Kuigi Eesti majanduskasv aeglustus teises kvartalis püsivhindades 3,6 protsendini, on tegemist jätkuvalt tugeva numbriga. Jooksevhindades kasvas SKP lausa 7,9%. Statistikaamet korrigeeris oma täna avaldatud rahvamajanduse arvepidamise aegrea revisjoniga tublisti ülespoole nii käesoleva aasta esimese kvartali kui ka 2017-2018. aastate majanduskasvusid.…
Teises kvartalis jätkus kiire palgakasv Tööturul jätkuvad töötaja jaoks soodsad arengud. Tööjõupuudus tähendab kiire palgakasvu jätkumist. Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk teises kvartalis aastaga üle 7 protsendi. Maksu- ja Tolliameti andmed näitasid isegi veidi kiiremat, 8-protsendilist palgakasvu. Palgakasv on ühtlane…
Poliitiline ebakindlus ohustab euroala majanduskasvu väljavaadet. Poliitiline turbulents avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju. USA ja Hiina vahelise kaubanduskonfliktiga ja Brexitiga seotud ebakindlust võimendavad geopoliitilised pinged ka mujal maailmas. Tugev tööjõuturg ning teenuste sektor on euroala majandust veel toetanud. Samas on poliitilised…
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%. 2019. aasta II kvartalis oli SKP jooksevhindades 7,1 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes 2018. aasta II…
Hõive kasvas teises kvartalis veelgi Teises kvartalis tööturu numbrites olulisi muutusi ei toimunud. Hõive määr oli endiselt rekordkõrge ja tööpuudus erakordselt madal. Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv teises kvartalis võrreldes aastataguse ajaga tuhande inimese võrra. Töötajate arv kerkis suhteliselt vähe,…
Käesoleva aasta esimesel poolaastal aeglustus Eesti tööstuse toodangumahu kasv järsult. Selle tingis energiasektori tootmismahu tugev langus- samas kui töötleva tööstuse tootmismahu kasv kiirenes. Saastekvoodi hinnatõus ja Venemaa odavam elekter pidurdavad Eestis elektritootmist Energiatootmise tugeva languse põhjuseks on teatavasti elektritootmise vähenemine…
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tänavuse poolaasta uuringust selgub, et majanduse hetkeolukord on püsinud kaheksandat kvartalit järjest hea. Samas on ettevõtjate kindlustunnet peegeldav majandususaldusindeks Euroopa Liidus ja Eestis langustrendil. Võrreldes märtsiga, mil majanduse hetkeolukord oli 88% küsitletud ekspertide hinnangul hea on majanduse…
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8% ja import 3%. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük. Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse…
Eesti majandus kasvab tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,1 protsenti. Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt tööjõudu. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust palgatõus siiski jätkub, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos. Makse laekub riigile aga tänu palgakasvule…
Üleilmse majandusaktiivsuse nõrgenemine, protektsionismi levik, üldine ebakindlus ja mitme Eesti jaoks tähtsa kaubanduspartneri nõudluse kasvu takerdumine ohustasid esimeses kvartalis tõsiselt Eesti ekspordi väljavaateid. Eesti kaupade ekspordi kasv aeglustus jooksevhindades 4,6%ni ja teenuste ekspordi kasv pea olematu 0,3%ni. Eksporditulude kasvukiiruse aeglustumine…
Töötlev tööstus andis majanduskasvu kolmandiku Esimese kvartali 4,5-protsendine majanduskasv oli üle meie ootuste. Töötlev tööstus, mis kasvas aastases võrdluses 10%, andis kolmandiku majanduskasvust. Ehituse tootmismahud ja selle lisandväärtus on aga langusesse läinud ning see tegevusala majanduskasvu enam ei panustanud. Majanduskasv…
Statistikaamet andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,5%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,5% ja võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 4,6%. Majanduskasvu vedas töötleva tööstuse tegevusala. Viimati…
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2019. aasta esimeses kvartalis 1341 euroni, kerkides aastaga 8 protsenti. Palgad tõusid peaaegu kõikidel tegevusaladel. Suurematest majandusharudest oli palgakasv kiirem ehituses, kus töömahud on viimastel aastatel kiiresti kerkinud. Tänu suurematele preemiatele möödus energeetika valdkond IT-st…
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 1,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes kiirenes hinnatõus 3,2 protsendini. Euroalal kiirenes inflatsioon teenuste hinnatõusu kiirenemise tõttu 1,7 protsendini, mida võib seostada lihavõtete nihkumisega aprillikuusse. Aasta alguse inflatsiooni iseloomustab suhteliselt suur kõikumine.…
Kui eelmise aasta lõpus tabas finantsturgusid tõeline paanika maailmamajanduse tuleviku osas, siis täna julgetakse homset päeva taas veidi optimistlikumalt vaadata. Kahjuks näib kergendustunnet kõige enam kannustavat keskpankade tormakad teadaanded, et rahapoliitika karmistamise asemel ollakse valmis jätkuvalt majandust odava raha abil…
