Uudiste arhiiv

 

Eesti Pank: PROGNOOS. Aeglasem hinnatõus aasta teises pooles toetab majanduskasvu

Eesti Pank

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse üldine olukord rahuldav, kuid kriiside tõttu on tegevusalade seis eripalgeline. Lisaks on majanduse olukorra pilt väga erinev sõltuvalt sellest, kas majanduskasvu puhul arvestada hinnatõusu mõju või mitte. Eurodes mõõdetuna (SKP jooksevhinnas) on…

Eesti Pank: Intressimäärade tõus ei tähenda üksnes pankade intressitulu suurenemist – kasvab ka nende intressikulu

Eesti Pank

Euroopa Keskpanga intressitõusud on pankade intressitulu hoogsalt kasvanud ja intressikulu tõus on jäänud intressitulu omale alla. Seetõttu on pankade kasumid suurenenud. Eesti pangandussektori intressikulu kasvab intressitulust aeglasemalt peamiselt seetõttu, et pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Nõudmiseni hoius on…

Eesti Pank: euroala intressimäärad pole veel tippu läbinud

Eesti Pank

Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt liiga hoogne vaatamata sellele, et see oli maikuuks eelmise aasta sügisel 10% ületanud tasemelt langenud 6% juurde. Ühtlasi peegeldab meie eilne otsus Euroopa Keskpanga nõukogu…

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

Eesti Pank

Inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Euroopa Keskpanga nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära…

Eesti Pank: Peamiste kaubagruppide hinnakasv aeglustub

Eesti Pank

Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 11,3%ni. Energia, toiduainete ja tööstuskaupade hinnatõus jätkas aeglustumist, kuid samas kallinesid kiirenevas tempos mitmed teenused. Energiahindade aastakasv pidurdus mais 3%ni. Maagaas ja mootorikütused odavnesid aastaga vastavalt 43% ja 14%, kuid soojusenergia hind oli jätkuvalt…

Eesti Pank: Esimese kvartali majanduslangus oli ootamatult väike

Eesti Pank

Esimeses kvartalis kahanes statistikaameti andmetel Eesti majanduse maht (SKP) võrreldes aastatagusega 3,2% ja võrreldes eelmise kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna 0,6%. Arvestades seda, kui palju langesid esimeses kvartalis erinevad aktiivsusindeksid, oli 3,2% majanduslangus isegi üsna tagasihoidlik. Nii tööstuse toodanguindeks…

Eesti Pank: Uuring: Eesti perede jõukus on kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud

Eesti Pank

Eelmise finantskriisi ja pandeemiakriisi vahele jäänud perioodil suurenes Eesti perede jõukus märkimisväärselt Varalise ebavõrdsuse tase on Eestis euroala riikide võrdluses üks kõrgemaid Noored pered tegelevad enam pikaajalise finantsplaneerimisega Teisest penisonisambast lahkusid eelkõige väheste säästude, rohkete tarbimislaenude ja krediidipiirangutega isikud Eesti…

Eesti Pank: Keskmise palga ostujõu madalseis jäi eelmise aasta sügisesse

Eesti Pank

Keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1%lt 13,3%ni. Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal. Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas,…

Eesti Pank: Eluasemelaenuturg jätkab varasemast mõistlikumal kursil

Eesti Pank

Elukalliduse tõus, kerkivad intressimäärad ja majanduse ebakindel väljavaade on kahandanud inimeste võimet ja soovi laenuga eluaset soetada. Nõudlus eluasemeturul hakkas vähenema juba 2022. aasta kolmandas kvartalis. Selle aasta esimesel neljal kuul andsid pangad uusi kinnisvaratagatisega eluasemelaene välja 22% vähem kui…

Eesti Pank: Majanduslangus on vähendanud hõivet üksikutes sektorites

Eesti Pank

Käesoleva aasta alguses püsis Eestis statistikaameti andmetel tööturu olukord stabiilne – suuri muutusi tööhõive ega töötuse määras ei toimunud. Registriandmete järgi on majanduslanguse mõjul kahanenud tööhõive tööstussektoris ja ehituses. Käesolevast aastast kajastuvad rahvastikustatistikas Eesti elanike hulgas ka ajutise kaitse saanud…

Eesti Pank: FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE. Majanduse aeglase taastumise korral võib pankades tõusta halbade laenude tase

Eesti Pank

Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on vaatamata majanduskeskkonna halvenemisele ettevõtete ja inimeste laenumaksevõime püsinud seni hea ning viivislaenude tase on madal. Kui aga Eesti majanduskasv jääb kiratsema, võib tekkida probleeme laenude tagasimaksmisega ja halbade laenude osakaal pankades võib kasvada.…

Eesti Pank: Aprilli hinnakasvu taga oli energiatoetuste lõppemine

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel jätkus aprillis aastavõrdluses hinnakasvu aeglustumine, mis ulatus 13,5%ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 2%. Sellest peamise osa andis kahe kaubagrupi – elektri ja soojusenergia – kallinemine. Samal ajal odavnesid nii maagaas kui ka mootorikütused. Hinnasurve nõrgenemist on olnud…

Eesti Pank: väiksem, kuid veel mitte viimane intressitõus

Eesti Pank

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas eile tõsta intressimäärasid aeglasemas tempos kui seni ehk 0,25% võrra, pidades seejuures silmas ka seda, kui kiiresti intressimäärasid juba seni tõstetud on. Hinnatõus euroalal on aga ikka veel liiga kiire. Ehkki hinnatõus on euroalal läinud aasta…

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

Eesti Pank

Inflatsioon püsib väljavaate kohaselt endiselt liiga kiire liialt pika aja jooksul. Praeguse suure inflatsioonisurve keskkonnas otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Laekunud andmed toetavad üldjoontes hinnangut EKP nõukogu möödunud istungil esitatud keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Koguinflatsioon…

Eesti Pank: Intressitõusude tagajärg: (tähtajaline) hoiustaja võidab, laenaja kaotab

Eesti Pank

Mitmed ettevõtted ja majapidamised on jäänud ebakindla majandusväljavaate ning hindade ja intressimäärade kiire kasvu tõttu investeerimis- ja laenuotsustes äraootavale seisukohale. Seetõttu on viimase poolaasta jooksul võetud uusi laene vähem. Eriti paistab see silma pikemaajaliste laenude puhul. Nii võtsid ettevõtted 2023.…