Swedbank: säästudega klientide hulk on aastaga suurenenud

SwedbankSääste koguvate eestlaste hulk on viimastel aastatel hakanud tasapisi kasvama ja juba 22 protsendil klientidest on kogutud kolme või enama kuu säästupuhver, näitavad Swedbanki andmed.

„Kui tavapäraselt on eestlased silma paistnud üsna kehvade kogujatena, siis viimastel aastatel on hakanud vähenema nende klientide arv, kellel pole üldse sääste. Isegi enne teise samba raha laekumist ehk augusti lõpu seisuga on ainuüksi viimase kolme kuuga vähemalt ühe kuu säästupuhvrit omavate klientide hulk tõusnud ca 17 000 võrra. Muidugi on siin oma panus sellel, et koroonakriisi aegses maailmas on raha kulutamine näiteks reisimisele keerulisem, kuid loodame, et need, kes on puhvri omamisest tulenevat turvatunnet tunda saanud, ei taha sellest enam loobuda,“ kirjeldas Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Kõige eeskujulikumad säästjad on Eestis pensioniealised: 51protsendil Swedbanki pensioniealistest klientidest (65+) on vähemalt ühe kuu säästupuhver, kuid 35protsendil suisa enam kui kuue kuu rahavaru. Vähemalt kuue kuu rahatagavara omajate hulk hakkab suurenema alates 50ndast eluaastast – 51-64-aastaste seas on see olemas 15%-l Swedbanki klientidest. Keskmine säästupuhvri summa erineb vanuserühmiti ulatudes 5600st (18-25aastased) 20 000ni (36-50aastased).

„Kõige enam ongi säästmisharjumust vaja kasvatada tööealise elanikkonna seas, kus ootamatusteks ollakse üsna halvasti ettevalmistatud. Sissetuleku kaotus paiskab olenevalt vanuserühmast 80-90 protsendile eestlastest olukorda, kus varude puudumise tõttu pole võimalik oma vahenditega rahaliselt hakkama saada. Räägime üha rohkem investeerimisest, aga ei tohi ära unustada, et sellega peab kaasas käima ka kogumine,“ lisas Ulla.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.10.2021 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt