Statistikaamet: Elektri hinnatõus tõi septembris kaasa viimase 13 aasta kõige kiirema tarbijahinnaindeksi kasvu

StatistikaametStatistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 4,6% ja teenused 10,4% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit möödunud aasta septembriga võrreldes enim kodudesse jõudnud elektri 74,5% hinnatõus, mis andis kogumuutusest kolmandiku. „Eluasemeteenustest olid suurema mõjuga veel torugaasi 30,1% ja üüri 10% kallinemine. Suurem mõju indeksi muutusele oli endiselt mootorikütuse hinnatõusul – bensiin oli 19% ja diislikütus 28,5% kallim. Toidukaupadest oli enim kallinenud kartul (79,3%), värske köögivili (30,7%) ja mitmesugused toiduõlid (14%),“ lisas Trasanov.

Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati suurem kui 6,6% 2008. aasta detsembris, mil see oli 7,0%.

Augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit põhiliselt eluasemeteenuste hinnatõus. Kodudesse jõudnud elekter kallines kuuga 23,6% ning torugaas 12,7%. Suurem oli mõju veel rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemisel ning kartuli ja värske puu- ning köögivilja mõningasel odavnemisel.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2021
Kaubagrupp September 2020 –
september 2021, %
August 2021 –
september 2021, %
KOKKU

6,6

1,2

Toit ja mittealkohoolsed joogid

3,3

-0,6

Alkohoolsed joogid ja tubakas

1,4

0,2

Riietus ja jalatsid

-1,8

5,1

Eluase

20,2

7,1

Majapidamine

6,0

0,9

Tervishoid

2,4

0,0

Transport

13,0

0,3

Side

-2,8

-0,6

Vaba aeg

5,1

0,3

Haridus ja lasteasutused

2,4

1,3

Söömine väljaspool kodu, majutus

4,5

-3,2

Mitmesugused kaubad ja teenused

3,5

0,6

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.