Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis töötuse määr 7,8%, tööhõive määr 68,9% ja tööjõus osalemise määr 74,8%.
„Võrreldes esimese kvartaliga on tööturu näitajad paranenud, kuid jäävad hetkel siiski alla eelmise aasta teise kvartali näitajatele,“ ütles statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva.
Analüütik tõdes, et teise kvartali töötuse määr (7,8%) oli mõnevõrra kõrgem kui eelmise aasta teise kvartali määr (7,6%), kuid jäi siiski 0,8 protsendipunktiga alla tänavusele esimesele kvartalile. „Meeste töötuse määr (8,4%) oli kõrgem kui naiste oma (7,2%). Töötuid oli teises kvartalis kokku 59 200, mida on 5000 võrra vähem kui eelmises kvartalis. Teise kvartali töötutest moodustasid 32 300 mehed ja 26 800 naised. Töötute arv vähenes teises kvartalis võrreldes esimesega kõikides piirkondades, välja arvatud Ida-Virumaal, kus oli näha mõningast tõusu,“ selgitas ta.
Hõivatute arv suurenes aastaga eelkõige Harjumaal
Hõivatute arv oli tänavu teises kvartalis 697 300, mida on 9200 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 15 700 võrra enam kui esimeses kvartalis. „Tööhõive määr 68,9% oli 0,8 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem, kuid 1,5 protsendipunkti võrra kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis,“ selgitas ta.
Hõivatud mehi oli 351 700 ja naisi 345 600. Hõivatud meeste arv suurenes nii eelmise aasta teise kvartali (+500) kui ka tänavu esimese kvartaliga (+11 800) võrreldes. Samas oli naisi tänavu teises kvartalis hõivatute hulgas 9700 võrra vähem kui aasta varem ja 3900 võrra rohkem kui 2025. aasta esimeses kvartalis.
Vassiljeva rääkis, et piirkondadest suurenes hõivatute arv aastaga eelkõige Harjumaal, kvartali jooksul oli suurenemist näha ka Lääne-Eestis (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas) ja Lõuna-Eestis (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas). Hõivatute arv vähenes nii eelmise aasta teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes Ida-Virumaal.
Tegevusalati vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes hõivatute arv kõigis sektorites. Tööstuses ja ehituses oli siiski näha palgatöötajate arvus ka väikest kasvu, ettevõtjate arv vähenes selle võrra enam. Esimese kvartaliga võrreldes kasvas nii hõivatute kui ka palgatöötajate arv põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi ning tööstuse ja ehituse sektoris, kuid vähenes teenuste sektoris.
„Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga vähenes täisajaga hõivatute arv ja suurenes osaajaga hõivatute arv, samas vaeghõivatuid ehk neid osaajaga hõivatuid, kes sooviksid töötada rohkem, jäi vähemaks,“ ütles ta.
Hõivatud noorte arv vähenes, töötus suurenes
15–24-aastaste tööhõive näitajad langesid nii eelmise aasta teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartali võrdluses. Ehkki 15–24-aastaseid noori on tänavu rohkem kui aasta varem, vähenes hõivatud noorte arv teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4600 inimese võrra.
„Noorte tööhõive määr 32,3% oli 4,4 protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem ja 1,8 protsendipunkti võrra väiksem kui tänavu esimeses kvartalis,“ lausus analüütik ja tõdes, et eriti suur langus oli noorte naiste tööhõives, täpsemalt -7,5 protsendipunkti aastases võrdluses ja -2,6 protsendipunkti 2025. aasta esimese kvartali võrdluses. Noorte töötuse määr oli kõrge (25,4%), mis oli 2,8 protsendipunkti võrra rohkem kui mullu teises kvartalis ja 6,6 protsendipunkti võrra rohkem kui tänavu esimeses kvartalis.
Tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv esimese kvartaliga võrreldes vähenes, seda eelkõige meeste arvelt. „Mitteaktiivseid mehi on vähem nii mulluse teise kvartali kui ka tänavuse esimese kvartaliga võrreldes. Naiste mitteaktiivsus jäi seevastu esimese kvartaliga võrreldes peaaegu samaks, eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oli neid aga tunduvalt rohkem,“ kommenteeris Vassiljeva.
Tööjõus osalemise määr 74,8% oli 0,6 protsendipunkti võrra väiksem kui eelmise aasta teises kvartalis, kuid 1,1 protsendipunkti võrra suurem kui tänavu esimeses kvartalis.
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike.
Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.
