Uudiste arhiiv

 

Statistika: mitteeluruumide ehitus

2008. a. III kvartalis väljastati 726 mitteeluruumi ehitusluba, mis on aastatagusest ajast 10% enam. Ehitussel lubatud mitteeluruumide pindala aga kasvas aastaga 26% võrra ehk 382 000 ruutmeetrini. Seevastu kasutusloa saanud mitteeluruumide arv oli samas kvartalis 232 ehk eelmisest aastast 5%

Millest ehitada maja? Millist seinakonstruktsiooni valida?

Ühel korralikul maja seinal on kaks peamist ülesannet – hoida ilm väljas ja soe sees. Seejuures oleks kena kui see sein neid ülesandeid võimalikiult kaua ja kohusetundlikult täidaks ilma omanikupoolse sekkumiseta remondi ja parandamise näol. Laias laastus on võimalus valida

Statistika: eluruumide ehituslubade arv väheneb

Eluruumidele väljastatavate ehituslubade arv on jõudsalt kokku tõmbunud. 2008. a. III Kvartalis väljastati eluruumidele 1030 ehitusluba eluruumide kogupinnaga 133 000 ruutmeetrit. See on 43% vähem ehituslubasid ja 36% vähem elamispinna ruutmeetreid, kui aasta varem. Eluruumide ehituslubade arvu vähenemise põhjuseks on

Statistika: eluruumide kasutuslubade arv väheneb sirgjooneliselt

Valminud eluruumide arv ja pindala on alates 2007. a. IV kvartalist statistikaameti andmeil pea sirgjooneliselt langenud. Sellepõhjuseks on asjaolu, et 2007.-2008. aasta jooksul on alustatud suhteliselt vähese arvu uute arendusprojektide ehitusega. Pigem on olnud tegemist juba käimasolevate projektide lõpetamise või

Kommentaar ülevaatele: Kinnisvaraturg vaevleb tehingute nappuses

Eesti kinnisvaraturg on kogu maialma majanduse äkiliste ja ootamatute muutuste taustal elamas sama põnevat elu. Põnevus paraku ei tähenda, et turuosalistel oleks kerge. Olulisemad kinnisvaraturu näitajad on käitunud järgmiselt. Töötuse määr on hakanud tõusma. Viimaste kvartalite jooksul on töötus püsinud

Taavi Madiberk: kodu tuleb vabastada maamaksust

Maamaks on vanim tsentraalselt ja organiseeritult kogutud maks. Eestis maksustatakse maaomandit 1993. aastal vastu võetud maamaksuseaduse kohaselt. Eestis on kinnisvaraomanike osakaal Euroopa kõrgeim. Olukord, kus 88 protsenti elanikest on kinnisvaraomanikud, on tingitud eelkõige edukast omandireformist, eluruumide erastamisest ja (seni) madalast

Elamispindade tehingute arv langes 30%: olukord on normaalne

Eluasemeturu aktiivsust saab hinnata selle järgi, kui suur osa elamispindadest aasta jooksul turul käibib. Mida enamate elamispindadega tehinguid tehakse seda aktiivsem on turg. Normaalse väljakujunenud turu puhul jääb elamispindade aastane käive suurusjärku 5% kogu elamispindade fondist. Seega on 4-protsendilise tehinguaktiivsuse

Statistika: uute elamispindade hulk väheneb

Raskused korterite müügil on nüüd lõpuks hakanud vähendama uute valmisvate elamispindade arvu. 2008. a. II kvartalis väljastati kasutusluba 1398 uuele elamispinnale, mis on pea kolmandiku võrra mullusest vähem. Uue elamispinna suuruseks oli samal ajal 84 ruutmeetrit võrrelduna aastataguse 79 ruutmeetriga.

Statistika: Eluruumidest 96% kuulub erasektorile

Eluruumide arv on viimaste buumiaastate kestel jõudsalt kasvanud. Nii on 2001. aasta 622 000 eluruumile lisandunud kaheksa aasta jooksul 23 000 uut eluruumi, millest üle poole ehk 12 000 on lisandunud 2006. ja 2007. aasta jooksul. Pindala poole pealt vaadatuna

Statistika: Ehitusmahud aastatagusest väiksemad

Ehitusmahuindeks on 2008. a. I kvartalis madalam aastatagusest. Kui 2007. aasta jooksul ehitusmahud võrreldes aastataguse ajaga kasvasid, siis 2008. aastaks on ehitusmahud Eestis vähenenud 5,3 protsendi võrra. Tõenäoliselt on vähenemises süüdi eelkõige kahanev eluruumide ehituse maht, kuid nähtavasti on ehitusega

Statistika: Mitteeluruumide ehitus peaaegu mullusel tasemel

Mitteeluhoonete ehituslubade arv ületas mullust taset. Käesoleva aasta esimeses kvartalis väljastati 650 ehitusluba eelmise aasta 456 ehitusloa vastu. Küll aga on mullusega üsna samal tasemel ehitatavate mitteeluhoonete pindala. Järelikult on keskmine ehitatav mitteeluhoone väiksema pindalaga. Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv on

Eluruumide ehituslubade arv kuivab kokku

Valminud eluruumide arv ning pind on vaatamata madalseisule kinnisvaraturul endiselt tõusutrendis. Selle põhjuseks on asjaolu, et momendil lõpetatakse buumi harjal või harja järel alustatud arendusprojektide ehitust. Keskmise uue eluruumi pindala on 2001. aasta 152 ruutmeetrilt jõudnud 2008. a. I kvartalis

Statistika: korterite hindadesse tekib loogika

Kokkuvõte korterite suurusest ei näita aastate lõikes olulisi muutusi. 1-toaliste korterite suurus on stabiilselt 31-32 ruutmeetri juures, 2-toaliste suurus 48-49 ruutmeetri juures. Rohkem on kõikumisi suuremate korterite pindalades, kuid see on põhjendatav asjaoluga, et suurte korterite turg on õhem ning

SLÕL: Arnold Rüütli miljoniprojekt

Kinnisvaraspetsialistide hinnangul maksab Kadrioru pargi kinnistu, mille Rüütel endale majaehituseks välja valis, vähemalt 5-6 miljonit krooni. Ekspresident Arnold Rüütel on valmis omal kulul ehitama endale eluaseme ja tööruumid, kui presidendikantselei annab tema kasutusse tühja 2425ruutmeetrise kinnistu Kadrioru pargi veerel Kadri

Postimees: Eestlasel tuleb veel aastaid vireleda

Kustumas on kinnisvarabuumi ajal süttinud lootus, et eestlane rabeleb välja Nõukogude aja kitsastest oludest – üha enam inimesi suudab endale soetada vaid tillukese korteri. Pankade ja kinnisvarafirmade andmetel kasvab nende inimeste arv, kes ostavad laenuraha eest 1-2-toalise korteri ja eelistatult