Arendaja müüb Nõmmel olematu aadressiga kortereid

Nõmme linnaosa valitsus pöördus seoses Ravila 3 arendusega tarbijakaitseameti poole, sest hoonesse müüakse kortereid ebaausaid kauplemisvõtteid kasutades. Ehitusloa kohaselt on hoonesse projekteeritud kaheksa korterit, kuid vastavalt müügiinfole müüakse sinna 16 korterit, mis plaanil on märgitud tähtlisanditega, näiteks 1a ja 1b. Selliseid kortereid ei ole riikliku ehitisregistri ega ka kinnistusraamatu andmetel olemas ning korteri ostjal võib tulevikus tekkida probleeme oma elukoha registreerimisel või sissetulekutest sõltuvate sotsiaaltoetuste taotlemisel.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul avastasid arendaja jokk-skeemi linnaosavalitsuse ametnikud. „Kui projekteeritud ehitises on kaheksa korterit ning valmivas ehitises on 16 korterit, siis ilmselgelt ei vasta valminud ehitis sellele, milleks ehitusluba on antud. Hoone omanikul pole võimalik 16 korterit seadustada. Ühelt poolt petetakse skeemitades kohalikku omavalitsust, kui sisuliselt ehitatakse kaheksa korteri asemel kuusteist, kuid samuti saab petta ostja, kellel võib seetõttu tekkida tulevikus probleeme oma elukoha registreerimisel või sissetulekutest sõltuvate sotsiaaltoetuste taotlemisel,“ ütles Terik.

„Korterite planeering on selline, et olemasolevad korterid saab lihtsalt kaheks jagada. Sellist skeemi kasutades on arendaja märkinud korterinumbrid plaanidel tähelisanditega, näiteks 1a ja 1b. Ravila 3 müügikuulutustes reklaamitud korterite numbreid pole sellisel kujul olemas praegu ega ka tulevikus. Eestis on keelatud korterite unikaalaadressides kasutada eristajana tähtlisandeid. Aadressandmete süsteemi lisatakse unikaalaadressid riiklikust ehitisregistrist, kuhu ei ole võimalik registreerida 16 erinevat korterit, sest neid ei eksisteeri ehitusdokumentides,“ lisas linnaosavanem.

„Nii arenduse kodulehel olevas müügiinfos kui ka reklaamides puudub igasugune teave, et korteriomandeid müüakse kaasomandisse. Kohalikul omavalitsusel ei ole võimalust sisuliselt sekkuda, sest ostjal on õigus osta korteriomandit kaasomandina. Loodetavasti informeerib ostjat notar, aga kas ostja arvestab ka kaasomandiga kaasnevate õiguste ja kohustustega? Kui ostmisel see probleemina ei tundugi, tekivad probleemid näiteks siis, kui inimene soovib tähelisandiga märgitud korterisse enda ja oma pereliikmete elukohta registreerida. Siis selgub, et registreerida saab ta end vaid tähelisandita korterisse ning selleks on vaja kaasomaniku nõusolekut. See võib tulevikus probleeme tekitada ka seepärast, et rahvastikuregistri andmete alusel suhtleb inimesega riik ja kohalik omavalitsus,“ selgitas Terik.

Teriku sõnul tekivad suuremad probleemid sellise korteri omanikul aga siis, kui soovitakse taotleda riigilt või kohalikult omavalitsuselt sissetulekust sõltuvaid toetusi. „Sel juhul arvestatakse rahvastikuregistri andmete kohaselt temaga kooselavaks perekonnaliikmeks kõik sellele aadressile registreeritud elanikud. Ja nii võib inimene jääda toetustest ilma, sest temaga ühele aadressile on registreeritud isikud, kes ei vaja toetust,“ ütles linnaosavanem.

Kõnealuse arenduse kodulehekülg asub aadressil www.ravila3.com.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 33 = 37

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC