Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%.
„Kolmandas kvartalis paranesid tööturu üldnäitajad nii eelmise aasta kolmanda kvartali kui ka selle aasta teise kvartaliga võrreldes,“ rääkis statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva. Ta lisas, et töötuid oli kolmandas kvartalis kokku 54 200, mida oli 5000 inimese võrra vähem kui teises kvartalis ja 2100 võrra vähem kui mullu kolmandas kvartalis.
Töötuse määr (7,1%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli kolmandas kvartalis 0,3 protsendipunkti madalam kui eelmisel aastal samas kvartalis (7,4%) ning 0,7 protsendipunkti madalam kui selle aasta teises kvartalis (7,8%). „Vanuserühmadest vähenes nii aasta kui ka kvartali võrdluses 15–24-aastaste noorte töötus, mis veel kvartal varem oli väga kõrge. Vähenes ka 25–49-aastaste töötus, mõnevõrra suurenes aga 50–74-aastaste oma. Piirkondlikus vaates kasvas töötus nii kvartaalses kui ka aastases võrdluses üksnes Ida-Virumaal,“ lausus analüütik.
Hõivatute arv kasvas
Hõivatute arv oli kolmandas kvartalis 705 100, seda on 3000 võrra rohkem kui aasta varem ja 2800 võrra rohkem kui teises kvartalis. Tööhõive määr (69,7%), mis näitab tööga hõivatute osatähtsust 15–74-aastaste hulgas, oli kolmandas kvartalis 0,6 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem ja 0,8 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta teises kvartalis.
„Hõive kasv tuli eelkõige noorte ja keskealiste arvelt: 15–24-aastaseid ja 25–49-aastaseid hõivatuid oli kokku 451 200, mida on 3800 võrra rohkem kui aasta varem ja 14 100 võrra rohkem kui eelmises kvartalis,“ tõdes Vassiljeva ja lisas, et nende vanuserühmade tööhõive määr oli viimase kahe aasta kõrgeim. Samas 50–74-aastaste hõivatute arv vähenes kvartali võrdluses ja oli vaid pisut kõrgem eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes.
Piirkondlikus vaates tuli hõive kasv Lõuna ja Lääne-Eesti, aga eelkõige Kesk-Eesti ning väljapoole Tallinna jääva Harjumaa arvelt. Kahes viimases oli ka hõive kasv võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga kõige suurem. Tallinnas ja Ida-Virumaal vähenes hõive nii aasta kui ka kvartali lõikes.
Majandussektoritest kasvas aasta võrdluses hõive põllumajanduses, metsanduses ja kalapüügis (+2100 inimest) ning teenuste (+5700) sektoris, vähenes aga tööstuses ja ehituses (-2000 inimest). Kvartaliga oli näha hõive kasvu ka tööstuses-ehituses, samas kui teenuste sektoris töötas kolmandas kvartalis 4400 inimest vähem kui teises kvartalis.
Hõivatute hulgas suurenes palgatöötajate ning vähenes ettevõtjate osatähtsus. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga suurenes täisajaga hõivatute arv ja vähenes osaajaga hõivatute arv, sealhulgas ka nende osaajaga hõivatute arv, kes sooviksid töötada rohkem.
Majanduslikult mitteaktiivseid inimesi oli vähem
Tööjõus mitteosalevaid ehk majanduslikult mitteaktiivseid inimesi oli kolmandas kvartalis 252 400 ning nende üldarv vähenes tänu hõive suurenemisele eelmise kvartaliga võrreldes 2800 inimese ja eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4900 inimese võrra. „Meeste hulgas oli näha suuremat kõikumist: kvartali võrdluses mitteaktiivsete meeste arv kasvas 2200 inimese võrra, aasta võrdluses aga vähenes 4600 võrra. Majanduslikult mitteaktiivsete naiste arv vähenes mõnevõrra aastases võrdluses ja veelgi enam teise kvartaliga võrreldes,“ selgitas analüütik.
„Tööjõu ehk majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad hõivatud ja töötud – inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas,“ selgitas Vassiljeva. Tööjõus osalemise määr (75,1%) oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 0,5 protsendipunkti võrra suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis ja 0,3 protsendipunkti võrra suurem kui tänavu teises kvartalis.
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevatest ukrainlastest leiab statistikaameti kiirstatistika valdkonnalehelt.
Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.
Andmed on avaldatud 14.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
