Eesti Pangaliit: Külluslik rahapakkumine tuleb suunata suurema lisandväärtuse potentsiaaliga valdkondade arendamisse

Eesti PangaliitPangaliidu poolt korraldatud aruteluringis nentisid Eestis tegutsevate suuremate pankade makroanalüütikud, et keskpankade rahapoliitika valguses peaks riik välja valima suurema süsteemse mõjuga eelisarendatavad valdkonnad ning keskenduma investeeringuid tehes nendele.

Arutelul osalesid LHV majandusanalüütik Kristo Aab, SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, Luminori peaökonomist Tõnu Palm ja Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lausus, et kui seni oleme majandust toetanud suhteliselt laialdaselt, siis nüüd peaksime mõtlema sellele, mis suunas raha kulutada. Mertsina sõnul tuleb kiiret abi vajavate tegevusalade kõrval investeerida ka majanduse jätkusuutlikust toetavatesse  tegevustesse, nagu haridus, rohepööre ja meditsiin, “Kuigi räägitakse palju sellest, et majandust tuleb suunata rohelisemaks, siis reaalselt sellega tegelevaid poliitikaid on üle Euroopa vähe,” märkis Mertsina.

Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles, et praegusel hetkel, kus alles kustutatakse tuld majanduses, on laiahaardeline toetamine õigustatud, kuid juba järgmisest aastast alates võiksid riigil olla selged suunad, mida eelkõige arendada. “Eestile tulevad pikaajalised tulud ekspordist, mis sõltub toodete ja teenuste innovatsioonist. See on üks koht, kuhu riik saab panustada, näiteks mõeldes 5G erinevatele teenustele ja erinevatele e-riigi lahendustele,” rääkis Palm, lisades, et panustada tuleb ka haridusse ning täiend- ja ümberõppesse.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõstis samuti esile haridusvaldkonda, kuna inimeste haridustaseme parandamise kaudu on neil võimalik hakata rohkem raha teenima.

Laiemas pildis tuleks Palmi sõnul keskenduda ringmajandusele, keskkonnasäästlikkusele, digitaliseerimisele. “Me oleme nii väike riik, et suudame hästi need valdkonnad, kust suurem lisaväärtus tuleb, välja fokusseerida ja neid toetada,” ütles Palm.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab lisas, et ühe võimalike investeeringute piirkonnana võiks käsitleda Ida-Virumaad, mille suhtes tehtud plaanid on seni jäänud ebamäärasteks. “Meil oleks praegu, kui Euroopa rahakraanid on lahti, hea võimalus tegeleda selle piirkonna konkurentsivõime probleemidega ja piirkond põhjalikult ümber struktureerida,” ütles Aab.

Suurte investeeringute tegemist toetab analüütikute hinnangul lähiaastate majanduskontekst, sest suure tõenäosusega on majanduslanguse põhi selleks korraks ületatud ning ees ootamas nähakse pigem positiivseid arenguid. “Kriisi haripunktis langes Eesti majandus kaks korda vähem kui Euroopas keskmiselt. Võrreldes muu Euroopaga läheb meil hästi nagu Põhjamaadelgi, “ütles Palm, kelle hinnangul on järgmise kahe aasta perspektiivis Eestit pigem ootamas majandusbuum.

Mertsina tõi välja, et kuigi töötukassa palgatoetuse meetme mõju on läbi saanud, pole töötus järsult tõusnud. Eesti 7,6-protsendiline registreeritud töötus on praegu samal tasemel, kui varasemalt mitmetel Euroopa riikidel, lisas Mertsina. “Eksport ja jaekaubandus ning töötleva tööstuse tootmismaht on taastunud tavapärasele tasemele.”

Kui Eestil läheb muu maailma kontekstis pigem hästi, siis mitmed Euroopa suured riigid on aga valusamalt pihta saanud. Mihkel Nestor ütles, et kuna nende riikide järgi pannakse paika Euroopa Liidu eelarvepoliitika, siis saab rahapakkumine lähiaastail olema väga jõuline.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!