Uudiste arhiiv

 

ĂœĂŒrileandja soovib kindlat puhastulu

Elamispindade turul on kevad-suvi toonud oodatud muutusi. Turu hinnamuutuste raskuspunkt on kandunud “mĂ€gedesse”. Seda eelkĂ”ige pĂ”hjusel, et ĂŒha suurem hulk inimesi on vĂ”imelised pikaajalise laenu vĂ”tmiseks, mille abil endale uus kodu soetada. ÕismĂ€el on minimaalne korteri ruutmeetri hind 6000 krooni,

Jahe suvi ergutab kinnisvara soetama

Suvituslinnades aktiveerub ĂŒĂŒripindade turg Kliendid huvituvad suvemajadest ja mereÀÀrsetest kruntidest Suvi, mida Eestis ka paariks kesiseks suusailmakuuks kutsutakse, tekitab kinnisvaraturul vastakaid suundumusi. Ühelt poolt soovivad inimesed aastasest rabelemisest puhata ja aja maha vĂ”tta, teisalt on suvi ainuĂ”ige aeg nĂ€iteks maa

Laenumahud kasvavad, intressimÀÀrad pĂŒsivad stabiilsed

Eluasemelaenud 2001. aasta I kvartalis vÀljastasid Eesti kommertspangad eluasemelaene 411 miljonit krooni. VÔrrelduna eelmise aasta sama perioodiga suurenes laenude vÀljastamine 9%. Eluasemelaenude jÀÀk seevastu suurenes 3,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini, mis kasvuprotsendiks teeb 34%. VÀljastatava laenu mahust kiiremini kasvav laenujÀÀk

LÀÀne pankade laenutrend tungib Eesti turule

Kuigi kinnisvaralaenuturul on pakkumisel kĂŒmmekond erinimelist laenutoodet on need sisu poolest Ă€ravahetamiseni sarnased ning tĂ”eliselt universaalset ja paindlike tingimustega laenu klient nii lihtsalt ei leia. ASi Balti Investeeringute Grupp juhatuse esimees Ingo PĂ”dra sĂ”nul iseloomustab tĂ€nane olukord, justkui vĂ€ga lai

Krahhi ei ole karta

Kinnisvaraturu osalised on jagunenud kahte leeri. Ühed vĂ€idavad, et tulemas on kinnisvaraturu krahh. Teised arvavad seevastu, et mingist krahhist rÀÀkida on alusetu. Krahhi ootajad ei ole defineerinud, mida nad selle sĂ”na all tĂ€psemalt mĂ”tlevad. Antud on ainult hĂ€gusaid vihjeid. Vastasleer

Mis pÔhjustab hinnalanguse kinnisvaraturul?

Kinnisvaraturul on hulk mĂ”jutajaid, millest ĂŒhed on tĂ€htsamad ja teised vĂ€hemtĂ€htsad. TĂ€htsad mĂ”jurid, mis mÀÀravad kinnisvaraturu suundumused on: – pankade laenupoliitika – intressimÀÀrad, kinnisvarasektorisse suunatavate laenude maht; – turunĂ”udlus – ĂŒhe vĂ”i teise majandussektori vajadus teatud mahus kinnisvara jĂ€rele; –

Juhtkiri: Kinnisvaraturul pole lÀhiajal krahhi oodata

Eestit vĂ”ib tĂ€navu tabada kinnisvarakriis, ennustab Ühispanga president Ain Hanschmidt. “Nagu ka mujal maailmas on olnud kinnisvarakrahhe, nii tuleb see ka Eestis. Ja see tuleb siis, kui buum lĂ€heb nii suureks, et ehitushinna ja mĂŒĂŒgihindade vahed kĂŒĂŒnivad neljakordseks,” selgitab pankur

Hinnad vantsivad visalt ĂŒlesmĂ€ge

Tarbijahinnaindeks (THI) ja ehitushinnaindeks on kinnisvaraturu seisukohalt olulised kui turu stabiilsuse indikaatorid, mis praegu nÀitavad tarbijale maksukoormuse kasvu. 2000. aasta IV kvartalis lÔi juba teist kuud tarbijat tabavat hinnatÔusu kajastav THI viimase kahe aasta rekordi, jÔudes vÔrrelduna eelmise aasta sama

