Sotsiaalministeerium kehtestas rangemad nõuded mürale, et kodud ning ühiskondlikud hooned nagu näiteks lasteaiad, koolid ja hooldekodud oleksid vaiksemad – inimeste tervisele paremad.
Ministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling rõhutas, et uuendatud nõuded annavad võimaluse inimeste tervist paremini hoida.
„Müra ei pruugi otseselt tunduda häiriv, aga pidev ja pikaajaline müra on märkamatu terviserisk, mis üha sagedamini keskkonnast tuleneb. Müra vähendamine tähendab vähem stressi, paremat und ja tervemat südant. Nii saame tagada, et meie kodud ja ülejäänud ruumid, kus me palju aega veedame, oleksid vaiksemad ja seega inimeste tervisele paremad,“ ütles Aive Telling.
Sama osakonna nõunik Ramon Nahkur kinnitas, et uued mürapiirid on rangemad, kuid tänapäeval saavutatavad.
„Kehtima hakanud määrus loob selguse, millised müratasemed on tervisele ohutud ja toob nõuded kooskõlla mürastandardiga. Valmistasime uuendused ette koostöös akustikaekspertide, kütte- ja ventilatsiooniinseneride, Kliimaministeeriumi, TalTechi, Terviseameti ja ehitussektori esindajatega. Aluseks võtsime viimaseid teadusuuringuid ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi,“ sõnas Ramon Nahkur.
Määrus „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” täpsustab, milliste hoonetüüpide puhul tuleb müra normtasemeid järgida. Edaspidi kehtivad konkreetsed piirtasemed elamutele, lasteaedadele, koolidele ja hoolekandeasutustele – ehk hoonetele, kus inimesed viibivad pikemalt ja kus liigne müra võib tervist enim mõjutada. Büroo-, tervishoiu-, kaubandus- ja majutushoonete müra käsitlevad edaspidi erialastandardid.
Samuti näeb määrus ette, millistest heliisolatsiooninõuetest tuleb alates jaanuarist 2027 elamute ehitamisel ning ühiskondlike hoonete (nt koolid, lasteaiad, hoolekandeasutused) rajamisel või olulisel ümberehitamisel lähtuda. Näiteks edaspidi peab müra, mis kostab elu- või magamistuppa tehnosüsteemidest nagu näiteks ventilatsioon või küte, olema kahe detsibelli võrra vaiksem. Päevasel ajal liiklusest elutuppa kostev müra peab aga jääma viie detsibelli võrra madalamatesse piiridesse.
Uuendatud müranõuetes on erand kodudes kasutatavatele jahutusüsteemidele. Kui jahutussüsteem on majaülene, siis selle töötamisel võib elu- ja magamistoas päevasel ajal müratase olla lubatust kõrgem kuni kahe detsibelli võrra, ruumipõhise jahutussüsteemi puhul kuni seitsme detsibelli võrra. Mõlemad erandid on seotud sellel suvel kehtima hakanud energiatõhususe määruse nõudega, mille kohaselt tuleb elamutes tagada, et kuumade ilmadega on ruumis temperatuur 26 kraadi. Seetõttu peavad uued elamud olema edaspidi varustatud nn kohustusliku jahutusega ning siin peavad müra- ja sisekliimanõuded üksteisele vastu tulema, sest eesmärk on üks – vaikne ja tervist toetav elukeskkond.
Rangemad müranõuded uute elamute ehitamisel ning ühiskondlike hoonete rajamisel ja olulisel ümberehitamisel hakkavad kehtima alates aastast 2027, ülejäänud alates 17. novembrist 2025.
Olulisemad uuendused:
- Maksimaalne tehnosüsteemide müratase elu- ja magamistoas: 28 dB, erandina 30 dB nn majaülesele jahutussüsteemile ja kuni 35 dB ruumipõhisele puhurkonvektori jahutusele (senise määruse kohaselt 30 dB).
- Maksimaalne liiklusmüra müratase elutoas päevasel ajal: 35 dB (senise määruse kohaselt 40 dB).
- Normid on kehtestatud elamutele, koolidele ja muudele õppeasutustele, lasteaedadele ja lastehoidudele ning hoolekandeasutustele (senise määrusega muu hulgas majutusasutustele, tervishoiuasutustele, äri- ja büroohoonetele).
- Heliisolatsiooni tagamiseks ja olmemüra vähendamiseks viitab määrus standardile EVS 842, mida tuleb järgida uute elamute ja ühiskondlike hoonete ehitamisel ning olemasolevate ühiskondlike hoonete olulisel ümberehitamisel (senine määrus vanale projekteerimise normdokumendile).
Tasub arvestada:
- Olemasolevate hoonete puhul uuendatud nõuded tagasiulatuvalt ei kehti. Nende puhul tuleb lähtuda hoone püstitamise hetkel kehtestatud nõuetest ehk seni kehtinud määrusest.
- Välismüra (nt liiklusmüra, tööstusmüra, tuuleparke jm väliskeskkonna allikad) reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus. Nende õigusaktidega ohjatakse ja vähendatakse müra väliskeskkonnas välismüra piirtasemete, ruumilise planeerimise, müra strateegiliste kaartide ning müra vähendamise tegevuskavade abil.
