Uudiste arhiiv

 

Pindi Kinnisvara: Suurlinnade korterite hinnad läbi 16 aasta

Pindi Kinnisvara

Pindi Kinnisvara avaldab esmakordselt nelja suurema linna korterite hinnagraafikud alates ajast, mil riiklikult hakati tehingute statistikat säilitama. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et pilguheit minevikku on heaks meenutuseks, mis ülekuumenenud maailmamajanduses juhtuda võib. „Ehkki tänaseks on Tallinna ja

Swedbank: Hindade tõus ulatus mais üle 3 protsendi

Swedbank

Inflatsioon ulatus mais 3,1 protsendini. Hinnatõusust andsid poole sundkulude, eluaseme ja toidu, kallinemine. Eluasemega seotud kulude tõusu panustasid elektri, kütte ja üüri hinna tõus. Elektri hinda kergitasid süsinikdioksiidi kvootide hinnatõus ja sademetevaene aprill. Tänu tugevale nõudlusele kallineb üür jätkuvalt umbes

Statistikaamet: I kvartalis oli keskmine palk 1341 eurot

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,9%. Keskmine brutotunnipalk oli I kvartalis 7,90 eurot, mis on 7% suurem kui eelmise aasta samal ajal. Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Eelmise

KV.EE indeks jätkab aeglast tõusu

2019-05-22_KV.EE-indeks

Eesti elamispindade pakkumishindade liikumisi kajastav KV.EE indeks on püsinud kogu käesoleva 2019. aasta 103-104 punkti lähedal. Hinnakõver on liikunud üsna vähe ja näidanud kolme kuuga vaid 1% jagu kasvu. Aastatagusest on KV.EE hinnaindeks siiski 6,6% võrra kõrgemal. KV.EE hinnaindeksi liikumiste

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks aprillis tõusis

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2019. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,6%. Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergiaga varustamises, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus

Swedbank: Hinnatõus kiirenes aprillis oodatust rohkem

Swedbank

Aprillis kiirenes inflatsioon 3,2 protsendini tänu mootorikütuste ja toidu kallinemisele. Tarbijahindade kasv ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 2,4 protsendini. Hinnatõus sel aastal aeglustub, kuna energia hinnad stabiliseeruvad ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse. Aprillis kiirenes inflatsioon oodatust rohkem, 3,2 protsendini.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid aprillis enim toit ja transport

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus 2019. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,2%. Kaubad olid 2018. aasta aprilliga võrreldes 2,5% ja teenused 4,6% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud 3,7% ja

Maa-amet: kinnisvara hinnaindeks tugevas kasvus, tehingute arv ja koguväärtus püsivad kõrgemal kui aasta tagasi

Maa-amet

2019. aasta I kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute maht ning koguväärtus oli kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Tehingute koguarvu aastasesse tagasihoidlikkusse kasvu panustas enim korteriomandite ja hoonestamata maade sektor, koguväärtuse kasvu aga hoonestatud maade sektor. Uute korterite müük on mõnevõrra vähenenud

Maa-amet: kinnisvara hinnaindeks tugevas kasvus, tehingute arv ja koguväärtus püsivad kõrgemal kui aasta tagasi

2019. aasta I kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute maht ning koguväärtus oli kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Tehingute koguarvu aastasesse tagasihoidlikkusse kasvu panustas enim korteriomandite ja hoonestamata maade sektor, koguväärtuse kasvu aga hoonestatud maade sektor. Uute korterite müük on mõnevõrra vähenenud

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks märtsis ei muutunud

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,4%. Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hinnatõus  elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja puittoodete tootmises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks jätkas mõõdukat tõusu

Eesti Statistika

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta I kvartalis võrreldes 2018. aasta IV kvartaliga 0,5% ja võrreldes 2018. aasta I kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutasid selle aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust 57%. Eelmise kvartaliga

KV.EE: Aeglustuv müügitempo kasvatab elamispindade pakkumiste arvu

Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade dünaamikat kajastav KV.EE indeks jätkav vaikse tõusunurgaga püsivat tõusu. Tänane indeksi näit 104,7 on 0,4% kuu tagusest kõrgemal. Aastaga on indeks kasvanud 10,2%. Veel aasta tagasi kasvatas KV.EE indeksit uute korterite pakkumisse lisandumine. Tänaseks on selle mõju korterite

Pindi Kinnisvara: Korteritehingute arv tõusis märtsis 15% võrra

Pindi Kinnisvara

Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks tõusis märtsis 0,5% võrra 1443 eurole ruutmeetri kohta, tehingute arv oli tugevas kasvutrendis. Veebruaris oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1436 €/m². Kui veebruaris tehti indeksilinnades 1150 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Eesti majandusolukord on heas seisus, kuid kasv on aeglustumas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) läbi viidud uuringust selgub, et Eesti majanduse olukord on olnud seitse kvartalit järjest hea ning selle aasta esimestel kuudel positiivsed arengud jätkusid, kuid aeglasemas tempos. Värske statistika näitab, et Eesti majandus kasvas eelmise aasta viimases kvartalis 4,2%.

Rahandusministeerium: Majanduskasv jääb sel aastal tugevaks

Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3,1 protsenti ning 2020. ja 2021. aastal 2,7 protsenti. Nähtavaid makromajanduslikke tasakaalustamatusi Eesti majanduses praegu ei ole. Oodata on ettevõtete investeeringute kasvu jätku, mis suurendab Eesti ettevõtete kasvuvõimet tulevikus. Eesti ettevõtted on