Uudiste arhiiv

 

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutus oli nelja viimase aasta suurim

Eluaseme hinnaindeks tõusis 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 13,7%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 15,5% ja majade hinnad 9,1%. 2011. aastal oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus 8,5%, 2012. aastal 7,3% ja 2013. aastal 10,7%. Eluaseme hinnaindeksi muutus oli

Hinnalangus veebruaris pidurdus

Eesti Pank

Eesti tarbijahinnaindeks langes veebruaris statistikaameti teatel aasta varasema ajaga võrreldes 0,8%, mis oli väiksem hinnalangus kui jaanuaris. Euroala ühtlustatud tarbijahindade deflatsioon aeglustus samal ajal –0,6%lt –0,3%ni. Veebruaris lõppes enam kui pool aastat väldanud nafta hinna kiire langus maailmaturul, mille tulemusena

Ehitusmaterjalide tootjad plaanivad tänavu investeerida efektiivsuse tõstmisse

Swedbanki tänavune tööstusettevõtete uuring näitab, et ehitusmaterjalide tootjate kindlustunne püsib mõõdukalt optimistlik: 56% küsitlusele vastanud ettevõtetest plaanib 2015. aastal käibekasvu ja 47% kasumlikkuse parandamist. Sealjuures oodatakse keskmiseks käibe kasvuks 5,4%. Swedbank uuris ligi 300 Eesti tööstusettevõtte hinnanguid käibe ja tootmismahtude

Eluasemekulud kasvasid aastaga 0,1 protsenti

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -0,8%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2014. aasta veebruariga võrreldes 1,8% odavamad ja teenused 0,8% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes langenud

Jaanuaris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta jaanuaris võrreldes detsembriga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga -2,2%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas jaanuaris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises, samuti hindade

IV kvartalis oli keskmine palk taas kord üle 1000 euro

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta IV kvartalis 1039 eurot ja tõusis 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 5,3%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal ületas keskmine brutokuupalk 1000 euro piiri II ja IV kvartalis. 2013. aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus IV

Kinnisvaramulli indeks ületas 2014. aastal 70 punkti taseme

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, ületas 2014. aasta lõpuks 70 punkti taseme. Kuigi aasta kokkuvõttes oli hinnaindeksi kasv viimaste aastate kiireim, aeglustus see aasta jooksul kvartalist kvartalisse. Detsembris oli indeksi

Tarbijahinnaindeksit mõjutas jaanuaris enim mootorikütus

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta jaanuaris võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,4% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga -1,3%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2014. aasta jaanuariga võrreldes 2,3% odavamad ja teenused 0,6% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta

Detsembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,4% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -1,6%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus kütteõlide ja keemiatoodete tootmises, samuti hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

Ehitushinnaindeks 2014. aastal tõusis

Ehitushinnaindeks tõusis 2014. aastal võrreldes 2013. aasta keskmisega 0,5%, teatab Statistikaamet. Tööjõud kallines 2013. aastaga võrreldes 1,3% ja masinad 2,2%. Materjalide hinnad jäid samale tasemele. 2014. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes -0,2% ja 2013. aasta IV kvartaliga

Tarbijahinnaindeksit mõjutas detsembris enim mootorikütuse odavnemine

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta detsembriga -0,5%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta detsembriga võrreldes 1,3% odavamad ja teenused 0,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2013. aasta detsembriga võrreldes langenud

Eluasemekulud langesid aastaga 1,4 protsenti

Tarbijahinnaindeks langes 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet. Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli kodudesse jõudnud elektri 6,2%-line odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsete jookide 6,7%-line ja tubaka 3,1%-line kallinemine ning mootorikütuse 3,8%-line odavnemine. 2014. aastal võrreldes 2013. aasta

Novembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,7% ja võrreldes 2013. aasta novembriga -2,3%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti

Eluaseme hinnaindeksi kasv jätkus ka III kvartalis

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 4,1% ja võrreldes 2013. aasta III kvartaliga 13,2%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,6% ja majade hinnad 5,4%. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui