Haritava maa turuülevaade 2015

08.07.2016

Maa-ametSeekordne turuülevaade keskendub 2015. aasta haritava maa ostu-müügitehingutele viimase viie aasta võrdluses. Ülevaates kajastuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maatükid, mille pindala on suurem kui 2 hektarit ning millest vähemalt 90% moodustab haritava maa kõlvik.

Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi.

Võrreldes päringukeskkonnaga on ülevaate koostamisel analüüsitud haritava maa tehinguid põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega.

Haritava maa väärtust võivad mõjutada mitmed tegurid. Käesolevas turuülevaates analüüsitakse tehingute mediaanhindu eelkõige asukoha põhiselt. Eelmises haritava maa ülevaates on põhjalikumalt käsitletud mulla viljakuse ja maatüki pindala suuruse mõju mediaanhinnale. Samuti on eelmises ülevaates võrreldud mõju mediaanhinnale lähtuvalt sellest, kas maatükk on registreeritud PRIA põllumassiivide registris või mitte.

Tehingute arv ja koguväärtus

Haritava maa tehingute arv ja koguväärtus viimasel viiel aastal on toodud joonisel 1.


Joonis 1. Haritava maa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 (miljonid eurod).

Kui eelnevatel aastatel haritava maa ostu-müügitehingute arv suurenes, siis 2015. aastal on see märkimisväärselt langenud. 2015. aastal on haritava maaga tehtud 1 360 tehingut, mis on võrreldes 2014. aastaga 27,3% ja võrreldes 2013. aastaga 19,3% vähem. 2013. ja 2014. aasta kõrgem tehingute arv tuleneb paljuski seni riigi omandis olnud maatükkide müügist, mis võrreldes ülejäänud aastatega on neil aastatel olnud tunduvalt suurem. Seejuures on enamus riigi maatükkidest müüdud era- ja juriidilistele isikutele, kelle kasuks oli seatud kasutusvaldus. Riigi maatükkide müük on viimasel aastal oluliselt langenud ning olnud viie aasta madalaim. Kui erandlikud aastad (2013 ja 2014) välja arvata, siis alates ajast, kui Maa-amet on kogunud andmeid, on kõige rohkem haritava maa ostu-müügitehinguid teostatud 2015. aastal.

Tehingute koguväärtus on suuresti muutunud sõltuvalt tehingute arvu muutustest. Kuna tehinguid on 2015. aastal eelneva aastaga võrreldes märkimisväärselt vähem, siis on ka koguväärtus langenud. Tehingute koguväärtus on aastaga langenud 30,2%, jäädes 32 miljoni euroni.

Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti

Vaatlemaks, kuidas on maakondade lõikes jaotunud tehingud ja koguväärtus 2015. aastal, on koostatud joonis 2.


Joonis 2. Haritava maa tehingute arvu ja koguväärtuse osakaal maakondades aastal 2015 (%).

Tehingud haritava maaga ei ole koondunud ühte või paari maakonda, vaid on toimunud üsna ühtlaselt üle Eesti. Rohkem tehinguid on 2015. aastal tehtud Lääne-Viru (139) ja Viljandi (138) maakonnas. Üle 100 tehingu on aasta jooksul tehtud lisaks veel seitsmes maakonnas. Hiiu ja Ida-Viru maakonnas jäi tehingute arv alla 50.

Kõige kõrgem tehingute koguväärtus 2015. aastal on olnud Viljandi maakonnas, kus see küündis üle 4 miljoni euro. Suurem koguväärtus on seotud tehingute rohkusega maakonnas. Väiksem tehingute koguväärtus on 2015. aastal olnud Hiiu ja Valga maakonnas, kus see jäi alla 1 miljoni euro ning kus ka tehingute arv on olnud väiksemapoolsem.

Võrdlemaks maakondade tehingute arvu ja koguväärtuse muutust viimase aasta jooksul, on koostatud tabel 1.

Kuivõrd Eestis on haritava maa tehingute arv aastaga vähenenud märkimisväärselt, on ka 14 maakonna tehingute arv vähenenud.Valga maakond on ainus, kus võrreldes 2014. aastaga on tehingute arv kasvanud. Tehingute koguväärtus on vähenenud aga kõikides maakondades. Üheks põhjuseks on oluliselt vähenenud tehingute arv, kuid osades piirkondades ka hindade langus.

Tabel 1. 2014 ja 2015 maakondade haritava maa tehingute arv, koguväärtus (tuhandetes eurodes) ning muutus (%).

