Eksperdid: kinnisvaraturul tuleb pingeline aasta. Kas uusarendustele vajutatakse pidurit?

Eesti PäevalehtAsjatundjate sõnul võib 2016. aasta kaasa tuua häda nii arendajatele kui ka teistele turuosalistele.

2015. aasta möödus kinnisvaraturul taas hinnatõusu tähe all. Turule tuli palju uusi pakkumisi. Pangad olid aga väga konservatiivsed ja see on hinnad mõistlikena hoidnud. Mis saab 2016. aastal?

Pindi Kinnisvara partneri Peep Soomani sõnul on positiivne see, et pangad on pigem konservatiivsed ega lase kinnisvara hindadel kõrgustesse kerkida, sest kõik mäletavad, kuhu see võib viia. Tallinnas tehakse kuus umbes 700 korteriomandi tehingut, kuid nõudlus on kindlasti suurem.

„Kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis peaksid hinnad ju üles minema. Samas laenuraha ei tule peale. Mina prognoosin, et turul tekib mingil hetkel defitsiit. Uusarendusi ei finantseerita eriti. Arendajatele öeldakse, et jääk on liiga suur. Ümmarguselt on Tallinnas praegu 2000 vaba korterit. See arv võib kiiresti kahaneda, kui ehitamisse auk sisse tuleb, ja küll siis jälle rahakraanid avanevad,” ennustas Sooman.

Tormi tekitavad pangad

Sooman näeb ette üht stsenaariumi, mille järgi siseneb turule pank või kaks, kellel on ambitsioon võtta endale uued laenulepingud. Samamoodi, nagu tegi Nordea pank 2002. aastal, kui sai endale umbes kolmandikulise uute eluasemelaenu lepingute turuosa. Tormi võib tekitada kas täiesti uus turule tulija või mõni vana pank.

„Kui selline agressiivne laenaja tekib, muutub turg palju aktiivsemaks ja surve hindade tõusule suureneb samuti. Pangandus ja rahandus on oma loomult agressiivsed. Seisev vesi on neile katastroof ja varem või hiljem tuleb mõni selline aktiivne pank jälle ka Eestis turule,” ütles Sooman.

Soomani sõnul koondub elamispindade põhiarendus terviklikesse rajoonidesse. On olemas suured alad, kus ehitama hakata. Tõusutrendis on vajadus selliste elukeskkondade järele, kus on olemas mugav parkimine, mänguväljakud ja muu taristu.

Arendajad heidavad pilgu tulevikku, kust vaatab vastu hoonete energiatõhususe nõuete oluline karmistumine. See tähendab ehituse hinna tõusu ja pindade kallinemist. Küsimus on, kas turg ja pangad kannatavad selle ära.

2015. aastal oli märgata ühe huvitava suundumuse teket: arendajad teevad senisest märksa väiksemaid pindu. 55-ruutmeetrine kahetoaline elamisruum on varsti minevik, samuti kolmetoaline 70-ruutmeetrine ja neljatoaline 90-ruutmeetrine eluase. Pindi Kinnisvara müüs 2015. aastal näiteks 62-ruutmeetrise uue neljatoalise korteri.

„Suund läheb sinna, et ruutmeetreid ei aeta enam taga. Hinnatakse üldist elukvaliteeti ja tubade arvu. Lepitakse pigem sellega, et pinda on vähem. Hind on ju soodsam. Kunagi tehti ridamaju, kus müüdavad pinnad olid kolmekordsed ja 180-ruutmeetrised. Praegu tehakse 110-ruutmeetriseid. Märksõnaks on siin kompaktsus.”

Sooman näeb, et populaarseteks kohtadeks kujunevad Tallinna lähiümbruses asuvad Saku, Saue, Tabasalu, Jüri jne. Ka Kopli poolsaar areneb, aga mitte nii kiirelt, kui Kalamaja aktivistid loodavad.

„Transpordi poolest ollakse nõus järele andma. Kolitakse sinna, kus naabrid teineteist tervitavad, kus kodu ei lõppe välisuksega. Peetri on hea näide. Elanikud on uhked, et seal elavad. Nad defineerivad end selle paiga kaudu. Usun, et selliseid piirkondi tekib lähiaastatel juurde,” lisas Sooman.

Pankrotid ja liitumised

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing prognoosib uuel aastal esimesi kinnisvaraarendajate ja -firmade pankrotte, lõpetamisi, ülevõtmisi ja liitumisi. Ta näeb, et pankade laenutingimused karmistuvad. Rõõmu peaks tooma madalama hinnatasemega kinnisvara.

„Kinnisvaraturul on märke sellest, et järgmine aasta toob kaasa kinnisvarahindade tõusu peatumise, piirkonniti ka tehinguaktiivsuse ja hindade languse. Turu jahtumine toob kaasa konkurentsi kasvu ja osa kinnisvarafirmade tegevuse lõpetamise või liitumise,” ütles Saksing.

Saksingu juttu kinnitab tõsiasi, et 2015. aasta kinnisvaraturg meenutas paljuski 2007. aastat: hulganisti alustati kõikvõimalikke kinnisvaraarendusprojekte, arendusfirmadesse loodi müügiosakonnad, kinnisvarafirmadesse omakorda arendusosakonnad. Turule sisenes rohkesti eri suuruse ja kompetentsiga uusi turuosalisi. Ostjate huvi koondus magusatele kinnisvarapakkumistele. Arendajad tegid kampaaniaid, mis lubasid tasuta mööblit, autosid, garaaže, kuid mitte paremat hinda.

Adaur Grupi juht ja koolitaja Tõnu Toompark on veendunud, et järgmine aasta tuleb turul sama põnev kui 2015. Mis ikkagi saab uute korterite arendustest? Kas pangad keeravad arendajate kraanid kinni? Kas töötute arv kasvab ja palgakasv pidurdub ning kuidas see mõjub kinnisvarasektorile? Need on olulised küsimused.

„Kas pangad hakkavad klientidesse taas personaalsemalt suhtuma või jätkatakse nende käsitlemist konveiermeetodil,” küsis Toompark.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul saab uusarenduste puhul ostjate lemmikuks nn keskmine kinnisvara. Lihtsad hooned, mis asuvad mõnel mäel või linna äärealal. Eksklusiivkinnisvarale on vähem ostjaid ja selliseid projekte ei tule ka palju peale.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/eksperdid-kinnisvaraturul-tuleb-pingeline-aasta-kas-uusarendustele-vajutatakse-pidurit?id=73302049

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

74 − = 66

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine