitatud majale väärikalt taastatakse silmapaistev fuajee, korterites säilivad kõrged aknad ja puhastatud tellisseinad. Maja nimeks saab Avangard.

Avangard koosneb kahest osast – Narva mnt poolsest ajaloolisest ehitisest ning hoovipoolsest uusehitisest. Maja eripäraks on väikesed korterid suuruses 12-44 ruutmeetrit, mis mõeldud nii vastasmajas õppivatele noortele ja spetsialistidele kui ka linnas peatuvatele turistidele.

Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara partner ja tegevjuht: “Oleme uhked, et saame taastada Narva mnt tõelise arhitektuuripärli. 20. sajandi alguses nägi omanik Maria von Stenbock maja ette just üürimajana, peatudes ka ise maja suurimas korteris. See ühtib meie eesmärgiga – luua eksklusiivne peatuspaik nii lühi- kui ka pikaajalisele peatujale, kes tahab kogeda killukest tsaariaegset luksust tänapäevases võtmes.”

Maja planeerimisel on rõhku pandud üüriinvestorite huvidele. Avangardi on ette nähtud kaugloetavad arvestid, veesäästlikud segistid, LED-tehnoloogial valgustid, pesumasinaruum ja jõusaal. Üüriturul aitavad silma paista sisearhitektide läbimõeldud planeeringud, julged kujunduslahendused ja pealinnavaatega katuseterrassid.

Jaak Roosaare, Scandium Kinnisvara partner ja investorsuhete juht: “Avangard on tänu väga heale asukohale, väikestele ühikutele ja eristuvale kontseptsioonile kinnisvarainvestorite maiuspala. Nõudlus väikeste kvaliteetsete üüripindade järgi pealinnas on suur, hea asukoht annab investeeringule ka vajaliku likviidsuse. Lisaks on Avangardis olulisel kohal muutuvkulude minimeerimine, mis mängib suurt rolli eriti AirBnb-tüüpi investorite portfellides. Vähendades vee, energia ja administreerimiskulusid saame lubada investoritele kõrgemat rahavoogu kui teised arendajad.”

Avangardi arhitektuurse lahenduse autor on APEX arhitektuuribüroo. Maja koos 81 korteriga valmib 2018. aasta sügisel. http://avangard.scandium.ee

Scandium Kinnisvara on Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis on spetsialiseerunud nutikate väikekorterite loomisele. Projektide fookuses on uute tehnoloogiate juurutamine eesmärgiga tagada investoritele lihtne haldus, ajas suurenev tootlus ja elanikele säästlikud ja mugavad kodud. Scandium Kinnisvara tegeleb lisaks kinnisvaraarendusele üürikinnisvara haldamise ja kinnisvarainvesteeringute juhtimisega.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Swedbank: Ettevõtetesektori majandusnäitajad sel aastal paranenud

29.11.2017 Tõnu Mertsina

Vaatamata kolmanda kvartali nõrgale tulemusele, on ettevõtetesektori majandusnäitajad sel aastal paranenud.

Ettevõtetesektori kogukasumi languse taga peamiselt hulgikaubandus

Ettevõtetesektori kogukasumi 8-protsendine langus kolmandas kvartalis oli allpool meie ootusi. Kuigi languses olid paljude tegevusalade kasumid (64-st tegevusalast 41), mõjutas üldpilti kõige enam hulgikaubanduse 53-protsendiline vähenemine. Tugevas languses olid ka maismaatranspordi ja kinnisvaraettevõtete kasumid. Samas, põllumajanduse, töötleva tööstuse, ehituse ja ITK sektori kasumid tegid tugeva kasvu. Kinnisvaraettevõtete kasumid on vähenenud juba 7 kvartalit järjest ning olukord on viimasel paaril kvartalil isegi halvenenud. Kinnisvaraettevõtete kasumite vähenemise üheks põhjuseks on sel aastal suurenenud ehitusinvesteeringud ja ehitiste soetamine.

Investeeringute osakaal käibes langes viimase 16 aasta madalaimale tasemele

Samuti olid üllatavalt tagasihoidlikud ettevõtetesektori investeeringud. Esialgsete arvestuste järgi vähenesid need kolmandas kvartalis 2% ning kasumite osakaal ettevõtetesektori käibes langes vähemalt viimase 16 aasta madalaimale tasemele. Kuigi languses olid ligikaudu kolmandiku tegevusalade investeeringud, tuli suurim negatiivne mõju taas hulgikaubandus- ja maismaatranspordiettevõtetelt. Samas, töötleva tööstuse, energia- ja nagu juba eespool öeldud, kinnisvaraettevõtted, suurendasid oma investeeringuid jõudsalt.

Ettevõtetesektori kasumlikkus viimase 6 aasta madalaim

Kui aasta kahel esimesel kvartalil kasvas ettevõtetesektori käive kuludest kiiremini, siis kolmandas kvartalis olukord muutus ja kulude kasv ületas käibekasvu (vastavalt 12 ja 10%). Kuigi sel aastal on tööjõukulude kasv kiirenenud, on selle osakaal käibes tasapisi allapoole liikunud. Vaatamata sellele, et investeeringud kolmandas kvartalis vähenesid ja selle osakaal käibes on vähenenud, on ettevõtetesektori kasumlikkus (kasumite osakaal käibes) languses (-17%) ning see on vähenenud viimase 6 aasta madalaimaks.

Tööjõukulud kasvasid tootlikkusest kiiremini

Ettevõtetesektori lisandväärtuse järgi arvutatud tööjõu tunnitootlikkus kasvas kolmandas kvartalis küll vaid protsendi võrra, kuid üks töötaja suutis tunnis luua 8% rohkem käivet kui möödunud aastal samal ajal. Samas, kui hinnata tootlikkuse vastavust palgakulu kasvule, tuleks arvestada just lisandväärtuse järgi arvutatud tootlikkust. Kolmanda kvartali väga nõrga tulemuse tõttu on sel aastal kasvanud tööjõukulud tootlikkusest kiiremini ehk nende näitajate järgi võiks justkui öelda, et ettevõtetesektori konkurentsivõime on veidi halvenenud. Samas on näiteks tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturgudel paranenud, kuid koduturul halvenenud.

Sel aastal on ettevõtetesektori majandusnäitajad paranenud, kuid kasumlikkus langeb

Kuigi ettevõtete majandusnäitajad olid kolmandas kvartalis nõrgemad, on ka varasematel aastatel nende kasumid ja investeeringud üsna volatiilsed olnud. Kui vaadata seda aastat kokku, siis on ettevõtetesektori kasumid kasvanud 10%, investeeringud 18% ja tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel 8%, mis on kokkuvõttes väga hea tulemus ning tegemist on ka eelmise aastaga võrreldes olulise paranemisega. Kahjuks suudavad aga ettevõtted oma käibe suhtes üha vähem kasumeid toota.

Ettevõtete väike valim koos väheste vastanutega võib kvartaliarvestuses vigu põhjustada

Ettevõtetesektori kvartaliarvestuse kohati üllatavaid numbreid võib põhjustada see, et arvestusse võetakse ainult 8% ettevõtete andmed, mis laiendatakse kogu sektori peale. Kuigi mahuliselt on kaetud suur osa ettevõtete käibest jm näitajatest, võib selline väike valim koos väheste vastanutega vigu põhjustada. Seetõttu tuleks ettevõtetesektori kvartaliarvestusi käsitleda esialgsetena ehk kiirstatistikana.

Eesti Pank: Palgakasvu kiirenemise taga on tööstussektor

29.11.2017 Orsolya Soosaar

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4%ni (teises kvartalis 6,8%). Palgakasvu kiirenemise taga on palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, alates möödunud aasta keskpaigast kiirenenud tööjõu tootlikkuse kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel.

Kõige enam kiirenes palgakasv tööstussektoris: ehituses ja põlevkivitööstusega seotud tegevusaladel. Nii nendel tegevusaladel kui ka töötlevas tööstuses, kus palgakasv veel hoogustunud pole, on tööjõunõudlus suurenenud ja tööandjad värbavad uusi töötajaid. Sellele osutab tööstussektori erinevate tegevusalade töötajate arvu hoogne kasv ning ka muud hõivenäitajad ja andmeallikad, näiteks hõiveootused konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi. Sobivaid töötajaid leida on praeguse palgataseme juures raske. Samuti on suurenenud nende ettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus takistab tootmise laiendamist.

