Uudiste arhiiv

 

Kommentaar turuülevaatele: Loid laenude väljastamine pärsib eluasemeturgu

Järgneb 07/05/2010 avaldatud KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar. Elamispindade turg on oluliselt seotud laenuturuga. Kui laenu antakse, siis on võimalik tehinguid teha. Kui laenumahud kahanevad, siis avaldab see selget mõju turu tervisele. Vaatamata pankade antud positiivsetele signaalidele on uute laenude väljastamine

Uusarendused mõjutavad KV.EE indeksi käekäiku

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on juba mitmendat nädalat järjest viimaste aastate madalaimal 63,0 punkti tasemel. Absoluuthinnas on keskmise eluruumi pakkumise ruutmeetrihind täna 12 950 krooni. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnalanguseks 15%, kuid viimase poole aastaga on keskmine pakkumishind langenud

Kinnisvaraanalüütik: arendajate mõtlemine on muutumas

Kinnisvaraarendajate mõtlemine on pärast majanduskriisi, mille ajal pangad ei andnud raha ega olnud ka kliente, muutumas, sest muidu pole neil šanssi ellu jääda, arvab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. “Ma loodan südamest, et kvaliteet paraneb sedavõrd, et turule ei tule absurdsed projektid,

Toompark: arendajate mõtteviis on muutumas

Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul sunnib klientide nõudlikkus kinnisvaraarendajaid mõtteviisi muutma, et ellu jääda. “Vaestel kinnisvaraarendajatel polnud ju 2009. aastal muud teha kui mõelda, sest vaba raha ja kliente polnud. Loodan südamest, et kvaliteet paraneb ning turule ei tule selliseid absurdseid projekte,

Noorte vähesus pidurdab kinnisvaraturgu

Väikelinnade ja maakohtade kortermajade ning kehvemas korras eramute puhul on eriti suur oht, et nende hind hakkab kinnisvaraturul oluliselt langema, kui kümmekonna aasta pärast väheneb järsult elu alustavate noorte arv. Pindi Kinnisvara juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on kinnisvara müümiseks

Statistika: elamispindade turu aktiivsus

Kinnisvaraturu aktiivsuse ootuses on mõistlik vaadata, kui suur hulk elamispindu on käibes. Liites kokku maa-ameti andmetest kõi eluruumidega tehtud tehingud saame, et 2009. aastal sõlmiti eluruumidega, st korteritega, elamutega ligi 21 000 tehingut. Statistikaameti andmetel on Eesti eluruumide arvuks 650

Statistika: kinnisvaratehingud objekti liigiti

Eestis tehti 2009. aastal maa-ameti andmetel kokku pea 40 000 kinnisvaratehingut. Tehingutest suurima osa moodustavad korteriomandina eluruumid, millega tehti tehinguid 15 000. Proportsionaalselt järgmise osa tehingutest moodustab hoonestamata maaga tehtavad tehingud. Hoonestamata maa tehinguid tehti 2009. aastal 7800, millele lisandub

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Elamispindade turu taastumise märgid on kindlad

Kolm kvartalit järjest tõusnud korteriomanditehingute arv näitab selgelt elamispindade turu taastumise algust. Eks lähitulevik näitab, kas mulluse III kvartali senine hinnapõhi jääb selle tsükli madalaimaks punkktiks või on käesoleval aastal veel langust tulemas. Siiski võib kindel olla, et käesoleva 2010.

Tallinn-Tartu-Pärnu: korterite hinnad paigale jäänud, tehingud tõusuteel

Tallinna ja Eesti korteriomanditehingute arv on kolm kvartalit järjest tõusnud. Käesoleva aasta esimene kvartal tõenäoliselt tuleb madalama tehingu arvuga, kui 2008. aasta viimane kvartal, kuid siiski kõrgema tehingute arvuga, kui 2009. aasta madalseisu jõudnud esimene kvartal. Keskmise hinna põhi jääb

Energiamärgise sisu

Selle talve ja ilmselt ka kõikide järgmiste üheks teemaks on kindlasti küttehinnad. Tahes-tahtmata oleme pidanud arvestama hakkama ennenägematult suurte soojahindadega ja ruutmeetri kütmise eest makstav summa on jõudnud meie igapäevaste teadmiste hulka. Erinevate hoonete energiakulu võrdlemiseks on Euroopa Liidu hoonete

KV.EE indeks tõuseb aastaga 10%

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on jõudnud 63,8 punkti tasemele. Aastaga on indeks langenud 83,2 punkti pealt 23% võrra. Võrreldes aga indeksi tippajaga aprillis 2007 on languseks 41%. Absoluuthindades on keskmise eluruumi pakkumishind portaalis KV.EE langenud tipu 22300 kroonilt ja

Statistika: eluruumide ehituslubade arv oluliselt kukkunud

2009. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 359 eluruumi, mis on aastatagusest näitajast 1035 pea kolm korda vähem. Loomulikult pidi sellisele langusele järgnema ka ehitusloa saanud eluruumide pindala langus. 2009. a. III kvartalis oli ehitusloa śaanud eluruumide pindala 57,4

Statistika: mitteeluruumide ehitus

2009. aasta III kvartalis mitteeluruumide ehituse sektoris väga olulisi muudtausi ei toimunud. Statistikaameti andmetel sai ehitusloa 784 ja kasutusloa 233 mitteeluruumi. Aasta teise kvartaliga võrreldes olid need numbrid üsna samas suurusjärgus, samuti 2008. a. III kvartaliga võrrelduna. Küll vähenesid aastaga

Statistika: eluruumide kasutusload vähenemas

2009. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 689 eluruumi. Veel aasta tagasi oli kasutusloa saanud eluruume 1024. Kasutusloa saanud eluruumide pindala tõusis 76,9 tuhande ruutmeetrini. Keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks teeb see 111 ruutmeetrit. Aasta tagasi 2008. a.

Üüriturg muutub läbipaistvamaks

Elamispindade hinnalangus ja laenuraha raskem kättesaadavus aktiveerisid masuajal üüriturgu. Üürituru aktiivsus tõusis tuhast fööniksina ja paistis, et üürieluase võib olla samuti aus kodu, mille pärast häbenema ei pea. Üürituru oluline probleem on selle vähene läbipaistvus. Enamus eluruumide üürileandjatest on eraisikud,