Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) andis üle preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ parima kinnisvarateemalise lõputöö eest 2015.aastal. Kokku laekus 4 tööd, neist 2 bakalaureuse- ja 2 rakenduskõrghariduse lõputööd. „Särava kinnisvaratähe“ (magistritöö) kategoorias ei kvalifitseerunud seekord ükski töö. Iga-aastaselt korraldatava konkursi eesmärgiks on üliõpilaste…
Neljapäevasel EKFLi (Eesti Kinnisvarafirmade Liit) konverentsil tõdevad osalejad, et suuremad tõmbetuuled kinnisvaraturul on möödas, kuid turul leiab aset veelgi suurem diferentseerumine. EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et peale rusuvat masuperioodi ja sellele järgnenud kiiret kasvuaega on kinnisvaraturg rahunenud. „Kuniks suuremat…
Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet. Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda. Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!…
Eesti keskmisena tuleb korteritehingu eest välja käia 5,7 aasta netopalka. Harjumaal on kõrgemad palgad, kuid kinnisvara samuti kõige kallim. Seetõttu tuleb pealinnas ja selle ümbruses keskmise korteritehingu eest tasuda märksa rohkem ehk 7,4 aastapalka. Tartu maakonnas küsivad kinnisvaramüüjad keskmise korteritehingu eest…
Keskmise korteritehingu maksumus sissetuleku suhtes on aasta-aastalt kasvanud, mis vähendab ostujõudu. Ostujõu vähenemist tasakaalustab siiski väga madal eluasemelaenude intressimäär. Eesti keskmine korteritehingu maksumus oli maa-ameti andmetel 2015 II kvartalis 60 678 eurot. See on aastatagusest 19% kõrgemal. Mõõdetuna keskmistes netopalkades…
Viimase viie aasta jooksul on korterihinnad kerkinud kiiremini kui sissetulekud. See vähendab koduostjate ostujõudu. Eesti keskmine brutopalk oli 2015 II kvartalis statistikaameti andmetel 1082 eurot ehk aastatagusest ajast 5,8% rohkem. Korteritehingute keskmine hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 1044 €/m².…
Eesti Panga andmetel oli 2015 II kvartalis eluasemeta arendamiseks antud laenude jääk 207 miljonit eurot. Elamispindade arenduslaenude käive oli samal ajal 26 miljonit eurot. Elamispindade arenduslaenude jääk oli umbes-täpselt aastatagusel tasemel ehk poole protsendi võrra kõrgemal. Elamispindade arenduseks antud laenude käive on…
Eesti Panga andmetel olid Eesti inimesed 2015 II kvartali seisuga võtnud 165 000 eluasemelaenu. Aasta tagasi oli laenude koguarv 161 000 ehk laenude arv on aastaga kasvanud 2%. Arvestades, et eluasemelaenude summaarne jääk oli 2015 II kvartali seisuga 6,18 miljardit eurot võime…
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Conference & SPA Hotel Tallinn konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”. Millised on palgaralli mõjud? Ülevaade Eesti majanduse hetkeseisust Urmas Simson, Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht Energiatõhusus ehituses. Euroopa vs…
Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet. Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda. Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!…
Eesti Panga andmetel oli eluasemelaenude käive ehk uute eluasemelaenude väljastamine 2015 II kvartalis 245 miljonit eurot. See on aastatagusest 23% rohkem. Eluasemelaenude juurdekasvumäär on kõrge, kuid see ei tohiks olla liialt hirmutav. Laenukasvu taga on aktiivne kinnisvaraturg, kus tehakse palju…
Eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2015 II kvartali lõpu seisuga 2,27%. Tegemist on jätkuvalt intressimäära väga madala tasemega. Nüüdseks on eluasemelaenude intressimäär sedavõrd madalal tasemel ehk vahemikus 2,2-2,7% olnud juba 3 aastat. Intressimäära hoiab all peamiselt madal euribor. Juunikuine kuu…
Maa-ameti andmetel oli 2015 II kvartali hoonestamata maade tehingute arv 3414. See on aastatagusest 8% vähem. Hoonestamata maa tehingute käive oli samal ajal 88 miljonit eurot ehk aastatagusest 119 miljonist 27% vähem. Hoonestatud maa tehingute arv seevastu püsib aastatagusel tasemel.…
Eesti korteriomanditehingute arv oli 2015 II kvartalis maa-ameti andmetel 5084. Tehingute arv kasvas aastataguse ajaga võrreldes 16%. Korteritehingute kvartaalne käive kasvas aastaga 37% ja jõudis 309 miljoni euroni. Tehingute arvust kordades kiirema käibe kasvu taga on eeskätt Tallinna uusarenduste tehinguterohke turg. Eelnevate märkimisväärsete…
Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet. Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda. Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!…
