Uudiste arhiiv

 

SEB: Eesti, Läti ja Leedu eraisikulaenude portfellide arengud on olnud erinevad

Eestis kasvab kodulaenude portfell alates 2013. aasta aprillist – uusi laene antakse rohkem kui olemasolevaid tagasi makstakse. Leedus hakkas kodulaenude jääk kasvama eelmise aasta juunis, Lätis aga väheneb jätkuvalt umbes viis protsenti aastas. SEB koostatud uuest Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub,

ASi Järvevana aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

ASi Järvevana, registrikood 10068022, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi Järvevana aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku kolmapäeval, 11. juunil 2014.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaalis Arcturus (Viru väljak 3, Tallinn). Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse

Majandus kukkus miinusesse

Äripaev

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes selle aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,9 protsenti, näitavad statistikaameti esialgsed andmed. Viimati kahanes Eesti majandus neli aastat tagasi. LHV majandusanalüütik ja endine majandusminister Heido Vitsur üllatus, kui palju majandus ühe kvartaliga kahanes. “Summaarselt

Riigikokhus: Tallinna linnal tuleb AS-le Viru Hotell tekitatud kahju osaliselt hüvitada

Riigikohtu halduskolleegium leiab tänases otsuses, et AS-i Viru Hotell kahju hüvitamise nõue nn Viru Poja ehitusloa taotlemisega seotud kulude ja viivisenõude osas on osaliselt põhjendatud. Halduskohtul tuleb edasises menetluses hüvitatavad kulud täpsemalt välja selgitada. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et 1999. aastal

Kohus ei tunnustanud Viru Keskuse hiigelhüvitise nõuet

Riigikohus jättis tunnustamata Viru Keskuse nõude enam kui 10 mln euro hüvitamiseks. „Riigikohtu halduskolleegiumi vastset otsust kajastanud ajakirjandusväljaannetest võib jääda eksitav mulje, nagu oleks Riigikohus tunnustanud Viru Keskuse nõuet Viru Poja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks,“ nentis abilinnapea Taavi

Üüriturg ei vaja munitsipaalpakkumist

Kusagilt on meediaruumi ilmunud ja seal oma elu elama hakanud väited, et meil on hädasti munitsipaalüüripindu vaja, sest meil üüriturgu ei olevat. Paratamatult tuleb tõdeda, et enamus neid seisukohti põhinevad arvamustel, mitte aga teadmisel, ammugi siis elamispindadeturu või üürituru detailidesse

Kinnisvarakool: Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 13.05.2014

Ruth Tõniste

13.05.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi pikaajalise kogemusega kutseline kinnisvaramaakler Ruth Tõniste. Kinnisvarakoolitus annab Sulle: teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega; teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest; konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks. Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub

Kallas: planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõudega liigume edasi paralleelselt

Riigikogu majanduskomisjon arutas esmaspäeval planeerimisseaduse eelnõule saabunud ettepanekuid ühise laua taga koos ettepanekute esitajatega, komisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul liigutakse planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõudega komisjonis edasi paralleelselt. „Planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõude näol on tegemist mahukate valdkondade ja uute terviktekstidega. Ilmselgelt

KOV planeerimisotsustus peab olema selge, arusaadav, kaalutletud ja põhjendatudt

Viimasel ajal on tõusnud taas päevakorrale halduskohtuvaidlused, kuna kohalik omavalitsus jätab kehtestamata arendaja poolt soovitud detailplaneeringu või – vastupidiselt – kehtestab detailplaneeringu vaatamata puudutatud isiku vastuväidetele. Ilmselt on sellised vaidlused sagenenud just seonduvalt aktiviseerunud ehitustegevusega ning kohalike omavalitsuste sooviga piirata

Rikkaks üüriäris: Ostan üürilepinguga korteri, millele tähelepanu pöörata?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kui üürileandjast investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Mika Sucksdorff

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab. “Kinnisvaraõiguse tundmine on iga professionaalse maakleri ülesanne. Kinnisvarakooli välja antud Evi Hindpere kirjutatud raamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab suurepärase läbilõike kinnisvaravaldkonda puudutavatest õigusaktidest ja nende sisust. Meie Uus Maas oleme võtnud

Roosi tänava eskiisprojekt ootab tartlaste arvamusi

Tartu linnavalitsus ootab tartlaste arvamusi Roosi tänava eskiisprojekti kohta, mis pakub terviklikku tänavakujunduslahendust alates Kaarsillast kuni Muuseumi teeni ehk Eesti Rahva Muuseumi uue hooneni Raadil. Projekti eesmärk on luua terviklik kvaliteetne tänavaruum, suurendades kergliiklejasõbralikkust ning kujundades sellest atraktiivne ja aktiivne

Rikkaks üüriäris: Leppetrahv üürilepingu rikkumise eest – kas saab ja tohib?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest. Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi

AS Pro Kapital Grupp kontserni ettevõtte AS Tallinna Moekombinaat aktsiakapitali suurendamise otsus

Pro Kapital

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride erakorraline üldkoosolek, mis toimus 14. märtsil 2014.a kiitis heaks AS Tallinna Moekombinaat („tütarettevõtja”) aktsiate emissiooni. Tütarettevõtja aktsionäride korraline koosolek toimus 24. aprillil 2014.a. ja koosolekul võeti muuhulgas vastu otsus tütarettevõtja aktsiakapitali suurendamise kohta. Tütarettevõtja aktsionäride

SEB: Eestis pikaajalise võlgnevusega kodulaenude osakaal tagasi kriisieelsel tasemel

Mittetöötavad kodulaenud (võlgnevus on kestnud rohkem kui 60 (Lätis 90) päeva) on Eestis kriisieelsel tasemel, samas kui Läti pered on endiselt laenumaksetega hädas. Ka pankadest võetud tarbimislaenude osas on olukord Eestis päris hea, Lätis ja Leedus aga on taastumine aeglasem,