Paraku ei kaasnenud hoogsama palgakasvuga kolmandas kvartalis sama suurt tootlikkuse kasvu kui aasta esimeses pooles. Ühelt poolt on see tingitud tööjõu tootlikkuse kasvu ajutiselt hoogustanud ühekordsete tegurite taandumisest. Näiteks energiasektori tootmismaht on taastunud ja edaspidi samas tempos ei suurene. Teisalt võib olla ammendumas ettevõtete võime olemasolevat tööjõudu tõhusamalt rakendada, sest viimaste aastate jooksul on tehtud varasemast vähem investeeringuid. Tootmise laiendamine nõuab lisatööjõudu, mis tööjõunappust arvestades tähendab survet palka tõsta.

Eesti Pank jälgib ja kommenteerib palkade arengut, kuna tööjõukulud mõjutavad otseselt Eestis toodetavate kaupade ja teenuste hinda ning palgatõus on oluline hinnastabiilsuse näitaja.

KV.EE: Harjumaa korterite pakkumishinnad jõudsalt kasvamas

29.11.2017 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE kaudu oli pakuti oktoobris müügiks keskmiselt 5736 Harjumaa korterit. Aastaga vähenes korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE 11%. Vaatamata müügipakkumiste arvu vähenemisele on korterite müügipakkumiste hinnad ühtlases tõusus. Harjumaa korterite eest küsiti oktoobris keskmiselt 1953 €/m² ehk eelmisest aastast 8% rohkem.

Müügipakkumiste keskmine hind on aastatagusega võrreldes langenud ainut kahes Harjumaa piirkonnas – Paldiskis ja Raasikul. Siiski on tegemist väikese pakkumiste arvuga piirkondadega ja statistilisest hinnalangusest ei tohiks järeldada, et kinnisvara väärtus on neis piirkondades aastatagusest madalam.

Korterituru suurima piirkonna ehk Tallinna korteripakkumiste hind oli oktoobris portaalis KV.EE 2058 €/m². See on eelmisest aastast 7% enam. Tallinna lähivaldade hinnadünaamika on üsna samas suurusjärgus. Küll on arendustegevuse Tallinnast väljapoole jõudmine kasvatanud mõnes piirkonnas hindu jõudsamalt. Seda just pakkumisse lisandunud uute ridaelamikorterite ja n-ö tavakorterite tõttu.

Portaali KV.EE pakkumiste hinnatõusu taga on nii uusarenduste laiem pakkumine, kui kinnisvara väärtuse tõus. Viimane on eelkõige ajendatud jätkuvast heast tööjõuturust ehk kerkivatest palkadest ja madalast tööpuudusest. Neid toetab omakorda soodne eluasemelaenude intressimäär.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
	10/2016	10/2017	Muutus, %	10/2016	10/2017	Muutus, %
Anija vald	35	18	-49%	594	596	0%
Harku vald	43	55	28%	1 583	1 667	5%
Jõelähtme vald	18	50	178%	1 254	1 496	19%
Keila	58	41	-29%	1 248	1 334	7%
Keila vald	27	19	-30%	514	624	21%
Kiili vald	14	19	36%	1 403	1 581	13%
Kuusalu vald	19		NA	386	479	24%
Loksa	26	19	-27%	356	408	15%
Maardu	145	105	-28%	1 065	1 189	12%
Paldiski	71	37	-48%	498	470	-6%
Raasiku vald	18	10	-44%	1 036	1 013	-2%
Rae vald	154	160	4%	1 590	1 714	8%
Saku vald	41	36	-12%	1 471	1 473	0%
Saue	31	15	-52%	1 517	1 647	9%
Saue vald	66	50	-24%	1 567	1 631	4%
Tallinn	5 495	4 947	-10%	1 921	2 058	7%
Vasalemma vald	11	15	36%	184	281	53%
Viimsi vald	192	140	-27%	1 668	1 730	4%

Eesti	10 426	9 245	-11%	1 436	1 553	8%
Harjumaa	6 464	5 736	-11%	1 805	1 953	8%
Narva	538	634	18%	554	542	-2%
Pärnu	130	168	29%	1 366	1 496	10%
Tallinn	5 495	4 947	-10%	1 921	2 058	7%
Tartu	1 460	1 205	-17%	1 455	1 554	7%