Oktoobris tõusid tarbijahinnad statistikaameti andmetel aastatagusega võrreldes 4,2%. Ligi kaks kolmandikku hinnatõusust tulenes energia, ennekõike mootorikütuste kallinemisest. Mootorikütused on vedanud hinnatõusu alates kevadest, mil Pärsia lahe piirkonnas puhkes sõjaline konflikt.
Euroopa Liit on olnud diislikütuse importija, mis tähendab, et nafta ja naftatoodete tarnete järsk vähenemine Pärsia lahe riikidest on tõstnud diislikütuse hinda rohkem kui bensiini oma. Ka novembri alguses on diislikütuse rafineerimismarginaalid suurenenud, mis viitab diislikütuse nappusele – selle hulgihind ei ole toornafta mõningase odavnemisega samas ulatuses langenud. Baltimaadest maksis kütus oktoobri lõpus ja novembri alguses kõige rohkem Leedus. Lätis ja Eestis oli nii diislikütuse kui ka bensiini hinnatase sarnane.
Elektri börsihind oli oktoobris mullusest pisut madalam, kusjuures Eestis oli see madalam kui Leedus ja Lätis. Balti riikide hindade ühtlustumist takistab asjaolu, et osa Eesti ja Läti vahelisest ülekandevõimsusest hoitakse sagedusreservide jaoks. Tarbijale oli elekter siiski 4% kallim kui aasta tagasi. Lõpphinda on tänavu tõstnud lisandunud sagedusreservi ja varustuskindluse tasud ning suvine võrgutasu tõus. Lisaks on üle poole kodutarbijatest sõlminud fikseeritud hinnaga elektrilepingu, mistõttu börsihinna kõikumine nende elektriarveid otseselt ei mõjuta. Lähikuudel võib börsielekter veelgi kallineda, sest Norra ja Rootsi veehoidlate madal veetase piirab odava hüdroelektri eksporti. Tuulevaiksetel päevadel kergitab elektri hinda kallis maagaas, kuna siis tuleb rohkem elektrit toota gaasil töötavates elektrijaamades.
Toidukaupadest odavnesid oktoobris endiselt liha- ja piimatooted, kuid enim kallines töötlemata toit, sealhulgas värske köögivili ligi 30%. Hinnatõusu taga on mullusest kehvem saak Poolas, Hispaanias ja Hollandis, mis on Euroopa suurimad köögiviljatootjad. See mõjutab ka Eestit, sest impordime ligi 60% tarbitavatest köögiviljadest. Kaugemalt tarnitavate kaupade hinda võivad tõsta ka transpordikulud. Seevastu valdavalt kodumaine kartul oli mullusest odavam.
Alusinflatsioon, mille arvestusest on välja jäetud heitlikumad energia- ja toiduhinnad, jäi oktoobris 1,8% juurde. See näitab, et praegu mõjutavad hinnatõusu Eestis ennekõike välised tegurid ja mitu aastat väldanud hinnatõusu järel ei saa kaupmehed kulusid klientidele kuigi kergelt edasi kanda.
Edaspidi võib energia kallinemine lähikuudel hinnatõusule hoogu juurde anda. Eesti Pank prognoosis septembris kogu aasta inflatsiooniks 3,1%. Uue majandusprognoosi avaldame detsembris.
