Aasta esimese kvartali SKP 0,7% langus oli üsnagi ootuspärane. SKP küll vähenes aastases võrdluses, kuid ilma maksudeta suurenes majanduses loodud lisandväärtus 2%. See oli vaid tagasihoidlik aeglustumine möödunud aasta viimase kvartali 2,6% lisandväärtuse kasvu kõrval. Maksud, täpsemalt öeldes netotootemaksud, vähenesid…
Viiruse leviku piiramiseks kehtestatud abinõud on kestnud pikemalt ning avaldanud majandusele suuremat mõju, kui kaks kuud tagasi tehtud prognoosi põhistsenaariumis hindasime. Koroonakriis näib olevat sügavam ning selle kestus pikem. Positiivne on samas viirusesse nakatunute ja surnute arvu langus USA-s ja…
Kuigi kaupade eksport Eestis vähenes märtsis vaid protsendi võrra, siis Eesti päritolu kaupade ekspordi langus oli tugevam: märtsis -5% ning esimeses kvartalis -6%. Võrreldes eelnenud kvartalitega ekspordilangus süvenenud ei ole. Kõige suurem ekspordilangus tabas põlevkiviõlitooted. Ilma selle kaubagrupita oleks märtsis…
Statistikaameti andmetel vähenes märtsis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta märtsiga 1% ja import 2%. Võrreldes 2019. aasta I kvartaliga vähenes eksport 3% ja import 4%. Kvartali kaubavahetust mõjutas kõige enam elektriseadmete ja mineraalsete toodete ekspordi ja impordi vähenemine. Eestist eksporditi…
Tööstustoodangu languse süvenemine märtsis oli ootuspärane. Tööstussektoris kokku vähenes tootmismaht aastases võrdluses 8% ning meie peamises kaupu eksportivas majandusharus, töötlevas tööstuses 6%. Kõrge süsihappegaasi hind, madal nafta hind ja vähenenud energianõudlus mõjutavad negatiivselt energiasektorit Kogu tööstussektori nõrgema näitaja taga on…
Lähimad kvartalid tulevad ettevõtete ja töötajate jaoks rasked ning tänavune majanduslangus võib ulatuda 10 protsendini, kuid järgmisel aastal on majanduses oodata juba mõningast kasvu, ütles Luminori peaökonomist Tõnu Palm majandusteemalisel veebiseminaril. Palmi hinnangul oleme praegu koroonaviirusest põhjustatud majanduslanguse sügavaimas faasis, kuid…
SEB värske majandusprognoosi põhjal ootab nii Eestit kui Euroopat ees sügav majanduslangus. Negatiivse tulevikuväljavaate juures võib loota vähemalt sellele, et seekordsesse kriisi siseneme me aegade kõige tugevama majandusega, mis aitab Eestil toime tulla paremini, kui eelmisel korral. Majanduslangused sünnivad alati…
Statistikaameti andmetel vähenes veebruaris kaupade eksport võrreldes 2019. aasta veebruariga 6% ja import 2%. Kõige enam vähenes nii eksport kui ka import Euroopa Liidu väliste riikidega. Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,09 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,22 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk…
Majanduskriis on seni kõige rohkem tabanud teenindusasutusi ja transpordisektorit Majanduslanguse suurus sõltub eelkõige sellest, kui kaua kestavad piirangud Eestis ja mujal ning kuidas ettevõtted kriisi üle elavad Kui olukord leeveneb näiteks mai alguses, võib Eesti majandus kahaneda 6% Kui olukord…
Käesoleva majandusprognoosi koostamise ajal on maailmamajandus läinud juba langusesse. Valitsused teatavad iga päev üha uutest toetusmeetmetest ning keskpangad teevad kõik selleks, et rahustada finantsturge. Karmid abinõud, millega püütakse piirata viiruse levikut, vähendavad aga majandustegevust. Inimesed püsivad kodus ning kulutavad vaid…
Võitlus koroonaviirusega saab majanduse jaoks olema valus. Õnneks oleme ühiskonnana selleks täna paremini valmis kui iial varem. Sünge hetkeolukorra kõrval ei tohi unustada ka homset päeva, mis võib olla palju helgem, kui suudame praegu ette kujutada. Mustad luiged Täna tundub…
Eestis toodetud kaupade eksport vähenes jaanuaris aastases võrdluses 2 protsenti. Välisnõudluse nõrgenemise ja väliskeskkonna halvenemise foonil ei olnud selles numbris midagi üllatavat. Kui jätta välja eelmise aasta detsember, on kaupade eksport vähenenud juba alates möödunud aasta juunist. Mitu kuud on…
Neljandas kvartalis palgakasv aeglustus Neljanda kvartali keskmise palga number üllatusi ei pakkunud. Statistikaameti andmetel aeglustus täistööajale taandatud palgakasv 6,4 protsendini. Kasvu aeglustumise taga oli peamiselt kiire töötasu tõus aasta tagasi, 2018. aasta viimastel kuudel. Maksu- ja Tolliameti andmed näitasid kiiremat,…
Statistikaameti andmete kohaselt suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal 4,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9%. Jooksevhindades oli SKP 28 miljardit eurot. Majanduskasv püsis stabiilselt kõrge kvartalist kvartalisse ja oli kolmandat aastat järjest…
Tööturu näitajad olid eelmise aasta lõpus endiselt tugevad. Sellel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist ja tööturu rahunemist. Hõive liikus eelmise aasta lõpus veel rekordi graafikus Neljandas kvartalis oli tööturul hõivatuid rohkem kui kunagi varem Eesti taasiseseisvumise jooksul, 680 000 inimest. Hõivatute arv…
