Statistikaamet: Vabu ametikohti on endiselt üle kümne tuhande

Eesti StatistikaStatistikaameti andmete alusel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta kolmandas kvartalis 11 892 vaba ametikohta. Vabade ametikohtade arv on püsinud üle 10 000 alates 2017. aasta 1. kvartalist.

Kolmandas kvartalis suurenes vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4% ja eelmise kvartaliga võrreldes 6%.

Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli kolmandas kvartalis 609 126, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 0,3% väiksem. Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Need tegevusalad olid kolmandas kvartalis ka Eesti suurimad tööpakkujad: kaubanduses oli 2050, hariduses 1473 ja töötlevas tööstuses 1407 vaba ametikohta. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1125 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk osatähtsus ametikohtade koguarvus oli kolmandas kvartalis 2%, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui 2018. aasta kolmandas kvartalis. Suurim oli see info ja side (3,1%) ning avaliku halduse ja riigikaitse (2,9%) tegevusalal, väikseim mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses (mõlemas 0,2%).

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kolmandas kvartalis kõikidest ametikohtadest 31%. Vabade ametikohtade määr oli suurim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,7%). Riigiasutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,2%, Eesti eraõiguslike isikute ettevõtetes 1,6% ja välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes 2,3%.

Enamik vabu ametikohti oli endiselt Harju maakonnas (75%), sh Tallinnas (63%). Järgnes Tartu (8%) ja Pärnu (3%) maakond. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,6%) ja Võru (1,8%) maakonnas ning madalaim Hiiu (0,2%) ja Lääne-Viru (0,5%) maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustab tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku. See oli tänavu kolmandas kvartalis ligi 118 000, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 18%. Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga on tööjõukäive suurenenud 2%. Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid kolmandas kvartalis esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud inimestest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 9%.

Statistikaamet korraldab vabade ja hõivatud ametikohtade ning tööjõu liikumise uuringut alates 2005. aastast. Aastal 2019 on valimis 8300 ettevõtet, asutust ja organistatsiooni. Üldkogumis on ka alla 50 töötajaga MTÜ-d ja SA-d.

Hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid.

Kvartali keskmine vabade ja hõivatud ametikohtade arv avaldatakse kuu lõpu seisuga. Vabade ametikohtade arv on kvartali keskmine vabade ametikohtade arv kuu lõpu seisuga; kõik kuu lõpul vabad olevad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tõttu vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

63 − = 60

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara arendusprojekti juhtimine