Uudiste arhiiv

 

Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus 10%le

Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus 10%le. Novembris võeti eluasemelaene 62 miljoni euro väärtuses, mida oli mõnevõrra vähem kui septembris ja oktoobris. Kuu jooksul väljastatud laenude maht ületas varasemate laenude tagasimakseid, mille tulemusena eluasemelaenuportfell kasvas 10 miljoni euro võrra. Eluasemelaenuportfelli aastakasv jäi

Swedbank: eluaseme taskukohasus on Tallinnas halvenenud

Selle aasta kolmandas kvartalis oli Tallinna leibkonna netopalk 54% kõrgem palgatasemest, mida on tarvis, et eluase muutuks taskukohaseks. Vastavat näitajat iseloomustav eluaseme taskukohasuse indeks* langes. Eluaseme taskukohasust vähendas kvartali võrdluses hooajalistest teguritest põhjustatud 3 protsendiline netopalga langus koos 16 protsendilise

Majanduskasvu taastumiseks on vaja rohkem investeeringuid

Eesti majanduskasv on 2013. aastal põhinenud jätkuvalt sisenõudlusel. See on tulenenud eeskätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Ekspordi tugi on jäänud Eesti majandusele varem prognoositust väiksemaks, kuna aasta esimesel poolel oli Eesti peamiste kaubanduspartnerite kasv oodatust kesisem. Eesti majandus oli seetõttu 2013. aasta

Rikkaks üüriäris: Kas osta korter üürileandmiseks oma raha eest või finantseerida ostu laenuga?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kinnisvaraostu finantseerimisallikate valiku otsus sõltub paljus investori taotlusest. Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha

Tallinna elanike rahalised võimalused magalapiirkondades korteri ostmiseks vähenevad

Nii Riias kui Vilniuses on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis eluaseme ostujõu indeks enim Vilniuses – 3,1 ruutmeetri võrra 40,0 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.

Eluasemelaenuturg jätkas taastumist

Eluasemelaenuturu aktiivsus hoogustus oktoobris veelgi. Uusi eluasemelaenulepinguid sõlmiti kuu jooksul üle 2000, mis on suurim arv alates 2008. aastast. Eluasemelaene võeti 71 miljoni euro väärtuses, mida oli aastatagusega võrreldes 28% rohkem. Laenutagasimaksete tõttu jäi eluasemelaenude jäägi aastakasv tagasihoidlikuks (0,5%). Ettevaates on

Statistika: Eestis on 159 411 eluasemelaenu

2013 III kvartalis langes Eesti keskmine eluasemelaen 36 802 euroni. Muutused ei ole siiski suured – veel aasta tagasi oli laenujääk napi 1% tänasest kõrgemal. Keskmise laenu summa kahaneb eelkõige selle arvelt, et lisandub uusi eluasemelaene. Kui veel aasta tagasi

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad. Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata? Kuigi

Madalad hoiuseintressid võivad viia säästud finantssektorist välja

Eraisikute finantsvaradest moodustavad enamuse pangahoiused. Uus SEB Balti leibkondade majandusanalüüs näitab, et hoiuste osakaal finantssektori vahendusel paigutatud varadest on Eestis 65, Lätis 63 ja Leedus 76 protsenti, kuid samas otsitakse säästude paigutamiseks alternatiivseid võimalusi. Eraisikud pelgavad riskantsemaid investeeringuid teha Esimesel

Statistika: eluasemelaenude käive kasvas aastaga 19%

Eluasemelaenude intressimäär jätkab endiselt madalal kursil. 2013. a. septembrikuine uute eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2,53%. Madal intressimäär on seejuures olnud tegur, mis on aidanud inimestel eluasemelaene võtta. 2013 III kvartali eluasemelaenude käive lõi 2009. aasta järgse rekordi ja

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

Mõni aeg tagasi oli mul suur rõõm astuda üles Äripäeva poolt korraldatud kinnisvarakonverentsil ja esitada kuulajatele oma visioon sellest, kuhu meie kinnisvaraturg pikemas perspektiivis teel on. Viimase 20 aasta jooksul on meie kinnisvaraturul toimunud mitmeid nii vähemolulisi kui ka väga

Rikkaks üüriäris: Kas osta korter üürileandmiseks oma raha eest või võtta ostmiseks laenu?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus investori taotlusest. Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega

Madalad hoiuseintressid võivad viia säästud finantssektorist välja

Esimesel poolaastal vähenes kõigis kolmes Balti riigis tähtajaliste hoiuste maht – Eestis aastaarvestuses 5,3, Lätis 5,0 ja Leedus 3,4 protsendi võrra. Nõudmiseni hoiustel ehk arvelduskontodel hoitava raha maht suurenes vastavalt 11, 7 ja 2,3 protsendipunkti.  „Madalad intressimäärad ei soodusta arvelduskontodelt

Uusi eluasemelaene võeti septembris aastatagusega võrreldes 14% rohkem

Kinnisvaraturu suur aktiivsus peegeldus ka septembrikuu eluasemelaenuturu näitajates. Uusi eluasemelaene võeti septembris aastatagusega võrreldes 14% rohkem ehk 65 miljoni euro väärtuses, mis on seni suurim kuine laenukäive alates 2008. aasta lõpust. Eluasemelaenude jäägi maht kasvas kuuga ligi 10 miljoni euro võrra.

Kinnisvara õige kajastamine majandusaasta aruandes ei eelda suuri kulusid

Kinnisvara õige kajastamine majandusaasta aruandes ei eelda suuri kulusid Kinnisvara omavad ettevõtted puutuvad paratamatult kokku majandusaasta aruannete koostamisel kinnisvara kajastamisega. Olgu selleks siis büroo, kust tegevust juhitakse, tehas kus toimub tootmine või näiteks korterid/maad/majad, mis on seotatud vaid investeeringuks. Skeem