Rahandusministeerium: Näeme aasta kokkuvõttes sõjamõjudest hoolimata majanduskasvu

RahandusministeeriumRahandusministeerium avaldas suvise majandusprognoosi, mille järgi Eesti majandus kasvab hoolimata Venemaa peetava sõja mõjudest aasta kokkuvõttes 1% võrra. Kõrged energiahinnad ja inflatsioon on hetkel majandusele suurimaks väljakutseks.

„Eesti majandus on olnud hea ja sitke kohaneja, tulnud toime nii COVIDi kriisiga kui Venemaa sõjaga lääne väärtuste vastu. Aasta lõpeb kokkuvõttes positiivse majandustulemusega ja suurenenud maksulaekumine annab võimaluse energiahindadega toime tulemisel inimestele leevendust pakkuda,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Rahandusministri sõnul jääb maksukoormus järgmistel aastatel Eestis praegusele tasemele – 32-33%. “Järgmine aasta toob tänu majanduse tugevale seisule suure muutuse pensioni saajatele – keskmine pension tõuseb 704 euroni ja muutub tulumaksuvabaks nii tööl käivate kui pensionieas koju jäänud inimestele,” rääkis Pentus-Rosimannus.

Viimatises, aprillis avaldatud kevadises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaallanguseks 2022. aastal 1 protsenti. Sõjaga seotud majandusmõju on suvekuudel osutunud siiski kardetust väiksemaks ja Eesti ettevõtted on sanktsioonide ja tarneraskustega kohanenud paremini kui kevadel arvasime. Samuti on majandusele tuge andmas sõjamõju leevendav lisaeelarve. Seetõttu on värskes majandusprognoosis kasvuhinnangut mõnevõrra tõstetud ning käesolevaks aastaks ootab rahandusministeerium 1 protsendi suurust reaalse SKP kasvu.

Suurim väljakutse majandusele on nii sel kui järgmisel aastal kiire hinnakasv, mis pärsib nii tarbimist kui ka investeeringuid. Sisenõudlus pöördub 2022. aastal langusesse ning jääb nõrgaks ka 2023. aastal. 2023. aastaks ootame 0,5 protsendi suurust majanduskasvu. Olukord hakkab paranema alles järgmise aasta teisel poolel.

Majandussektorite lõikes panustab majanduskasvu eelseisvatel aastatel enim teenuste sektor. Töötlevat tööstust mõjutab ettevaates sisendhindade tõus ning kesisem ekspordinõudlus seoses peamiste kaubanduspartnerite majanduste jahtumisega.

Võrreldes kevadise prognoosiga on rahandusministeerium inflatsiooniprognoosi oluliselt suurendanud. Tarbijahinnad kasvavad sel aastal prognoosi järgi 19,5 protsenti. Hinnakasvu tipp peaks jääma sügiskuudesse; 2023. aasta kevadel taandub inflatsioon ühekohaliseks ning aasta lõpus marginaalseks. See kehtib eeldusel, et kevadel pöörduvad energiahinnad langusesse nagu oodatakse tulevikutehingutes ja uusi üllatusi energiakandjate kättesaadavuses ei tule.

Võrreldes kevadprognoosiga näitab värske prognoos eelarve oluliset paremat seisu. Kui kevadel prognoositi selle aasta struktuurseks defitsiidiks -4,5%, siis seatud kulutamise raamidest kinnihoidmine ja maksulaekumise kasv vähendab struktuurse puudujäägi sel aastal -2,6%ni.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

17.-19.01.2023 Kinnisvara ABC