Tallinnas Noblessneris kerkiv Loodusmaja on saavutanud oma täiskõrguse ning tähistab sarikapärja allatoomise traditsiooniga ehitustööde kordaminekut ja edukat jätkumist. Eesti suurim avalikuks kasutuseks plaanitud puithoone valmib 2026. aasta suvel ja avatakse pidulikult 2027. aasta alguses.
„Loodusmaja saab olema innovaatiline eeskuju nii oma arhitektuuri, ehituskvaliteedi kui ka sisu poolest. See on kaasaegne ja nutikalt läbimõeldud hoone, mis tõstab esile Eesti puitehituse võimekust. Eriline maja loob inspireeriva õhkkonna, kus saab uurida ja kogeda mitte ainult looduse ja keskkonna, vaid ka kaasaegse elukeskkonna kujundamise võimalusi – alates puhtast energiast ja targast ehitusest kuni ringmajanduse ja rohetehnoloogiateni,” sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Enam ei pea kaua ootama ja saab lisaks Loomaaiale või kohvikule tulla pealinna vaatama ka Loodusmaja,“ lisas minister.
„Ehitustööd on kulgenud üldjoontes plaanipäraselt. Kompleksi iseloomustav keerukas kaaristu on ehitusmeeskonnale pakkunud omajagu tehnilisi väljakutseid. Just sellised arhitektuursed erilahendused annavadki hoonele iseloomu ja teevad sellest midagi enamat kui lihtsalt kontori- või muuseumikompleksi – nendest hoonetest kerkivad maamärgid. Kuigi valmimiseni on veel aega, on dokihoone juba praegu muljetavaldav ning kujuneb kindlasti väärikaks osaks Noblessneri ajaloolisest ja mereäärsest linnaruumi tervikust,” ütles Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja.
“Loodusmaja on olnud meie jaoks väga põnev ja väljakutseid pakkuv projekt nii ehituse kui ka projekteerimise poole pealt. Kõik väljakutsed on aga seni seljatatud ja seda tänu väga heale koostööle nii tellija kui ka arhitektidega,” ütles Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak.
Loodusmaja peaprojektijuhi Rauno Rauski sõnul on seni põnevaimaks ülesandeks olnud keeruka puidust kaaristu projekteerimine ja ehitus: “Seda eriti dokihoones, kus vaatemänguliselt kõrge kaare küljes ripub 16,5 meetri laiune ja 21 meetri kõrgune üle 30 tonni kaaluv klaaspostidega klaasfassaad. Ehituse käigus leidsime ka vana vesilennuki angaari vundamendid, ajalooliselt oli siia asukohta kavandatud veel kaks samasugust angaari nagu Lennusadama võimas hoone. Angaari vundamendile tulid maa seest välja vägevad maakivid, mida saame praeguses ehitusprotsessis taaskasutada, et vähendada liimpuittalade läbipainet muuseumihoone katusel,” lisas Rausk.
„Sama jõudsalt kui kerkib Loodusmaja hoonekompleks, valmib ka muuseumi sisu, koos selle südameks oleva tuumnäitusega „Kooselu kunst“. Näitus, mis valmib koostöös ideekonkursi võitja, Hollandi loovagentuuriga Studio MAST, hakkab rääkima muuhulgas sellest, kuidas looduses on kõik omavahel seotud ning et ka inimene on selle osa. Hiljuti lõppenud kogumiskampaania tõi muuseumile ka rohkelt inimese ja looduse suhtest rääkivaid esemeid ja liigutavaid lugusid, mida saab avastada juba ületuleval aastal Põhjamaade modernseimas loodusmuuseumis ja kohtumispaigas,“ sõnas Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.
Kompleksi kuuluvad kolm omavahel ühendatud hoonet: viiekorruseline dokihoone, neljakorruseline linnamaja ning kolmnurkse põhiplaaniga muuseumimaja. Kõigi kolme hoone karkasside puidulahendus toob esile tänapäevase puitarhitektuuri mitmekesised võimalused. Igaüks neist näitab omal moel innovatsiooni ning pakub seeläbi referentsi tulevaste puithoonete ehitusel. Loodusmajast saab Eesti suurim avalikus kasutuses olev puithoone.
Hoone esimesele tasandile on planeeritud Eesti Loodusmuuseumi püsiekspositsioon, mis kulgeb läbi kogu kompleksi. Dokihoone esimene korrus on avatud külastajatele ning täidab kogukonda kaasava ja toetava keskuse rolli.
Kompleksi haljastus on inspireeritud Eesti looduskooslustest ning hoone ümbrusesse rajatakse mitmekesised õppealad, mis loovad seose looduse ja linnaruumi vahel.
Loodusmaja valmimine on planeeritud 2026. aasta suvesse, millele järgneb sisseseade ja ekspositsioonide paigaldus, et keskus saaks uksed avada avalikkusele 2027. aasta alguses.
Loodusmaja valmimist juhib Riigi Kinnisvara ning tellijaks on Kliimaministeerium. Arhitektuurse lahenduse on loonud arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid, ehitab Nordecon AS ja omanikujärelevalvet teostab Infragate Eesti AS.
Loodusmaja sarikasündmus. Foto: Margus Pahv.