Maakond Tehingute arv 2014 Tehingute arv 2015 Tehingute arvu muutus Tehingute koguväärtus 2014 Tehingute koguväärtus 2015 Tehingute koguväärtuse muutus
% Tuhanded eurod Tuhanded eurod %
Harju maakond 114 112 -1,8 2 589 1 719 -33,6
Hiiu maakond 58 20 -65,5 666 160 -76,0
Ida-Viru maakond 73 47 -35,6 1 401 1 293 -7,7
Jõgeva maakond 184 109 -40,8 4 010 3 510 -12,5
Järva maakond 203 117 -42,4 5 332 3 871 -27,4
Lääne maakond 110 53 -51,8 2 546 1 165 -54,2
Lääne-Viru maakond 185 139 -24,9 5 935 3 684 -37,9
Põlva maakond 121 68 -43,8 2 667 1 430 -46,4
Pärnu maakond 139 112 -19,4 3 943 2 686 -31,9
Rapla maakond 104 101 -2,9 3 336 1 988 -40,4
Saare maakond 124 101 -18,5 1 129 1 095 -3,0
Tartu maakond 146 109 -25,3 4 291 2 737 -36,2
Valga maakond 64 70 9,4 1 494 896 -40,0
Viljandi maakond 171 138 -19,3 4 776 4 205 -12,0
Võru maakond 75 64 -14,7 1 299 1 280 -1,4

Tehingute mediaanhind

Haritava maa hinnastatistika analüüsimisel kajastatakse ostu-müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud need, mis ei vasta vabaturu tingimustele – osapooled on äriliselt või sugulussidemete poolest omavahel seotud, müüdud kasutusvaldusega koormatud maad jms. Haritava maa hektari mediaanhinna muutust ajas on kajastatud joonisel 3.

HM2015-Joonis-03-Mediaanhind
Joonis 3. Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind aastatel 2011-2015 (€/ha).

Kui haritava maa tehingute arv on viimasel aastal vähenenud, siis hektari mediaanhind on jätkanud kasvamist ning jõudnud 2 500 euroni. Võrreldes eelnevate aastatega on hinnakasv aeglustunud ning võrreldes 2014. aastaga on haritava maa hektari mediaanhind kasvanud vaid 2,1%.

Erinevate maakondade haritava maa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind 2015. aastal on toodud joonisel 4.

HM2015-Joonis-04-Mediaanhind-maakonniti
Joonis 4. Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind maakondades aastal 2015 (€/ha).

Võrreldes maakondade haritava maa tehingute arvu ja mediaanhindu viimasel aastal, paistab silma, et aktiivsemates tehingupiirkondades on mediaanhind üldjuhul kõrgem kui piirkondades, kus tehinguid on vähem. Viie tehingurohkema maakonna mediaanhind on kuue kõrgema hulgas ja kolme madalama tehinguaktiivsusega maakonna mediaanhind on nelja madalama hulgas. Kui maakondades tehtavate tehingute arv on erinenud ligikaudu 10-kordselt, siis haritava maa hektari mediaanhind vaid 1,7 korda. Seejuures mahuvad kolmeteistkümne maakonna hektari mediaanhinnad vahemikku 2 000-3 000 eurot. Kõrgemaks on pärast kahte aastat tõusnud taas Jõgeva maakonna mediaanhind, jõudes tasemeni 3 084 €/ha. Kõige madalam hektari mediaanhind on olnud neljandat aastat järjest Saare maakonnas, kus see on olnud 1 850 eurot.

Illustreerimaks erinevate omavalitsuste hinnataset, on koostatud joonis 5. Joonisel on toodud vaid need omavalitsused, kus 2015. aastal on olnud vähemalt 5 vabaturu ostu-müügitehingut. Kokku on 2015. aastal olnud 100 omavalitsust, kus on sõlmitud vähemalt 5 tehingut. Jooniselt on näha, et kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas ning madalama hinnatasemega omavalitsused Eesti lääneosas ja saartel. Toodud omavalitsustest on kõrgem hind olnud Jõgeva maakonnas paiknevas Põltsamaa vallas (4 000 €/ha) ning Tartu maakonnas paiknevates Mäksa (3763 €/ha) ja Puhja (3706 €/ha) vallas. Madalaim hinnatase on olnud Harju maakonnas paiknevates Padise (1 350 €/ha) ja Saue (1 699 €/ha) vallas.


Joonis 5. Haritava maa hektari mediaanhind omavalitsustes aastal 2015 (€/ha).

Tehingute mediaanhinna võrdlus maa korralise hindamise tulemustega

Eelmine maa korraline hindamine toimus Eestis 2001. aastal ning selle aluseks olid haritava maa tehinguhinnad aastatel 1997-2001. Võrdlemaks, kui palju erinevad erinevate maakondade haritava maa hektari mediaanhinnad viimasel hindamisel kehtestatud viljakustsoonide väärtustest, on koostatud tabel 2.

Kõikide maakondade viimaste aastate haritava maa hektari mediaanhinnad on olnud kõrgemad maa korralisel hindamisel kehtestatud viljakustsoonide mediaanväärtustest. Enamuses maakondades on viimaste aastate mediaanhind ületanud viljakustsoonide mediaanväärtuseid 11,7-16,4 korda. Vähem kui 10 korda on muutunud Harju, Järva ja Rapla maakonna mediaanhinnad. Seejuures on 2001. aasta viimase korralise hindamise tulemusena just Järva ja Harju maakonnas olnud kõrgemad mediaanväärtused. Ligikaudu 20 korda on võrreldes hindamisel leitud viljakustsoonide mediaanväärtustega kasvanud haritava maa mediaanhinnad Valga ja Võru maakonnas.

Tabel 2. Haritava maa tehingute arv ja hektari mediaanhind aastatel 2013-2015, viimasel maa korralisel hindamisel leitud viljakustsoonide mediaanväärtus ning muutus kordades.

Maakond Tehingute arv Tehingute mediaanhind Viljakustsoonide mediaanväärtus Muutus kordades
€/ha €/ha
Harju maakond 276 2 059 268 7,7
Hiiu maakond 73 1 569 115 13,6
Ida-Viru maakond 149 1 992 166 12,0
Jõgeva maakond 360 2 462 205 12,0
Järva maakond 307 2 500 275 9,1
Lääne maakond 202 2 000 128 15,6
Lääne-Viru maakond 401 2 600 205 12,7
Põlva maakond 222 2 618 160 16,4
Pärnu maakond 289 2 222 141 15,8
Rapla maakond 305 2 061 217 9,5
Saare maakond 278 1 556 109 14,3
Tartu maakond 338 2 702 230 11,7
Valga maakond 205 2 300 115 20,0
Viljandi maakond 376 2 533 198 12,8
Võru maakond 167 2 482 128 19,4

Kokkuvõte

Haritava maaga tehtud tehingute arv on 2015. aastal vähenenud ja sellest tulenevalt on vähenenud ka tehingute koguväärtus. Tehingute arvu langusele on paljuski mõju avaldanud riigi poolt müüdavate maatükkide oluline vähenemine võrreldes eelnevate aastatega. Tehingute hektari mediaanhind on aastaga kasvanud 2,1%. Tehinguid haritava maaga tehakse üle Eesti ja selgelt eristuvat piirkonda ei ole. Kõrgeim mediaanhind on 2015. aastal olnud Jõgeva ja madalaim Saare maakonnas. Võrreldes tehingute viimaste aastate hektari mediaanhindu maa korralisel hindamisel määratud viljakustsoonide mediaanväärtustega, on hinnad kasvanud enamus maakondades rohkem kui 10-kordselt.

Britt Suits, Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist

Odav energia hoiab tarbijahindu languses

08.07.2016

Eesti Pank

  • Maksutõusudeta langenuks hinnatase juunis 1%
  • Tarbijakorv hakkab kallinema aasta teisel poolel
  • Aasta kokkuvõttes hinnatase mullusega võrreldes ei muutu

Tarbijahinnaindeks langes juunis aastavõrdluses 0,4%, eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase statistikaameti teatel 0,3%. Euroala inflatsioon oli juunis taas nõrgalt positiivne, ulatudes 0,1%ni, kuid on jätkuvalt üks kõigi aegade aeglasemaid.

Nafta hind pöördus maailmaturul aasta esimesel poolel tõusule, kuid senini pole see tarbijahindade languse trendi murdnud. Nafta hakkab tarbijakorvi hinnatõusu põhjustama teisel poolaastal. Kiiret hinnalangust jätkasid maagaas ja soojusenergia, kuid elekter oli tänavu juunis 8% kallim kui eelmise aasta suvel.

Alusinflatsioon on viimastel kuudel teenuste tõttu aeglustunud. Teenuste hinnakasv pidurdus juunis 0,5%ni, kuid veel mõned kuud tagasi ulatus teenuste hinnakasv üle kahe protsendi. Aeglustunud on eelkõige üüri hinnakasv, mis on kooskõlas kinnisvara hinnakasvu pidurdumisega. Jaekaubandusettevõtted pole samuti kasumite vähenemist korvanud hinnatõusuga, mis on ebatavaline olukorras, kus palga kasv ulatub 8%ni, jaemüügi kasv on kiire ning tööpuudus madal.

