SEB statistika näitab, et aasta jooksul on inimeste säästud püsinud sarnasel tasemel. Kuid rahalised puhvrid ei jaotu ühtlaselt – veerandil on palgapäeva eel kontol vähem kui 100 eurot ja vaid 32% on rahatagavara mõttes suutnud pidada sammu inflatsiooniga.
„Kui möödunud ja ülemöödunud aastal oli eraklientide hoiuste kasvuprotsent kahekohaline ning võrreldes vahetult koroonaeelse perioodiga oli kasv lausa 30%, siis alates eelmisest kevadest on aasta jooksul inimeste säästud püsinud sarnasel tasemel,“ tõdes SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt.
Rahalised puhvrid ei jaotu ühtlaselt
Veerandil on palgapäeva eel kontol vähem kui 100 eurot, kolmandik on suutnud varuda peaaegu keskmise netopalga jagu sääste (100 kuni 1 500 eurot), igal kümnendal on kogutud 1 500 kuni 4 500 eurot ja vaid igal kolmandal on enam kui kolme keskmise palga jagu vahendeid.
„Inflatsioon on aga raha väärtust kontol ligi 17% võrra vähendanud. Seega kui võtta arvesse raha ostuvõimet, siis võib öelda, et 32% klientidest on rahatagavara mõttes suutnud inflatsiooniga sammu pidada, sest nende isiklike säästude maht on võrreldes möödunud aastaga kasvanud vähemalt 17%. Samas 68% inimestest on puhvriks oleva rahaga olukord teine: neist 17% on aasta jooksul sääste küll kasvatanud, aga säästud ei ole sammu pidanud inflatsiooniga. Seega tinglikult võib öelda, et nende inimeste ostujõud on väiksem kui eelmisel aastal,“ selgitas Kitt.
Raha suunatakse tähtajalisele hoiusele
Viimastel kuudel kasvanud tähtajaliste hoiuste intressimäärad on pannud erakliente suunama raha arvelduskontolt tähtajalisele hoiusele. „Kui aasta tagasi oli eraklientide säästudes 86% arvelduskontol ja vaid 14% tähtajalisel hoiusel, siis tänavu esimese kvartali lõpuks on esimene näitaja kahanenud 80%-le. Seejuures on eraisikute tähtajaliste hoiuste maht aastaga kahe ja poole kordistunud. Kliendid eelistavad sõlmida tähtajalise hoiuse aastaks, mille intressiks on praegu sõlmitavatel lepingutel 3,35%,“ lisas Kitt.
SEB analüüsi aluseks on aktiivsete eraklientide säästukäitumine.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
