Tänases otsuses rõhutas Riigikohus, et maaomanikke tuleb teavitada, kui nende kinnistul leitakse ja kantakse registrisse kaitsealuse liigi elupaik.
2019. aastal märkis Keskkonnaamet keskkonnaregistrisse kanakulli elupaiga, kuid ei teavitanud sellest kinnistuomanikku, kelle maalt elupaik leiti. 2020. aastal esitas maaomanik Keskkonnaametile metsateatised, millega soovis teha osalist lageraiet samal kinnistul. Keskkonnaamet jättis metsateatised registreerimata, kuivõrd kanakull, kelle elupaik kinnistul oli tuvastatud, on liigina ohualdis ning lageraie olemus ja elupaiga säilimine kanakullile sobivana ei ole ühildatavad.
Kaebaja vaidlustas metsateatiste registreerimata jätmise. Keskkonnaamet vaiet ei rahuldanud ja kinnistuomanik pöördus kohtusse. Riigikohtu halduskolleegiumi hinnangul oli Keskkonnaamet teinud mh menetlusvea kaebaja ärakuulamisel.
Päev enne metsateatiste registreerimisest keeldumist teavitas Keskkonnameti esindaja telefonikõnes kaebajat, et tema kinnistul on kanakulli elupaik ja et sellest tulenevalt jäävad metsateatised registreerimata. Riigikohtu hinnangul ei jätnud see kaebajale mõistlikku ajaakent piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja jaoks oli kanakulli elupaik tema kinnistul uudiseks.
Kolleegiumi sõnul ei ole välistatud, et õigeaegne elupaigast teavitamine oleks hoidnud ära vaidluse selle üle, kas ja millal on kanakull väidetavaid pesapuid kasutanud ja seega kas lageraie peaks olema lubatav. Kuna kanakulli vaatlused ja elupaiga registreerimine toimusid kaebaja selja taga, oli Riigikohtu hinnangul kaebajal keeruline tagantjärele esitada ka tõendeid selle kohta, mis tema kinnistul viimaste aastate jooksul on sellega seoses toimunud.
Riigikohus sedastas, et maaomanike teavitamine on oluline. Ühe lahendusena pakkus kolleegium välja automatiseeritud teavitussüsteemi, mis saadaks omanikule näiteks e-kirja, kui tema maal leitakse kaitsealuse liigi elupaik.
Menetlusvigadest hoolimata nõustus Riigikohus lõppastmes eelnevate kohtuastmetega, et metsateatiste registreerimata jätmine oli õiguspärane. Riigikohtu hinnangul poleks kaebaja ärakuulamine muutnud otsust.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
