Uudiste arhiiv

 

Kinnisvaratehingute statistika võib eksitada

Kiired muutused kinnisvaraturul on pannud inimesi enam otsima informatsiooni kinnisvaraturul toimuva kohta. Keda ei huvitaks faktid sellest, kui palju tehakse tema kodu lähedal kinnisvaratehinguid ja mis võiks tema elamispind väärt olla. Alljärgnev artikkel on ajendatud ühes kinnisvaraportaalis olnud ühe arendusprojekti

Kui ma oleksin kihla vedanud… (3. osa)

Märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%. Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute

Statistika: korterite hindadesse tekib loogika (1)

Kokkuvõte korterite suurusest ei näita aastate lõikes olulisi muutusi. 1-toaliste korterite suurus on stabiilselt 31-32 ruutmeetri juures, 2-toaliste suurus 48-49 ruutmeetri juures. Rohkem on kõikumisi suuremate korterite pindalades, kuid see on põhjendatav asjaoluga, et suurte korterite turg on õhem ning

Kalev.ee: Kinnisvaraportaalides on korteritel ebareaalsed hinnad

Kinnisvaraekspertide sõnul oleks praegu sobiv aeg hakata korteriostu plaanima, sest kinnisvaraportaalides pakutavaid kortereid müüakse pakkumishinnast oluliselt odavamalt. “Kui praegu on vaja korterit müüa, ei tohiks jääda kasu ootama, vaid müüa võimalikult väikese kahjuga. Oodates võib kahju ainult suureneda,” ütles uudisteportaalile

Kalev.ee: Valmivatele büroopindadele ei jätku rentnikke

Lähitulevikus on valmimas oluliselt rohkem büroopindu, kui jagub huvitatud rentnikke, kinnisvarafirmade andmetel ootab büroopindade pakkujaid tõsine väljakutse oma ruume rendile anda. „Pakkumist on praegu päris palju, eelmisel aastal valmis 100 000 ruutmeetrit büroopindasid ja kuna majandus on jahtunud, siis me

Muutuv turuolukord nõuab näoga kliendi poole pööramist

Langevad müüginumbrid nii käivetes kui tehingute arvus on muutnud eluasemeturgu märkimisväärselt. Tänaseks võib öelda, et maakler või kinnisvaramüüja on oma kohast loobunud ning lõpuks ometi on kodu otsiv klient tõusnud kuninga staatusesse. Kinnisvaravahendajate jaoks tähendab uus turuolukord survet mõista tarbijate

Kas müüa korter praegu või lükata müük edasi 4 kommentaari

Kinnisvaraportaalides kiiresti kasvav pakkumiste hulk annab tunnustust faktist, et üha enam kinnisvaraomanike on otsustanud ühel või teisel põhjusel endale kuuluva vara realiseerida. Kas aga tänase turuolukorra tingimustes on õige aeg müümiseks? Või peaks müügiotsuse edasi lükkama? Kui müügiotsus edasi lükata,

Statistika: eluasemelaenude käive langes aasta esimeses kvartalis 24 protsenti

Eluasemelaenude jäägi juurdekasv on võtnud selge suuna vähenemise suunas, kuid kõver graafikul on veel selgelt kõrgel nulli kohal. 2008. a. I kvartalis suurenes eluasemelaenude jääk võrreldes aasta varajasema ajaga 25%. Küll on aga võrreldes aasta varajasemaga vähenemas väljastatavate laenude käive.

Langevate hindadega turul on dirigendikepp ikkagi ostja käes (1)

Suur kinnisvarapakkumiste ja kasin tehingute hulk on tekitanud olukorra, kus hinna üle kauplemine on saanud kinnisvaratehingu loomulikuks osaks. Võrreldes keskmisi pakkumishindu keskmiste tehinguhindadega, selgub, et nende kahe numbri vahe on koguni 18%. Lähtudes kv.ee portaali statistikast, võime öelda, et elamispindade

SLÕL: Arnold Rüütli miljoniprojekt

Kinnisvaraspetsialistide hinnangul maksab Kadrioru pargi kinnistu, mille Rüütel endale majaehituseks välja valis, vähemalt 5-6 miljonit krooni. Ekspresident Arnold Rüütel on valmis omal kulul ehitama endale eluaseme ja tööruumid, kui presidendikantselei annab tema kasutusse tühja 2425ruutmeetrise kinnistu Kadrioru pargi veerel Kadri

Nõuanne: Eluasemelaenu võtmisel on tähtsaim intressimäär

Kinnisvaraturg laiemalt ja elamispindade turg kitsamalt on väga paljuski seotud laenude väljastamisega. Eluasemeturgu mõjutavad ühest küljest kinnisvaraarendajatele antavad laenud kinnisvaraarendamiseks. Nõudluse poolt mõjutavad eelkõige eluasemelaenud. Järgnevalt on vaadeldud, millised tegurid mõjutavad eluasemelaenu võtmist. Tähtsaim on intressimäär Intressimäär on teiste sõnadega

Keskmine elamispindade pakkumishind alla 20 000 krooni

Keskmisi elamispindade pakkumishindasid käsitleva KV.EE Indeks on langenud allapoole ümmargust 20 000 krooni taset. Veel aasta tagasi oli KV.EE Indeksi alusel keskmine portaalis pakutava elamispinna ruutmeetrihind 22 224 krooni. Tänase seisuga on keskmine pakkumishind langenud 19 946 kroonini ehk 10,3

Postimees: Eestlasel tuleb veel aastaid vireleda

Kustumas on kinnisvarabuumi ajal süttinud lootus, et eestlane rabeleb välja Nõukogude aja kitsastest oludest – üha enam inimesi suudab endale soetada vaid tillukese korteri. Pankade ja kinnisvarafirmade andmetel kasvab nende inimeste arv, kes ostavad laenuraha eest 1-2-toalise korteri ja eelistatult

Statistika: kõrgemasse tuludetsiili kuulujad säästavad vähem

Kõigi tuludetsiilide sissetulek leibkonnaliikme kohta 2007. aastal suurenes vahemikus 20,6 kuni 23,3 protsenti. Ühegi tuludetsiili sissetulek ei suurenenud teistest märkimisväärselt rohkem või vähem. Võrreldes aasta varajasema ajaga, mil sissetulekute tõusu vahemik oli 22-35 protsenti, oli 2007. aastal sissetulekute kasv ühtlasem.

Arengut jätkub aastakümneteks

2007. a. alguse seisuga oli Eestis eluruume ühe elaniku kohta keskmiselt 28,9m2. See on 1,6m2 enam kui 2001. a. Sellest juurdekasvust 25% ehkj 0,4m2 lisandus 2006. aasta jooksul. 1000 inimese kohta oli 2001. aastal Eestis 455 elamispinda. Aastaks 2007 oli

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!