Toidukaupade, sh alkoholi ja tubaka hinnad langesid juunis maiga võrreldes 0,1%, samas on aastatagusega võrreldes toit 0,8% võrra kallim. Selle põhjuseks on veebruaris jõustud kõrgemad aktsiisimäärad. Aktsiisitõus on üle kandunud kange alkoholi hindadesse, mis kallines juunis 11%. Ilma aasta alguse maksutõusudeta oleks tarbijahindade deflatsioon ulatunud juunis ligi 1%ni. Maksutõusude mõju peamiselt tubakaaktsiisi tõttu suureneb nii käesoleva aasta teisel poolel kui ka järgmisel aastal, kuid hinnasurved Eesti majanduses jäävad sellest hoolimata suhteliselt nõrgaks. Eesti Panga prognoosi kohaselt hinnatase tänavu aasta keskmisena ei tõuse ning inflatsiooniks kujuneb 0%.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvaraturunduse koolitus toimub 21/09/2016

08.07.2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ21/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus”. Kinnisvaravaldkonna turunduskommunikatsioonile keskenduvat koolitust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvaraturunduse koolitus on suunatud:

  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • kinnisvaraarendajatele, kes müüvad kinnisvara;
  • eraisikutele, kes soovivad efektiivselt müüa endalekuuluvat kinnisvara.

Samuti on koolitusele kutsutud kõik inimesed, kes soovivad oma silmaringi arendada ja saada üelvaadet kinnisvaravaldkonna ühest praktilisest müügiedu määravast killust.

Kinnisvarakoolitus “Kinnisvaraturundus” toimub kolmapäeval 21/09/2016 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

2015. aastal langes haritava maaga tehtavate tehingute arv

08.07.2016

Maa-ametMaa-ameti andmetel langes 2015. aastal märgatavalt haritava maaga tehtud ostu-müügitehingute arv – tehti 1360 tehingut, mida on 27,3% vähem kui 2014. aastal ja 19,3% vähem kui 2013. aastal.

Kuna tehinguid tehti 2015. aastal vähem, siis langes võrreldes 2014. aastaga 30,2% ka tehingute koguväärtus, küündides siiski 32 miljoni euroni.

Haritava maaga tehtavate tehingute vähenemise tingis suures osas riigi maatükkide müügi oluline langus. Tehingute arv vähenes kõikides maakondades (erandiks Valga maakond, kus see ainsana suurenes). Rohkem oli tehinguid Lääne-Viru (139 tehingut) ja Viljandi (138) maakonnas, alla 50 jäi nende arv Hiiu- ja Ida-Viru maakonnas.

Ka tehingute koguväärtus vähenes kõikides maakondades. Kõige suurem oli see 2015. aastal Viljandi maakonnas, küündides üle 4 miljoni euro. Väiksem tehingute koguväärtus oli Hiiu ja Valga maakonnas, kus see jäi alla 1 miljoni euro ning kus ka tehingute arv oli väiksemapoolsem.

Kuigi haritava maaga tehtud tehingute arv viimasel aastal vähenes, siis hektari mediaanhind jätkas kasvamist, jõudes Eestis keskmiselt 2500 euroni. Võrreldes eelnevate aastatega hinnakasv mullu küll aeglustus, suurenedes 2014. aastaga võrreldes vaid 2,1%.

Mediaanhind on aktiivsemates tehingupiirkondades üldjuhul kõrgem kui piirkondades, kus tehinguid on vähem. Vahemikku 2000-3000 eurot mahub mediaanhind 13 maakonnas. Kõrgemaks on pärast kahte aastat tõusnud taas Jõgeva maakonna mediaanhind, jõudes tasemeni 3084 eurot hektarilt. Kõige madalam hektari keskmine mediaanhind (1850 eurot) on neljandat aastat järjest Saare maakonnas.

Omavalitsustest, kus mullu tehti vähemalt 5 tehingut, oli kõrgem haritava maa hind Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas (4000 €/ha) ning Tartu maakonnas Mäksa (3763 €/ha) ja Puhja (3706 €/ha) vallas. Madalaim hinnatase oli Harjumaal Padise (1350 €/ha) ja Saue (1699 €/ha) vallas.

Joonis. Haritava maa hektari mediaanhind omavalitsustes aastal 2015 (€/ha).

Consumer prices continued to decline in the first half of 2016

07.07.2016

Swedbank

  • Cheaper energy and food behind the decline in prices
  • Price growth is expected to be flat in 2016

In June 2016, consumer prices decreased by 0.4%, year on year, in Estonia. Goods were 0.6% and services 0.1% cheaper compared to one year ago. Consumer prices declined due to lower energy and food prices.

Motor fuels were 10% and heat energy 9% cheaper than in June 2015. In global markets, crude oil prices were around 20% lower than one year ago in EUR terms. In Estonia, in June, food prices declined by 1%. Abundant supply and favourable weather conditions have pushed down the prices of vegetables, milk, and meat products.

According to our current estimates, consumer prices are expected to be flat in 2016. Deflation should end during the second half of the year due to higher prices of commodities, especially oil, and an increase in excise tax rates of motor fuels, alcohol beverages, and tobacco.

