Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes statistikaameti andmetel teises kvartalis aastavõrdluses 6,9%. See tähendab, et majandusel on läinud märksa paremini, kui kevadel prognoositi. Majanduslangus on olnud väga ebaühtlane ja paljude ettevõtete jaoks on olukord raske. SKP kardetust väiksema kahanemise taga on…
See, et jaekaubanduses müügimahud juunis kasvule pöördusid, oli ootuspärane. Üle 7-protsendise jaemüügimahu kasvu taga oli tõenäoliselt aprillis ja mais toimunud tarbimise vähenemine, mida nüüd kompenseerima asuti. Nii tugevat kasvu on viimastel aastatel olnud harva. Jaemüügimahtude langus kestis vaid kaks kuud.…
Tarbijahinnad langesid juunis aastaga 1%, kuid maiga võrreldes tõusis hinnatase 0,9%. Suure osa kuisest hinnatõust põhjustas elektri kallinemine, panustades 0,5 protsendipunkti, ning eriolukorrast tingitud meetmete lõppemine. Elektri hind tõusis juunis järsult kõigis Baltimaades Leedu merekaabli rikke tagajärjel. Kodutarbijate elekter kallines…
Statistikaameti andmetel suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis nii jooksev- kui ka püsivhindades 4% aastases võrdluses. Käesoleva aasta esimese kolme kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades 6% ja püsivhindades 5%, mis on mõlema puhul isegi ligi ühe protsendipunkti võrra tugevam näitaja kui möödunud…
Vastuseks COVID-19 puhangule on Northern Horizon Capital AS, Baltic Horizon Fondi (edaspidi Fond) fondivalitseja võtnud kindlakäelisi meetmeid pandeemiast tulenevate riskide juhtimiseks ja avalikkuse, meie üürnike, töötajate ja partnerite ohutuse tagamiseks. Jälgime tähelepanelikult haiguspuhanguga seotud arenguid ning rakendame hoolikalt WHO ja…
Kolmanda kvartali tugev majanduskasv käib vastu nii analüütikute ennustustele, kui varasemale statistikale. Tugev välisnõudlus, kesine tarbimine Äsja avaldatud andmetel kasvas Eesti SKP selle aasta kolmandas kvartalis 4,2%. Võttes arvesse mitmete teiste oluliste majandusindikaatorite nõrgenemist, on niivõrd kiire kasv kindlasti üllatav.…
Toidu- ja esmatarbekaupade müük on Baltimaades stabiilselt kasvanud ning tegu on piirkonna jaekaubanduse ühe tugevaima segmendiga, kuid edaspidi konkurents tiheneb, näitab SEB analüüs. „Viimasel viiel aastal kasvas toidu- ja esmatarbekaupade jaemüük Baltimaades keskmiselt neli protsenti aastas, mis ületab euroala vastavat…
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2019. aasta esimeses kvartalis 1341 euroni, kerkides aastaga 8 protsenti. Palgad tõusid peaaegu kõikidel tegevusaladel. Suurematest majandusharudest oli palgakasv kiirem ehituses, kus töömahud on viimastel aastatel kiiresti kerkinud. Tänu suurematele preemiatele möödus energeetika valdkond IT-st…
Ametliku statistika kohaselt oli e-kaubanduse ( e-commerce) käive 2018. aastal 261 miljonit eurot, osakaal kogu kaubandusest 4,4% ning kasv 21,8% aastas. Käibe kasv oli kogu kaubandusega võrreldes ligi neli korda kiirem! Samas 2019. aasta esimese kvartali tulemuste järgi on e-kaubanduse maht aastases…
Jaanuaris tasuti maksu- ja tolliametile 645,6 miljonit eurot maksutulu, mida on 1,8 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Jaanuari maksude kogutulu kasv võrreldes eelmise aastaga on tagasihoidlik, peamiselt kuna käesoleva aasta veebruaris ei toimunud alkoholiaktsiiside tõusu nagu aasta varem.…
Esimeses kvartalis jätkus kiire palgakasv. Keskmine täistööajale taandatud brutokuupalk kerkis Statistikaameti andmetel aastataguse ajaga võrreldes 7,7 protsendi võrra. Maksu- ja tolliameti andmetel kasvas mediaanväljamakse aastaga 8,4 protsenti 950 euroni. Palgakasvu vedas avalik sektor Palgakasv oli esimeses kvartalis kiirem kohalikes omavalitsustes…
Jaemüügi kasvu taga on kiirenenud inflatsioon Kuigi jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes möödunud aasta novembris aastases võrdluses 5% ning aasta esimese 11 kuu müügitulu keskmine kasv (6%) oli viimase kolme aasta kiireim, oli selle tugeva numbri taga peamiselt kiirenenud hinnakasv. Inflatsiooniga korrigeeritud…
Kui paaril viimasel aastal on Eesti majanduskasvu peamine eestvedaja olnud majapidamiste julgem ostlemine, siis tänavu on eratarbimise kasv jäänud hinnamõjusid arvesse võttes oluliselt tagasihoidlikumaks. Selle peamine põhjus on kiire inflatsioon, mis on küll suurendanud kaubandusettevõtete müügitulu ja kergendanud inimeste rahakotti,…
Keskmise brutokuupalga kasv ulatus teises kvartalis ligi 7 protsendini. Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus. Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööjõupuudus ettevõtte arengut piirav peamine tegur veerandil tööstus- ja teenindusettevõtetest ning lausa pooltel ehitusettevõtetest. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus. Veel rakendamata…
Majanduse olukord pole nii kehv kui pelgalt SKP põhjal paistab, täiendav stimuleerimine võib kasu asemel kahju teha Eri allikad näitavad, et kolmandas kvartalis on majandusaktiivsus suurenenud Edasist majanduskasvu võib piirata ettevõtete madal investeerimismäär Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis…
