Rahandusministeerium soovib muuta riigihangete vaidluste lahendamise efektiivsemaks. Selleks on kavas muuta riigihangete vaidlustuskomisjon kohtusüsteemi osaks.
Eestis lahendatakse riigihangete vaidlusi kuni neljas astmes. Nendest esimene on kohtuväline riigihangete vaidlustuskomisjon, kelle otsuse peale saab pöörduda halduskohtusse ning edasi ringkonna- ja riigikohtusse.
„Selleks, et muuta riigihangete vaidluste lahendamine tõhusamaks, teeme ettepaneku liita vaidlustuskomisjon kohtusüsteemi osaks. Nende töö on väga oluline hangete usaldusväärsuse tagamisel. Ühtlasi see muudab riigi töötamise efektiivsemaks, mis on olnud kahe viimase valitsuse eesmärk,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. Rahandusministeerium saatis möödunud nädalal väljatöötamise kavatsuse huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. Tagasisidet oodatakse 25. maiks.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsleri Raigo Uukkivi sõnul kaasneks muudatusega menetlusreeglite ühtlustumine. „Nimelt on riigihangete seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus menetlusreeglites mitmesuguseid erisusi,“ ütles Uukkivi. „Nende reeglite ühtlustamine tooks omakorda kaasa suurema õigusselguse, pooltele väiksema töö- ja halduskoormuse ning kulude vähenemise.“
Muudatused loovad võimaluse kasutada hankevaidluses kohtusüsteemi tööriistu nagu e-toimik, kohtute infosüsteem ja digitaalne kohtutoimik. Nende abil saavad osapooled paremini töötada digitaalsete andmetega.
„Rahandusministeeriumi eesmärk on hankevaidluste lahendamise süsteem, mis oleks vähemalt sama kvaliteetne ja kiire kui praegune, kuid tagaks pikemas plaanis veel parema korralduse ning paremad arenguvõimalused,“ märkis riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Estella Põllu. „Kavas on reguleerida vaid hankevaidluste struktuurset mudelit ja sellega seotud menetlusreegleid.“
Tutvu riigihangete seaduse muutmise väljatöötamise kavatsusega rahandusministeeriumi kodulehel või eelnõude infosüsteemis.
Eelmisel aastal esitati vaidlustuskomisjonile (VaKo) 201 vaidlustust, viimase viie aasta keskmine vaidlustuste arv aastas on 244. Peamiselt vaidlustatakse hankemenetluses hankija tehtud otsuseid. Kõige rohkem ehk 105 korral vaidlustati möödunud aastal pakkumuse edukaks tunnistamise otsuseid.
Väljatöötamise kavatsuse koostamiseks konsulteeris rahandusministeerium VaKo, justiitsministeeriumi ja Tallinna halduskohtu esindajatega. Järgmistes etappides kaastakse hankijaid, pakkujaid, teisi valitsusasutusi, kohalikke omavalitsusi, ettevõtlusorganisatsioone, kolmandat sektorit ning kohtuid, et tagada kõikehõlmav huvigruppide kaasamine.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
