SEB: Eksport võtab hoogu maha

SEB PankEuroopa tööstuse ebakindlus on aina rohkem mõjutamas ka Eesti eksporti. Füüsiliste kaupade asemel tasubki ehk rohkem teenuseid arendada – ka neid saab eksportida.

Juuli eksport parem kui esmapilgul paistab

Pensionireformi ja riigieelarve kõrval on Eesti majanduse üheks aktuaalseks probleemiks kerkimas olukord väliskaubanduses. Alarmeerivalt kõlas Statistikaameti sellenädalane pressiteade, mille kohaselt oli Eesti kaupade eksport juulis viimaste aastate kesiseim. Nii on Eestis toodetud kaupade väljavedu vähenenud 10% juba kaks kuud järjest. Langusele vaatamata oli vähemalt juulis tegelik pilt märksa parem. Nimelt põhjustas kukkumise suuresti vaid üks kaubagrupp – mineraalsed tooted ehk erinevad kütused sh põlevkiviõli. Võrreldes 2018. aasta juuliga vähenes nende müük enam kui 100 mln euro võrra ehk ligi 60%. Väga kõrge oli ka võrdlusbaas: kui tavaliselt ekspordib Eesti mineraalkütuseid ühes kuus keskmiselt 120 mln euro väärtuses, siis eelmise aasta juulis küündis see number 190 mln euroni. Ilma mineraalkütuste tooterühma arvesse võtmata, oleks Eestis toodetud kaupade eksport isegi 4% võrra kasvanud. Positiivse poole pealt tegi juulis tugeva tõusu erinevate masinate ja seadmete eksport, kuid ka näiteks valmismajade müük, millele on Põhjamaade aeglustuv ehitusturg paraja väljakutse esitanud.

Väliskaubanduse lähitulevik tundub endiselt nigel

Sellele vaatamata on tõenäoline, et 2019. aasta teises pooles hakkame nägema ekspordi laiapõhjalisemat langust. Negatiivse uudisfooni kõrval maailmamajanduse kohta, viitab sellele tööstusettevõtete pessimistlik vaade tulevikule. Sesoonselt kohandatud andmetel oli Eesti tööstussektori ettevõtete majanduslik kindlustunne viimati nii madal 2010. aastal. Täpsemalt põhjustab seda hirm tööta jäämise ees. Kuigi siiani on ettevõtete tootmismahud olnud veel küllalt kõrged, siis uusi tellimusi, eriti just ekspordiks, on laekunud napilt. Tööstusettevõtete negatiivne vaade klapib hästi kokku olukorraga meie peamiste kaubanduspartnerite juures. Nii Soome, Rootsi kui Saksamaa tööstusettevõtete kindlustunne on olnud languses juba 2018. algusest saadik, kuigi niivõrd madalale tasemel kui Eestis, pole indeksid seal veel kukkunud.
Kuid kust on taoline pessimismilaine alguse saanud? Leviva ebakindluse jäljed viivad Euroopa tööstussektori keskpunkti, Saksamaale. Saksamaa enda tööstustoodang on languses juba 2018. aasta keskpaigast. Mida aeg edasi, seda enam hakkavad sealsed mured üle kanduma ka teistesse riikidesse. Tõsisemaid raskuseid on sealse majanduse nõrkus põhjustanud viimasel ajal Soomele, kelle jaoks on Saksamaa kõige olulisem kaubanduspartner. Kui 2018. aasta II kvartalis eksportis Soome Saksmaale kaupasid pea 3 miljardi euro väärtuses, siis selle aasta II kvartalis kõigest 2,4 miljardi eest ehk pea viiendiku võrra vähem. Arvestades Soome tööstusettevõtete jalajälge Eestis läbi tütarettevõtete ja allhankijate võrgustiku, näeme selle tulemusi peagi ka siin.
Saksamaa probleeme on viimastel kuudel lahatud sageli, kuid nende koondnimetaja on siiski Saksa majandus ise. Et ekspordi osatähtsus SKPst küündib niivõrd suures riigis 50% lähedale on harukordne. Võrdluseks piirdub ekspordi panus Itaalias ja Prantsusmaal umbes 30%ga, USAs vaid 12%ga kogu majanduses loodud lisandväärtusest. Kaubandussõdade ja protektsionismi ajastu ei ole sellise majandusmudeli jaoks soodne keskkond. Saksamaa viiest suurimast kaubanduspartnerist kolm – Suurbritannia, USA ja Hiina – on haaratud poliitilistes vastasseisudes. Kaubanduspartnerite impordinõudlust pärsib ebakindlus tuleviku osas, kuid ka majanduslik natsionalism. Milleks tuua sisse kallist Saksa kaupa – näiteks autosid – kui ka kodumaine toodang ajab asja ära. Hiina jt arenevate majanduste puhul on probleem kindlasti pikaajalisem, sest mida võimekamaks muutub kodumaine tööstus, seda keerulisemasse konkurentsipositsiooni satuvad Saksa kaubad. Kuigi Saksamaa-taolise suurriigi majanduse pööramine võtab aastakümneid, peab midagi muutuma. Maailmas, kus aina enam väärtusest luuakse virtuaalses, mitte füüsilises keskkonnas, ei paku klassikalise tööstusriigi roll enam kuigi helget tulevikku.

Eesti eksporti veab IT

Hea näitena on juba mitu aastat Eesti ekspordikasvu kiirendanud kaupade asemel hoopis teenuste müük välisresidentidele. Eriti edukas on selles vallas olnud IT sektor, kes kõigest mõne aastaga on suutnud oma ekspordimahu mitmekordistada. Suuresti selgitab see ka põhjust, miks just väike IT sektor on olnud üks kõige suuremaid panustajaid Eesti viimaste aastate majanduskasvu. Siiski on 2019. aastal pidurdanud ka teenuste eksport. Kui mullu kasvas teenuste müük välismaale keskeltläbi 10%, siis 2019. aasta esimeses pooles on see piirdunud napi 2%ga. Seejuures on jahenemine olnud laiapõhjaline. Suisa langusesse pöördunud on töötleva tööstuse teenuste eksport, mis kahanes aasta esimeses pooles 11%. Kõige positiivsem on pilt endiselt IT sektoris, mille eksport suurenes esimesel poolaastal 12%, kuid 2018. aasta esimeses pooles oli sektori kasv lausa 50% lähedal. Vaatamata kasvu aeglustumisele, jäävad IT-teenused tugeva ekspordipotentsiaaliga haruks ka edaspidi – nende vastu on kaubandustõkete seadmine natuke keeruline ettevõtmine.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 3 = 2

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine