Eesti Statistikaamet: II kvartalis majanduskasv aeglustus

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%.

2019. aasta II kvartalis oli SKP jooksevhindades 7,1 miljardit eurot.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes 2018. aasta II kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 3,8%.

Enim panustas majanduskasvu info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas kiiremini kui eales varem. Oluliselt panustasid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus ja töötlev tööstus. Sarnaselt info ja side tegevusalale oli kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse panus majanduskasvu viimase 15 aasta tugevaim. Teist kvartalit järjest oli ainsaks märgatavalt majanduskasvu pidurdavaks tegevusalaks elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Sisenõudlus kasvas II kvartalis 5,7%. Selle kasvu vedasid investeeringud, mis kasvasid 24,6%. Enim panustasid sellesse mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Märgatavalt panustasid ka kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse. Ainsana panustas negatiivselt investeeringutesse valitsemissektor. Eratarbimine kasvas II kvartalis tagasihoidlikult 1,1%.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas II kvartalis 2,2%. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete eestvedamisel kasvas kaupade eksport 3,7%. Teenuste eksporti tabas aga väike langus (-0,5%), seda eelkõige ladustamisteenuste ja veondust abistavate teenuste ning reisiteenuste tagasihoidliku müügi tõttu. Kaupade ja teenuste import kasvas seevastu 5%. Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sisseveo najal kasvas kaupade import 5,8%. Teenuste impordi kasv püsis 2,6% peal. Netoeksport moodustas II kvartalis 3,4% SKP-st.

Nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid püsisid II kvartalis eelmise kvartali tasemel. Sellest tulenevalt kasvas tootlikkus hõivatu kohta 3,8% ja tootlikkus töötatud tunni kohta 3,9%. Palgakasvu survel kasvas tööjõu ühikukulu aga 7,3%.

Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 1995. aastast. Revisjoni kohta loe täpsemalt siit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

37 + = 41

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu juhtimine ja asjaajamine