Eluasemekulud vähenesid aastaga 1,1 protsenti

07.07.2016

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta juunis võrreldes maiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga -0,4%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2015. aasta juuniga võrreldes 0,6% ja teenused 0,1% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes langenud 1,5% ja mittereguleeritavad hinnad jäänud samale tasemele.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 9,8% odavnenud mootorikütus. Sealjuures oli bensiin 10,2% ja diislikütus 9% odavam. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel 8,8% kallimad alkohoolsed joogid, 9,4% odavam soojusenergia ja 11% odavam köögivili. Kodudesse jõudnud elekter oli juunis aastataguse ajaga võrreldes 8,1% kallim.

Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja kodudesse jõudnud elektri 6,7%-line kallinemine. Suuremat mõju indeksile avaldas veel transport, kus mootorikütus kallines 2,1% ning juuniks ostetud lennukipiletid olid 14,5% kallimad.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2016
Kaubagrupp Juuni 2015 – juuni 2016, % Mai 2016 – juuni 2016, %
KOKKU -0,4 0,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid -1,2 0,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas 6,9 -0,6
Riietus ja jalatsid 3,7 -1,6
Eluase -1,1 1,3
Majapidamine 0,7 0,5
Tervishoid 2,0 0,2
Transport -5,2 1,4
Side -1,5 0,1
Vaba aeg 0,3 -0,7
Haridus ja lasteasutused -13,8 0,2
Söömine väljaspool kodu, majutus 2,7 1,7
Mitmesugused kaubad ja teenused 2,4 0,3

Tallinnas tehti poole aastaga 6531 kinnisvaratehingut

06.07.2016

1Partner KinnisvaraTallinnas vormistati 2016. aasta esimese kuue kuuga 6531 kinnisvaratehingut, mis on 2,4 protsenti enam kui mullu samal ajal, analüüsib 1Partner Maa-ameti statistikat. Samal ajal on ettevõtte tegevdirektori Martin Vahteri sõnul jõudnud hinnakasvu pidurdumine nüüd ka statistilistesse näitajatesse.

Martin Vahteri sõnul näevad mõned inimesed, et uue kinnisvarakriisi märgid on üleval – kraanad on püsti, kallid restoranid täis ning teenindus käib alla. “Kinnisvara tehingustatistika seda ei näita. Statistika on alati tahapoole vaatav ning nüüd on hinnakasvu pidurdumine ka numbritesse jõudnud,” rääkis Vahter.

“Aastaga on nii hinnad kui tehingumahud püsinud samal tasemel. Igal ajal on arendajaid ning ostjaid, kes teevad rumalaid otsuseid, aga pangad praegu tühje põlde või igat projekti ei finantseeri ja mullistumist ei toeta,” lisas Vahter.“Lähima paari aasta jooksul kinnisvarasektoris olulisi muutusi ei toimu. Pole põhjust oodata, et miski läheb palju odavamaks või kallimaks.”

Tallinna korteritega tehti tänavu esimesel poolaastal 4315 tehingut, mis on 2,4 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Korteri ruutmeetri keskmine hind kasvas aastaga 1,4 protsenti 1567 euroni.

Maju müüdi tänavu esimesel poolaastal Tallinnas 165, mis on mullusega võrreldes 13,6 protsenti vähem. Tänavu on müüdud 79 krunti, mis on eelmisest aastast 6,8 protsenti rohkem.

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2016 II kvartal

06.07.2016

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende muutused (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Eesti maakonnakeskuste korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja selle muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja selle muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

KV.EE: korteripakkumiste vähenemine kergitab hindu

06.07.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaalis KV.EE pakuti juunis müügiks 11078 korterit. Eesti korterite kogupakkumiste hulk kasvas aastaga 6%. Pakkumiste keskmine hind kerkis tasemele 1428 €/m², mis teeb aastaseks hinnatõusuks 5%.

Enamuses maakondades korterite müügipakkumiste arv aastataguse ajaga võrreldes vähenes ja seda lausa kümnetes protsentides. Siiski on väiksemate maakondade korteriturg piisavalt õhuke, et see ei seganud Eesti kogu korteripakkumiste arvu tõusu. Viimast vedasid Eesti suurimad piirkondlikud keskused Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu.

Korterite pakkumishinnad on aastatagusega võrreldes kerkinud kõikides maakondades peale Ida-Virumaa. Siingi näeme portaali KV.EE andmete baasil mitmetes maakondades märkimisväärseid mitmekümneprotsendilisi kasvunumbreid. Näiteks on Valgamaa korteripakkumiste keskmine hind aastatagusega võrreldes kerkinud 28 ja Viljandimaal 22%.

Pakkumiste arvu vähenemine ja keskmise hinna kerkimine ning tehingute arvu kasv näitavad, et alates 2009. aasta kinnisvarariisi põhjast alguse saanud kinnisvaraturu kasv on nüüdseks Tallinnast ja teistest suurematest tõmbekeskustest nüüdseks väiksematesse maakondadesse jõudnud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 06/2015 06/2016 Muutus, % 06/2015 06/2016 Muutus, %
Eesti 10 478 11 078 6% 1 362 1 428 5%
Harjumaa 6 302 6 629 5% 1 728 1 809 5%
Ida-Virumaa 1 244 1 650 33% 446 440 -1%
Jõgevamaa 67 59 -12% 304 306 1%
Järvamaa 45 39 -13% 326 368 13%
Läänemaa 155 89 -43% 608 668 10%
L-Virumaa 159 106 -33% 422 462 9%
Põlvamaa 62 48 -23% 400 451 13%
Pärnumaa 237 242 2% 1 165 1 240 6%
Raplamaa 105 52 -50% 468 507 8%
Saaremaa 44 35 -20% 883 899 2%
Tartumaa 1 807 1 913 6% 1 300 1 378 6%
Valgamaa 80 70 -13% 281 360 28%
Viljandimaa 83 72 -13% 613 747 22%
Võrumaa 73 58 -21% 438 446 2%
 
Narva 250 543 117% 637 568 -11%
Pärnu 146 147 1% 1 270 1 374 8%
Tallinn 5 528 5 748 4% 1 820 1 911 5%
Tartu 1 584 1 750 10% 1 355 1 416 4%

Korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Projekt „Hoovid korda“ saab lisarahastuse

06.07.2016

TallinnSel aastal osalesid Tallinna korteriühistud suure huviga projektis „Hoovid korda“. Tallinna linna II lisaeelarvest Lasnamäe korteriühistutele on planeeritud eraldada täiendava toetusena 40 000 eurot.

Täiendavad eelarvelised vahendid on mõeldud eelkõige korteriühistusele, kellel käesoleval aastal toetus eraldada ei õnnestunud. Juhul, kui linnavalitsuse hindamiskomisjoni poolt koostatud paremusjärjestuse alusel ühistutele eraldatud toetuse protsent jäi esialgu ebamõitslikult väheseks, võib juba toetust saanud korteriühstutele toetust eraldada täiendavas mahus.

Korteriühistutel on õigus linnalt toetust saada kuni 70% ulatuses projekti maksumusest. Toetuse maksimaalseks suuruseks on kinnitatud 15980 eurot aastas ning 39950 eurot kolmel aastal kokku. Toetus makstakse välja toetusesaaja poolt esitatud kuludeklaratsioonide alusel ning eelnevalt teostatud töö kvaliteeti kontrollides. 2016. aastal laekus Lasnamäe Linnaosa Valitsusele 28 avaldust, millest 17 sai rahuldatud.

Tallinna linn asus toetama korteriühistute hoovialade korrastamist 2005. aastal, mil 90 korteriühistut said toetust oma hoovide korrastamisel kogusummas 10 mln krooni. Korteriühistute suure huvi tõttu otsustati koostööd korteriühistutega jätkata ning 27. märtsil 2006. aastal jõustus Tallinna Linnavalitsuse määrus, millega kehtestati projekti “Hoovid korda” raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord.

Määruse kohaselt on korteriühistutel linnalt toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele:

  • hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks;
  • parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks;
  • sadevete probleemide lahendamiseks hoovis;
  • haljasala, puhkeala vms avatud ala rajamiseks või parendamiseks;
  • kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks;
  • mängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või parendamiseks;
  • tänavavalgustuse, aedade või piirete paigaldamiseks või parendamiseks sh tõkkepuude paigaldamiseks, hoovi inventari (sh jalgrattahoidlad) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuvate abihoonete rekonstrueerimiseks või lammutamiseks ja rattamajade rajamiseks.

Uuendusena sai alates 2016. aastast toetust taotleda ka hoovi turvakaamerate paigaldamiseks ning supergraafika (seinamaalingu) loomiseks.

Nasdaq Balti fondinimekirjas noteeritakse Baltic Horizon Fundi osakud

05.07.2016

Baltic HorizonNasdaq teatab, et kolmapäeval, 6. juulil noteeritakse Nasdaq Balti fondinimekirjas Baltic Horizon Fundi osakud. Juriidiliselt noteeritakse fond Nasdaq Tallinna turul.

Baltic Horizon Fund on äsja asutatud ja Eestis registreeritud lepinguline investeerimisfond. Fondivalitseja on Northern Horizon Capital AS. Fond investeerib otseselt või kaudselt Eestis, Lätis ja Leedus asuvasse kinnisvarasse, keskendudes eriti pealinnadele Tallinnale, Riiale ja Vilniusele. Täpsemalt saab lugeda ettevõtte kodulehelt.

