Rahandusministeerium: Kriisi põhi on läbitud ja majandus hakkab taastuma

RahandusministeeriumRahandusministeeriumi värske majandusprognoosi järgi on kriisi põhi läbitud ja oodata on majanduse taastumist järgmisest aastast alates.

Viirusepuhangu majanduslik mõju jääb Eestis ja Põhja-Euroopas väiksemaks kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kriisi mõju jaotub Eesti majanduse eri tegevusaladele väga ebaühtlaselt.

“Kriis majanduses ei ole sel aastal olnud nii järsk, kui kevadel lisaeelarvet tehes ootasime. Lisaeelarves võetud meetmetega suutsime majanduslangust pehmendada,” ütles rahandusminister Martin Helme. “Eesti majandusel läheb paremini kui Euroopa Liidu riikidel keskmiselt. Meie majandus areneb ligikaudu samas taktis kui meie naabritel Lätil, Leedul, Soomel ja Rootsil. Siiski tuleks majanduse taastumist möödunud aasta tasemele oodata pigem ülejärgmisel aastal.”

Seni on Eesti majandusel läinud varem kardetust paremini, kuid majanduse edasise käekäigu dikteerib viiruse enda kontrolli alla saamine. Prognoosi järgi on oodata majanduse taastumist järgmisest aastast alates, kuid osa teenuste tarbimine võib endiselt olla takistatud.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kahaneb prognoosi järgi tänavu -5,5 protsenti. Seevastu SKP kasvab 2021. aastal 4,5 protsenti, 2022. aastal 3,5 protsenti, 2023. aastal 3 protsenti ja 2024. aastal 2,3 protsenti.

Kriisi tõttu vähenenud ettevõtete sissetulekud toovad kaasa töötajate koondamisi ning palkade vähendamisi. Ilma töötukassa kaudu makstud töötasu hüvitiseta oleks tööturu olukord märkimisväärselt halvem. Kõige rohkem on kannatada saanud turismiga seotud keskmisest madalama palgaga inimesed. Palgakasvu taastumist võib oodata 2022. aastal, kui majanduse olukord järk-järgult paraneb. Tööpuudus jääb pikaks ajaks kriisieelsest tasemest kõrgemaks.

Keskmiseks palgaks kujuneb 2021. aastal 1428 eurot võrreldes tänavuse 1422 euroga. Hindade muutust arvestades tähendab see siiski 0,9-protsendist reaalpalga langust. 2022. aastal on oodata keskmise palga reaalkasvu 2,3 protsenti. Keskmine palk kasvab 2022. aastaks 1493 euroni.

Koroonakriisi ja aktsiisilangetuste mõjul on hinnad tänavu väikses languses. Langusesse panustavad nii maailmaturu nafta hinna kukkumine, aktsiiside langetused kui ka osa teenuste odavnemine. Hindade tõus taastub järk-järgult järgmisel aastal. 2022. aastal kiireneb hindade tõus 2,2 protsendini, kui lisaks teenuste hinnatõusu kiirenemisele taastatakse kütuse-, gaasi- ja elektriaktsiisi määr koroonakriisi eelsel tasemel.

Rahandusministeeriumi majandusprognoos on üheks aluseks, millest valitsus lähtub aastate 2021–2024 riigi eelarvestrateegiat ja 2021. aasta riigieelarvet puudutavate otsuste tegemisel. Enne tänavu sügist tehtud varasemate tulusid ja kulutusi mõjutavate otsuste põhjal tehtud prognoosi kohaselt vähenevad kriisi tõttu maksutulud ning mahukad leevendusmeetmed viivad valitsussektori eelarve puudujääki, mis hakkab küll edaspidi mõnevõrra vähenema, kuid 2024. aastaks veel tasakaaluni ei jõua.

Maksutulude kasv jääb majanduskasvule alla, kuid varasemaid plaane järgiv kavandatud kulutase on kriisist vähem mõjutatud ning ei lange ka kriisimeetmete lõppemisel. Struktuurne puudujääk tähendab majandusele arvestatavat stiimulit, mis aitab kriisi negatiivset majanduslikku mõju vähendada.

Valitsussektori võlakoormus suureneb sel aastal 18,2 protsendile SKPst võrreldes 2019. aasta 8,4 protsendiga ning jõuab 2024. aastaks 31,3 protsendile SKPst. Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks ning riigi rahavoog kokku on aastatel 2020–2024 negatiivne eelkõige seoses kriisist ning taastumisest tingitud suure eelarve puudujäägiga. Riigieelarve negatiivset rahavoogu perioodil 2020–2024 rahastatakse võlakirjaemissioonide ning laenude kaasamise abil.

Maksukoormus on edaspidi alaneva trendiga, kuna kriisist taastumine on maksuvaesem. Keskmine palk kasvab perioodil 2020–2024 oluliselt aeglasemalt kui SKP, väheneb saastekvootide müügitulu ning taastuvad riigi kogumispensioni maksed, mis tehniliselt vähendab maksukoormust. Käibemaks ja kütuseaktsiis veavad tarbimismaksude kasvu, mille osatähtsus tõuseb 2024. aastaks 40,6 protsendile, tööjõumaksude osakaal langeb 53,0 protsendile ja kapitalimaksude osakaal 6,3 protsendile.

 

Rahandusministeeriumi 2020. aasta suveprognoos

2019

2020

2021

2022

2023

2024

SKP reaalkasv, %

5,0

-5,5

4,5

3,5

3,0

2,3

SKP nominaalkasv, %

8,4

-5,6

6,4

6,0

5,8

4,6

Kaupade ja teenuste eksport

6,2

-8,5

5,8

4,5

3,2

3,0

Tarbijahinnaindeksi muutus, %

2,3

-0,2

1,4

2,2

2,1

1,9

Keskmine palk, eurot

1 407

1 422

1 428

1 493

1 565

1 626

Keskmise palga reaalkasv, %

5,1

1,3

-0,9

2,3

2,6

2,0

Keskmise palga nominaalkasv, %

7,5

1,1

0,4

4,5

4,8

3,9

Tööhõive kasv, %

1,0

-2,9

-0,3

0,8

0,8

0,7

Töötuse määr, %

4,4

7,5

8,0

7,3

6,6

5,9

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst*

-2,7

-5,7

-5,9

-4,9

-3,3

-2,0

Valitsussektori võlakoormus, % SKPst*

8,4

18,2

24

27,4

29,6

31,3

* enne 2021. aasta eelarve arutelu tehtud otsuste põhjal
%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!