Harmoneeritud tarbijahinnad kerkisid veebruaris jaanuariga võrreldes 0,8%. Aastataguse ajaga võrreldes kasvasid hinnad Eestis 3,2%. Aasta on alanud küllaltki hoogsa hinnatõusuga, sest kahe kuuga on hinnad kerkinud 1,5 protsendipunkti võrra.
Elektri börsihind püsis veebruaris jaanuarikuu tasemel ning seda mõjutas külm ilm. Nii jaanuari kui veebruari keskmine õhutemperatuur ulatus -8 kraadini, mis on keskmisest oluliselt madalam. Märtsi soojem ja tuulisem ilm peaks kaasa tooma elektri hinna languse.
Koolivaheaeg tõstis lennukipiletite ja reisipakettide hindu. Riided ja jalanõud kallinesid soodusmüükide lõppemise tõttu. Mootorikütuste maksumus tõusis nafta hinna kasvu tõttu.
Sõjategevus Lähis-Idas toob endaga kaasa energiahindade tõusu ning see sõltub sõjategevuse ulatusest ja pikkusest. Lühiajalise konflikti korral jääb mõju Eesti ja Euroopa hindadele ja majandustegevusele tagasihoidlikuks. Tasub meeles pidada, et energiahinnad moodustavad Eesti tarbimiskorvist umbes 15%.
Kokkuvõtlikult leiame, et 2026. aastal hinnatõus pidurdub. Swedbank prognoosib 2026. aasta hinnatõusuks umbes 3%. Kõige suurema panuse sellesse annavad toidu ja eluasemega seotud kulude kasv.
