Uudiste arhiiv

 

Arco vara: Viljandi ja Viljandimaa kinnisvaraturu ülevaade 2016-09

Arco Vara

Korterid 2016. aasta esimesel poolaastal näitas Viljandis tõusutrendi nii korteritehingute arv, korteritehingu keskmine väärtus kui ka keskmine ruutmeetri hind. Ligi pool tehinguist toimus seejuures enne 1970. aastat valminud kortermajades. Poole aastaga osteti Viljandis 123 korterit ehk ligi 14% rohkem kortereid

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFL

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016. Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4 Päevakava ja esinejad: 9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv 9.30 – 9.35 Konverentsi avamine Moderaatorid: Kalev Roosiväli, Eesti

Statistika: elamispindade tehingute osakaal SKTs kasvab jõudsalt

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Eesti elamispindade turg on peamiselt Tallinna-Tartu kõrge tehingute arvu ja kasvanud tehingukäivete tõttu oluliselt kasvanud. 2009. aastal elamispindade turu hindade madalseisu tingimustes moodustas kvartaalne elamispindade tehingute käive sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 5%. 2016. aastaks on hoogsalt kerkinud korterite hinnad. Pisut vähem on

Põhja-Tallinnas napib häid väikeseid kortereid

Uus Maa

Kui viimased aastad on Põhja-Tallinnas, kui väga populaarses elupiirkonnas olnud kõige nõutavamad suuremad perekorterid, siis nüüd on ihaldatumaks objektiks kujunenud väiksemad korterid. Kõige enam otsitakse ühe- ja kahetoalisi, eelistatult vaiksemas kohas ja väiksemas või huvitavamas majas asuvaid kortereid. Väga hästi

Lääne Elu: Eksperdid ennustavad Haapsalu korterihindade tõusu

Pindi Kinnisvara

Haapsalus on korterite hinnad jõudsalt kerkinud. Tänavuse augusti tehingute keskmine ruutmeetri hind oli 500 eurot. Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani korterimüügihindade võrdluse tabelist selgub, et kui Tallinna korterite ruutmeetri hind jääb buumiaegsest tasemest vaid viie protsendi kaugusele, siis Haapsalus

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFL

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016. Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4 Päevakava ja esinejad: 9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv 9.30 – 9.35 Konverentsi avamine Moderaatorid: Kalev Roosiväli, Eesti

Statistika: mitteeluruumide kasutuslubade arv kasvas aastaga 17%

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

2016 II kvartalis sai ehitusloa 706 mitteeluruumi kasuliku pindalaga 302 000 m². Aastataguse ajaga võrreldes on tegemist olulise ehituslubade arvu vähenemisega. Mullu samal ajal sai kasutusloa 1502 mitteeluruumi pindalaga 360 000 m². Väljastatud mitteeluruumide ehituslubadest suur osa ei jõua ehitusse. Kui eeldada,

Uus Maa turuülevaade 08-2016

Uus Maa

EESTI Augustis sättis kinnisvaraturg end juba sügisesele lainele. Tehingute hulk taas kasvas ning hoogu sai ka uute korterite notariaalsete asjaõiguslepingute sõlmimine. Puhkusteperioodist väljatulek tähendab ka seda, et osalt suvel tehtud otsused said augustis ühekorraga vormistatud, mille tulemusel näiteks väikelinnades näeme

Kinnisvarakonverents „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

Eesti Kinnisvarafirmade Liit / EKFL

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverents koostöös CGI Eesti AS-ga „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“ 6. oktoobril 2016. Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Viru Väljak 4 Päevakava ja esinejad: 9.00 – 9.30 osavõtjate registreerimine ja hommikukohv 9.30 – 9.35 Konverentsi avamine Moderaatorid: Kalev Roosiväli, Eesti

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud september 2016

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

August oli Tallinna korteriturul aktiivsuselt käesoleva aasta teine – tehti 816 müügitehingut, mida on ühe võrra vähem kui märtsis. Võrreldes juuliga oli kasv 91 tehingut (12,6%) ja võrreldes 2015.a.a augustiga 88 tehingut (12,1%). Uute korterite osakaal kogu müügist oli tavapärane

Statistika: eluruumide ehituslubade väljastamises buumijärgne rekord

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

2016 II kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 1817 eluruumi pindalaga 166 700 m². Aastataguse ajaga võrreldes kasvas eluruumide ehituslubade arv 6%, kuid pindala vähenes 1% võrra. Tänavune II kvartali väljastatud ehituslubade arv on buumijärgse aja rekord. Viimati väljastati tänavusest rohkem ehituslubasid

Arco Vara: Tartu ja Tartumaa korterituru ülevaade 2016-09

Arco Vara

Kuigi üldjoontes püsis Tartu ja Tartumaa korterite turg 2016. aasta esimesel poolaastal enam-vähem stabiilne, pööras ostjate eelistus uutelt kortermajadelt vanema põlvkonna korruselamutele, mis viis aastate eest rajatud tüüpkorterite keskmise ruutmeetrihinna hoogsale tõusule. Aastatel 1991-2000 Tartus kasutusse võetud kortereid osteti aasta

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 08-2016

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet. Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda. Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES! Tõnu

Statistika: eluruumide valmimine on rekordikursil

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Statistikaameti andmetel sai 2016 II kvartalis kasutusloa 1325 eluruumi pindalaga 124 600 m². Valminud eluruumide keskmine pindala oli 94 m². Aasta tagasi 2015 II kvartalis sai kasutusloa 727 eluruumi kogupinnaga 77 700 m². Võrreldes aastataguse ajaga on kasutusloa ehk valminud

Statistika: hapusid eluasemelaene jääb vähemaks

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvaraturg on aktiivne, tehingute arv püsib kõrge. Kõrge tehingute arvuga käib kaasas järjest kasvav eluasemelaenude käive ja suurenev laenujääk. Vaatamata suurenenud laenude väljastamise mahule, on laenude kahjusus järjest vähenemas. Üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk on alates 2011. aastast