Maksuvaba kodulaen on etem noortekĂŒladest

ERI Kinnisvara analĂŒĂŒtik TĂ”nu Toompark tegi Eesti PĂ€evalehes ettepaneku vabastada eluasemelaenu tagasimaksed tulumaksust. Ettepanek sarnaneb kunagise ÄripĂ€eva ideega teha tulumaksusoodustus eluaseme ehituskuludele, mida pakkusime alternatiivina president Lennart Meri noore pere kodu projektil asemele. Noorteasulate kavandamine kĂ€ib praegu tĂ€ies hoos ning

Ühispank lubab kinnisvarakrahhi

Suure hulga uute elamu- ja Ă€ripindade hoogne turuletulek vĂ”ib kinnisvara hinnad aasta-paari pĂ€rast kĂŒll alla lĂŒĂŒa, ent see ei tĂ€henda spetsialistide hinnangul veel turu kriisi. Ühispanga president Ain Hanschmidt vĂ€ljendas lĂ€inud nĂ€dalal kartust, et 1992. aasta pangakriisi ja 1998. aasta

Kriisi ei tule

Kui kriisiks kinnisvaraturul pidada olukorda, kus kinnisvarahinnad langevad, laenutagatised lĂ€hevad massiliselt realiseerimisele, kinnisvaraarendajad ja laenuvĂ”tjad pankrotistuvad, siis kriisi meil oodata ei ole. 1997.-98. aasta “kinnisvarakriisi” ajal rÀÀgiti iganĂ€dalaselt meeletust kinnisvarahindade langusest ja samuti polemiseeriti, kas on kriis ja kui jah,

Tulumaksuvabastus kodu ostmisel – kĂ”ikide vĂ”it

Paari viimase kuu ajakirjandust lapates vĂ”ib leida kĂŒmnete kaupa arvamusi ja artikleid teemal, kuidas arendada ja edendada Eesti eluasememajanduust. MikskipĂ€rast on tihtipeale leitud, et ainus vĂ”imalus selleks on kellelegi millegi tasuta andmine. Hakata siinkohal Ă”petussĂ”nu tasuta lĂ”unatest kordama on vist

Maksuvaba kodulaen toetaks peret

Eluasemelaenu tulumaksusoodustus on kasulikum kui noortekĂŒlade rajamine Maksusoodustusest vĂ”idaksid kĂ”ik osalised Noorteasulate kavandamise asemel vĂ”iks riik soodustada eluaseme ostu eluasemelaenu tagasimaksete tulumaksust vabastamisega. Selle lihtsalt teostatava soodustuse abil ei vĂ”idaks mitte ainult noored pered vaid kĂ”ik uut eluaset soetavad inimesed.

Laenuturg kasvab stabiilselt

Laenude vĂ€ljastamise ja vĂ”tmise nĂ€ol on tegemist vĂ€ljakujunenud turuga, kus liigset hĂŒplemist ei toimu. Eluasemelaenud 2000. aasta detsembris vĂ€ljastati eluasemelaene 150 miljonit krooni Alates lĂ€inud aasta septembrist on vĂ€ljastatud eluasemelaenude maht langenud. Siiski anti 2000. aasta IV kvartalis 20 miljoni

Korterite ĂŒĂŒripiiri kaotamine ajab majaomanikud ĂŒĂŒrnikega tĂŒlli

ĂœĂŒrihinnad tĂ”usevad ilmselt seda rohkem, mida kauem ĂŒĂŒri piirmÀÀra kaotamine venib RÀÀmas majas ei taha keegi elada Tallinna ĂŒĂŒri piirmÀÀra kaotamise ĂŒmber jĂ€tkuv vaidlus on jaganud vaidlejad kahte leeri: ĂŒĂŒrnikud, kes ei suuda enda vĂ€itel suuremat ĂŒĂŒri maksta, ning majaomanikud,

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

11.-18.10.2023 Kinnisvara tÀiendkoolitus