„Baltic Horizon Fundi noteerimine on esimene investeerimisfondi kauplemisele võtmine Eesti turul ja seega peaks investorite jaoks tegemist olema väga rõõmustava uudisega,“ ütles Nasdaq Balti börsiteenuste juht Daiga Auziņa-Melalksne. „Börsil kaubeldavate finantsinstrumentide valiku laiendamine on üks meie prioriteete ning Baltic Horizon Fundi noteerimine on selles osas tugev samm edasi.“

„Meil on hea meel olla esimene kinnisvarafond, mis noteerib oma osakud Tallinna börsil,“ ütles Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam. Listimisega plaanime juhtida suuremat tähelepanu investeerimisvõimalusele, mida pakub professionaalselt juhitud ning dividendidele orienteeritud ärikinnisvara fond. Ühtlasi on meil hea meel anda panus Baltikumi kapitaliturgude arendamisse koostöös Nasdaq-i meeskonnaga.“

Baltic Horizon Fund viis 6.-29. juunini läbi fondiosakute kombineeritud avaliku pakkumise, mille käigus pakuti kuni 30 567 018 osakut (neist 23 668 112 uut osakut ning 6 898 906 varasemate investorite omanduses olevat osakut) hinnaga 1,3086 eurot osaku kohta. Kokku märkisid investorid 22 709 723 osakut, mis rahalises vääringus vastab ligikaudu 30 miljonile eurole. Fondi netotulu pakkumise käigus müüdud osakutest on ligi 20,5 miljonit eurot.

Kokku noteeritakse Nasdaq Balti fondinimekirjas 41 979 150 Baltic Horizon Fundi osakut.

Nasdaq, Inc. on maailma juhtiv kauplemis-, börsitehnoloogia-, noteerimis-, teabe- ja avalike ettevõtete teenuste pakkuja, tegutsedes kuues maailmajaos. Maailma esimese elektroonilise börsi loojana kasutatakse meie tehnoloogiat enam kui 70 väärtpaberiturul rohkem kui 50 riigis. Ligikaudu üks kümnest väärtpaberitehingust maailmas tehakse Nasdaqi tehnoloogia vahendusel. Nasdaq on koduks enam kui 3700 noteeritud ettevõttele, mille turuväärtus on kokku üle 9,6 triljoni dollari.

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad jätkavad languse lainel

05.07.2016

Kinnisvaraportaal KV.EEPortaali KV.EE elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks jätkab vaikset languse trendi ja on jõudnud 84,8 punktile. See on eelmisest kuust 1,3% allpool. Aastataguse ajaga võrreldes on pakkumishind siiski 7,6% kõrgemal.

Elamispindade pakkumishinna languse taga on jätkuvalt kõrge elamispindade pakkumiste arv. Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste koguarv on 18 877. Veel käesoleva aasta alguses oli elamispindade müügipakkumisi kõigest 17 550.

Pakkumiste arvu tõusu julgustab aktiivne elamispindade turg. Kõrge tehingute arv soosib vara müüki panemist. Samuti aitab pakkumiste arvu suurenemisele kaasa korterite uusarenduste kõrge arv, mis toob pakkumisse uue korteriostja vana eluaseme.

Kõrge pakkumiste arv hoiab elamispindade hinnad surve all. Kuivõrd ostjad on turul ehk tehingute arv on kõrge, ei ole otseseks tehingute hindade languseks täna põhjust. Küll on pakkumiste laia skaala tõttu ostjate valikuvõimalus hea.

See tähendab, et ostjad ei pea lõpliku ostuotsuse langetamisega liigselt kiirustama ja nad saavad katsetada, milline on kinnisvaramüüja viimane taluvuspiir hinnast kinnishoidmise või langetamise osas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Какие расходы сопутствуют жилищному кредиту?

05.07.2016

SEB PankНа какие условия жилищного кредита я могу повлиять? Жилищный кредит означает не только то, что вы получите деньги на приобретение нового дома: необходимо учитывать, что кредит и покупка сопровождаются множеством дополнительных расходов.

Единовременные расходы

К единовременным расходам, которые должен учитывать заемщик, относятся:

  • Плата за оформление договора о кредите, размер которой зависит от прейскуранта банка. Как правило, плата вносится при подписании договора или получении кредита.
  • Плата за оценку залоговой недвижимости. Работу оценщика оплачивает заемщик, ее стоимость зависит от прейскуранта бюро недвижимости. Важно, чтобы экспертная оценка была заказана в бюро недвижимости, которое принимает банк. Обычно информация о таких бюро приведена на сайте банка.
  • Плата нотариусу и госпошлина при оформлении сделки купли-продажи недвижимости и установке ипотеки. Окончательная сумма обычно выясняется только при заключении нотариальной сделки, так как она может варьироваться в зависимости от деталей сделки. Порядок начисления платы установлен правовыми актами. Приблизительные расходы высчитываются при помощи калькулятора платы за услуги нотариуса.
  • Плата за поручительство KredEx (3% от суммы, на которую оформляется поручительство), если в качестве залога по кредиту используется поручительство SA KredEx.

