Uudiste arhiiv

 

Tallinnas elab ligi 430 000 inimest

Rahvastikuregistri andmeil elas reede hommikuse seisuga Tallinnas 429 574 inimest, oktoobris kasvas pealinna elanike arv 796 inimese võrra. Oktoobrikuu alguse seisuga elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 428 778 inimest. Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 9744 inimese võrra – uusaastahommikul elas

Ajaloorubriik: Torupillist, laulupeost ja asumiloost

Kõrgemal kohal omaaegse Mardi oja kaldal nüüdse Saksa gümnaasiumi alal Gonsiori tänava ääres asus 19. sajandil vanausuliste surnuaed, mille müür on koolimaja staadioni kõrval siiani alles. Kaupmees Moisei Proklovile kuulus sealkandis maja, mille juurde ehitas ta 1807. aastal puidust palvemaja.

Statistika: rahvaarvu kahanemine viib alla elamispindade kvaliteedi

Korrektuuri läbinud rahvaarvu näitajad annavad teadmise, et Tallinnast-Harjumaast väljaspool olevate piirkondade elaniku arv on vähenemas kiiremini, kuis seni arvatud. Kinnisvaraturu seisukohast tähendab väiksem maakondade elanike arv madalamat potentsiaalselt elamispindade nõudlust. Madal nõudlus omakorda tekitab olukorra, kus uut elamispindade pakkumist luua

Juunikuu alguseks elas pealinnas 426 503 inimest

Rahvastikuregistri andmeil elas 1. juuni hommikuse seisuga Tallinnas 426 503 inimest, maikuu jooksul kasvas elanike arv 529 inimese võrra. 1. mai seisuga elas pealinnas 425 974 inimest. Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 6673 inimese võrra – uusaastahommikul elas rahvastikuregistri

Remondiraha vedeleb pööningul

Viimasel ajal on taas hoogustunud pööningukorruste väljaehitamine. Neid, kes meie poole pöörduvad küsimustega on palju ning päris mitmed sellised projektid on ka käivitatud. Seetõttu otsustasin jagada teiega mõtteid selle protsessi võludest ja valudest. Kas elada lilleaias või getos? Esmalt üks üldisemat laadi arutlus. Eks pööningukorruseid saab kasutusse võtta siiski vaid seal, kuhu on ehitatud pööningutega […]

Mustamäe ja Õismäe muutuvad üha enam nõutud kohtadeks

Uus Maa

Nii Mustamäel kui ka Haabersti linnaosal on potentsiaali muutuda atraktiivseks elupaigaks neile, kes hindavad linnalist elukeskkonda, puhast õhku, sportimisvõimalusi, rohealasid, häid ühendusteid ja omapärast miljööd. Õismäe ja Mustamäe plussidest võib välja tuua selle, et sealsete korteriühistute tegevus on aktiivne, paljude

Suurküladesse kolimise trend jätkub

Sellel nädalal avaldatud rahva ja eluruumide loenduse lõplikud andmed on kohustuslik lugemismaterjal igale kinnisvara arendajale. Kui palju elanikke mingis piirkonnas elab, millised on rahvaarvu muutuse suunad, aga ka keskmine vanus on näitajad, millega peab uut kinnisvara arendusprojekti planeeriv arendaja kindlasti

Üürituru eripärad ulatuvad 90-ndate algusesse

Eesti üüriturg koos kõigi oma eripäradega on käesoleval aastal palju kõneainet pakkunud. Üüriturul reegliks olev ja üürilevõtjaid nörritav kohustus maksta maaklertasu selle osapoole taskust, kes eluaset üürida soovib, on üks peamisi kirgede tormi põhjustavaid teemasid. Miks see aga nii on

Harjumaa korteritel tasakaaluhind paigas

Eesti kinnisvaraturul on olnud mitmeid perioode, kus valdav osa sõnavõtjatest on lehvitanud teatud ajajärgu loosungitega nagu „euroremonditud korter on midagi erilist“, „liitumine Euroopa Liiduga tõstab hinda“, „maa hind ei saa kunagi langeda“ või teadis kinnisvarakriisi haripunktis iga kommentaator, et elamispinna

Septembrikuu korteriturul: kas Narva eufooria vaibub?

Septembrikuu korteriturg oli Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas üsna aktiivne, sest tehinguid tehti arvestataval hulgal – Tallinnas oli tehinguid stabiilselt, mujal väiksemate kõikumistega. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati septembris pealinnas 647 korteriomandi tehingut, mis on küll kolme tehingu võrra vähem kui

Tõnu Toompark: Elamispindade kvaliteet käib alla

Eesti inimestel ei ole raha, et säästa, sest kokkuhoid eeldab esmase investeeringu tegemist. Eluasemeid tuleb Eestis turule liiga vähe. Uute elamute lisandumise määr võrreldes olemasoleva elamufondiga peaks olema vähemalt 0,8-1,0%. Meil on see aga ainult 0,4-0,6%. Elamispindadest enamus lisandub Tallinnas,

Statistika: eluruumide arv ja pind suurenevad

2010. a. alguse seisuga oli Eestis statistikaameti andmetel 653 600 eluruumi pindalaga 40 miljonit ruutmeetrit . 2009. aasta jooksul lisandunud eluruumide hulk oli seega 3100. Ühe elaniku kohta on meil käesoleva aasta seisuga Eestis 29,9 ruutmeetrit elamispinda eelmise aasta alguse

Statistika: rahvaarv tõuseb vaid Harju maakonnas

Eesti rahvaarv on statistikaameti andmetel käesoleva aasta alguse seisuga 1 340 021 inimest. Aastast aastasse on Eesti elanike arv vähenenud ja seda kõikide piirkondade lõikes. Erand on vaid Harju maakond koos Tallinnaga, kus viimaste aastate jooksul on rahvaarv marginaalselt, kuid

Statistika: iive liigub positiivsema poole

2009. aastal sündis Eestis statistikaameti andmetel 15 807 last. Aasta iive jäi siiski 395 inimesega negatiivseks. Aasta varem 2008. aastal sündis lapsi 16 233 ja iive oli -594. Seejuures tuleb kindlasti tõdeda, et iibe negatiivne number on aastast-aastasse kahanenud. Viimase

Statistika: Rahvastik väheneb

Eesti rahvaarv väheneb. 2009. aasta jaanuari seisuga elab Eestis 1 340 415 inimest ehk 520 inimese vähem kui aasta tagasi. Regionaalselt on elanike arv kasvanud ainult Põhja-Eestis, mis hõlmab endas Tallinnat ja Harjumaas. Seal elab aasta alguse seisuga 525 000