Uudiste arhiiv

 

KV.EE: Tartu elamispindade pakkumiste arv on kasvanud plahvatuslikult

Tartu elamispindade turu pakkumine on kasvanud enneolematu kiirusega. Märtsi kuus pakkumisel olnud Tartu korteripakkumiste arv 2580 ületab aastatagust 55%. Majade pakkumiste arv 467 on mullusest 48% kõrgemal, korterite üüripakkumiste arv 1298 on aastaga suurenenud koguni 87%. Selline pakkumise kasv viib

Tallinn-Tartu-Pärnu: vastuoluline korteriturg eksitab statistikaga

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs leiab, et tänased korteritehingute hinnad on küll uute korteritega tehtavate tehingute najal kasvanud, kuid reaalne kinnisvara väärtus on üsna mullusel tasemel. Järjepanu raporteeritavad hinnarekordid ja võrdlused maailma edetabelitega on küll klikke tõmbav teema,

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Eluasemelaenu intressidele kehtib tulumaksusoodustus. Järgnevalt on toodud tulumaksuseaduse § 25 regulatsioon. Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või

Harju maakond haarab 53% korteritehingute arvust ja 76% käibest

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Harju, Tartu ja Pärnu maakonnad moodustavad Eesti korterituru aktiivseima ja suurima käibega tehingute piirkonnad. Viimaste aastate jooksul on nende kolme maakonna proportsionaalne osakaal tehingute arvu ja käibe osas vähenenud. Pikemas perspektiivis ette vaadates on kinnisvaraturu vaates raske väiksematele maakondadele siiski

Ühistud: liiga kõrged eluaseme majanduskulud on probleemiks kogu Euroopas

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYL

Hiljutisel Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas tutvustus ÜRO tippekspert Orna Rosenfeld, kes tutvustas hiljutist uuringut 56 riigi eluasemeturu olukorrast ja läbi viidud projektidest. “Majanduskriisis sattusid inimesed rahalistesse raskustesse ja see mõjutas eluasemelaene, samuti on probleemiks kõrged majanduskulud paljudes riikides– leibkonna igakuisest

Nõuanded koduostjale: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida ja millal mitte?

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Laenuvõtjal on mõistlik kaaluda intressimäära fikseerimist eelkõige laenuperioodi alguses, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem. Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine sageli raskem kui

Eluasemekulud vähenesid aastaga 0,2 protsenti

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga -0,6%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2014. aasta märtsiga võrreldes 1,0% odavamad ja teenused 0,3% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes langenud

Nõuanded koduostjale: mis on kodulaenu intressimäära fikseerimine?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel. Väga sageli kasutatakse baasintressimäärana kuue kuu euribori. See tähendab, et laenu lõplik intressimäär, mis koosneb fikseeritud riskimarginaali ja baasintressimäära summast, püsib muutumatuna kuus kuud

Kinnisvaraanalüüs: Tallinnas ei ole mõtet elada, Eesti pealinn tuleb kolida Valka

Värske kinnisvaraturu analüüs toob välja, et Tallinnas ei ole mõtet elada. Parim elukoht Eestis on Valga linn, kus korterite tehinguhinnad on Tallinnaga võrreldes 20 korda odavamad. See võiks panna mõtteid mõlgutama pealinna Valka kolimise üle. Tallinna keskmine korteritehing oli 2015

Korteriühistud saavad majade rekonstrueerimiseks taas toetust

Reedel, 27. märtsil, jõustub korterelamute rekonstrueerimise toetuse määrus, mille kohaselt on korteriühistutel ja kohalikel omavalitsustel võimalik saada korterelamute kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks senisest suuremat riiklikku tuge. Ühtekuuluvusfondist rahastatava toetuse maht on 102 miljonit eurot, millest saab hinnanguliselt rekonstrueerida 1000 korterelamut.

Veebruaris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,2%

Laene ja liisinguid väljastati Eesti ettevõtetele ja majapidamistele veebruaris aasta algusele omaselt mõõdukalt.Finantseerimisportfelli maht suurenes kuuga üsna vähe, ulatudes veebruari lõpus 15,3 miljardi euroni. Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell kasvas veebruaris aastavõrdluses 3,3%. Uusi laene ja liisinguid anti ettevõtetele välja 704

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli nelja viimase aasta suurim

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 13,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 15,5% ja majade hinnad 9,1%. 2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3% ja 2013. aastal 10,7%. Eluaseme hinnaindeksi muutus oli

Eesti Pangas toimub loeng eluasemelaenude andmise nõuete kohta

Neljapäeval kell 15 toimub Eesti Panga muuseumis avalik loeng, kus keskpanga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask tutvustab uusi nõudeid, mida pangad peavad alates märtsist eluasemelaenude väljastamisel arvestama. Märtsi algusest hakkasid kommertspankadele kehtima eluasemelaenude andmisel kolm nõuet. Umbes ühe tunni

Eesti Korteriühistute Liit korraldab 19. märtsil Tallinnas VIII Balti elamumajanduse konverentsi

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYL

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldab homme, 19. märtsil Tallinnas VIII Balti elamumajanduse konverentsi, mille peateemaks on uudsed lahendused kortermajade renoveerimisel. Konverents toob Tallinna elamumajanduse tippeksperdid Euroopast, eraldi keskendutakse Baltikumi elamufondi olukorrale ja renoveerimisvõimaluste finantseerimisele. Konverents toimub Nordic Hotel Forumis (Viru

Paradoks: üüritulu tõhusam maksustamine vähendab tulumaksulaekumisi

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Maksuamet on võtnud üüritulu suurema tähelepanu alla. Maksuameti hinnangute alusel jääb üüritulult iga-aastaselt laekumata kuni 28 miljonit eurot. Siinkirjutaja hinnang jääb eeltoodule 10 miljoni võrra alla. Paradoksaalselt kombel võime prognoosida, et üürileandjate pihtide vahele võtmise tulemus ei ole maksulaekumise suurenemine,