Периодические расходы

К периодическим расходам, которые заемщик должен учитывать в дополнение к возврату кредита, относятся:

  • Расходы на страхование залогового имущества, так как недвижимость необходимо застраховать. Сумма зависит от объекта и выбранной страховой защиты. Следует обратить внимание на то, что страхование от определенных рисков (пожара, водопроводной аварии, вандализма, стихийного бедствия) является обязательным. Также должны быть соблюдены требования к страховке.
  • Ежемесячный платеж по страхованию кредита. В случае потери заемщиком работы, тяжкого вреда здоровью, потери трудоспособности или смерти страховая защита кредита поможет обеспечить возврат банку кредита или его части. Страховая защита кредита не является обязательной.

Помимо вышеперечисленных расходов, стоит подумать и о других затратах, к которым ведет приобретение нового жилья: например, ремонт дома, меблировка и переезд.

Выяснить все расходы, сопутствующие покупке жилья, необходимо еще при подаче ходатайства о кредите. При необходимости зарегистрируйтесь на консультацию по жилищному кредиту и посоветуйтесь с менеджером по обслуживанию частных клиентов. Проанализировав все расходы и выбрав подходящий объект, заполните ходатайство о жилищном кредите.

Герли Рамлер
журналист

http://www.seb.ee/node/13249

Koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” toimub Tallinnas 20/09/2016

05.07.2016

Kaia KirsKinnisvarakoolis Tallinnas toimub  koolitus “Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris” 20/09/2016.  Koolitust viib läbi Reminet OÜ juhatuse liige  Kaia Kirs.

Koolitusel „Kinnisvara korrashoid avalikus sektoris“ räägitakse korrashoiu põhialustest, kinnisvara omaniku ja tema esindaja rollidest, ülesannest ja väljakutsetest.

Koolitus on suunatud riigiametnikele kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega või puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega.  Koolitusele oodatakse ka kõikide ettevõtete haldus- ja hooldusjuhte, tehnikajuhte ja varadega tegelevaid spetsialiste.

Koolitus toimub Tallinnas teisipäeval 20/09/2016 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Где найти деньги на ремонт дома и покупку мебели?

05.07.2016

SEB PankВы приобрели квартиру или дом и считаете, что некоторые помещения нуждаются в небольшом или, напротив, в основательном ремонте, а еще – что надо заменить шторы и освежить кухонную мебель. Если все свободные средства потрачены на покупку жилья, где найти дополнительные деньги на ремонт и меблировку?

Малый кредит выдают без залога, но под большие проценты

На первый взгляд, самым простым кажется купить материалы для ремонта или мебель в рассрочку, на кредитную карту или выбрать краткосрочный потребительский кредит. Эти малые кредиты не требуют залога, и, как правило, платежеспособный клиент получает утвердительный ответ на ходатайство в течение пары дней.

При этом процентная ставка у таких кредитов выше, чем у жилищных или ипотечных кредитов с залогом в виде недвижимости.

Кредит под залог недвижимости выгоднее, но требует времени

Жилищный кредит выдается на ремонт жилья, в том числе, например, на покупку интегрированной мебели. Бытовую технику и мебель можно купить при помощи ипотечного кредита, который, по сути, является потребительским кредитом под залог недвижимости.

В случае и жилищного, и ипотечного кредита процентная ставка ниже, чем у малого кредита. Однако надо обратить внимание на то, подходит ли установленный ранее залог и для того, чтобы взять дополнительный кредит, и следует ли оформлять у нотариуса дополнительную ипотеку или менять требования. Если необходимы дополнительные действия, кредит может оказаться более дорогим и потребовать времени.

В некоторых случаях вам нужно будет предоставить банку документы (например, фотографии квартиры или дома вместе с новой экспертной оценкой), подтверждающие целенаправленное использование кредита.

Беря кредит, учитывайте дополнительные расходы

Подыскивая жилье и ходатайствуя о кредите, сразу подумайте о ремонте и меблировке. Если у вас есть свободные средства, то, возможно, не стоит тратить все накопления на первый взнос. Вместо этого можно оставить часть денег на покупку мебели.

При меньшем самофинансировании все же необходимо учитывать, что в этом случае сумма кредита и ежемесячные платежи будут выше, а с большей суммы вы заплатите и больше процентов. Но если взять эту же сумму как малый кредит, то из-за высокой процентной ставки расходы могут быть еще больше.

Планируя сумму, необходимую на самофинансирование, меблировку и ремонт дома, учитывайте и расходы, сопутствующие кредиту.

Пирет Сойдла
менеджер по обслуживанию клиентов SEB

http://www.seb.ee/node/13248

1 2 3 … 997 998 999 … 1,573 1,574 1,575