Statistikaamet: Vabu ametikohti on Eestis üle 10 000

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta teises kvartalis 11 180 vaba ametikohta. See on ligikaudu nii olnud 2017. aasta esimesest kvartalist.

Vabade ametikohtade arv vähenes 2018. aasta sama perioodi ja ka eelmise kvartaliga võrreldes 2%. Vabu ja hõivatud ametikohti oli kokku 611 180, mida on esimese kvartaliga võrreldes ligi 0,5% rohkem. Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Töötleva tööstuse ja kaubanduse ettevõtted on ka Eesti suurimad tööpakkujad: neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv teises kvartalis vastavalt 1585 ja 2151. Järgnesid avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1145 ning hariduse tegevusala 1134 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli teises kvartalis 1,8%, mis oli 0,1 protsendi võrra väiksem kui eelmise aasta samas kvartalis. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim info ja side (3%) ning avaliku halduse ja riigikaitse (2,9%) tegevusalal, madalaim aga mäetööstuses (0,4%) ja kinnisvaraga seotud tegevuses (0,2%).

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kõikidest vabadest ametikohtadest 30%. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,4%). Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,2%, Eesti eraõiguslike isikute ettevõtetes 1,5%.

Enamik vabu ametikohti oli endiselt Harju maakonnas (77%), sh Tallinnas (64%). Järgnesid Tartu (8%), Pärnu ja Ida-Viru maakond (mõlemas 3%). Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,4%) ja Saare (1,8%) maakonnas ning madalaim Põlva (0,3%) maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive ehk tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli ligi 116 000. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes on tööjõu käive suurenenud 2%, 2019. aasta esimese kvartaliga võrreldes aga 22%. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud inimestest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 10%.

Statistikaamet korraldab vabade ja hõivatud ametikohtade ning tööjõu liikumise uuringut 2005. aastast. Aastal 2019 on valimis 8300 ettevõtet, asutust ja organistatsiooni ning üldkogumis on ka alla 50 töötajaga MTÜ-d ja SA-d.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid.

Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Vabade ametikohtade arv on kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tõttu vabanevad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib sobivat kandidaati aktiivselt väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

62 − = 55

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine