Uudiste arhiiv

 

Väikelinnad hoiavad hinnaindeksit tõusmast

Eesti elamispindade pakkumishindade liikumist kajastav KV.EE indeks jätkab liikumist horisontaalsuunas tahtmata tõusta või langeda. Indeks näitab tänase seisuga 61,3 punkti, mis aastatagusega võrreldes on 1,1% madalamal. Süüvides indeksi sisusse mõjutavad indeksit oluliselt tõusu suunas eelkõige korterite hinnatõus Tallinnas-Tartus-Pärnus. Indeksi tõusu

Toompark: perspektiivitu korteriostuga ei tasu riskida

Praegu pole mõtet osta vara, kus ajaline perspektiiv jääb alla viie aasta ning targem on siis hoopis eluase üürida, rääkis Adaur Grupp OÜ kinnisvarakonsultant ja Eesti kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Tõnu Toompark Kuku raadio saates „Buum“. Kinnisvaraturu edasise käitumise prognoosimine

Kuuülevaade: augustis kasvas kinnisvaratehingute maht poole võrra

Augustis kasvas Tallinnas kinnisvaraga tehtud ostu-müügitehingute arv võrreldes juuliga 20 ja koguväärtus 50 protsenti, analüüsib 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet. Ettevõtte teatel tehti Tallinnas augustis 819 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 85,5 miljonit eurot. Võrreldes 2010. aasta augustiga oli tänavu tehinguid enam 28

Kuidas leida ja osta uut kodu (2. osa)

See artikkel on järg 1. osale, kus rääkisin uue kodu leidmise protsessist. Kui sobiv objekt on leitud, on edasine protsess järgnev: 6. Hinnaläbirääkimised Läbirääkimisoskused on eduka kinnisvaratehingu puhul alustalaks. Kui soovid lihvida enda oskusi, soovitan lugeda raamatut „Trump-Style Negotiation: Powerful Strategies

Vähem omanikke, suurem liikuvus

Hoolimata möödunud kinnisvarabuumist on kinnisvaraomanike osa Eestis vaikselt vähenemas, mis on hea uudis üüriturule ja tööturule. Eesti kinnisvaraomanike osa oli 2001. ja 2005. aasta kõrgtasemelt 90 protsendilt 2009. aastaks kolm protsenti allapoole tulnud, siiski on Eestis omanike osakaal väga suur.

Kuidas leida ja osta uut kodu (1. osa)

Kodu ost ei ole lihtne protsess. Selleks, et kõik sujuvalt edeneks, soovitan jagada kogu protsessi erinevateks sammudeks. Teatud samme vahele jättes võivad tehingu jooksul tekkida mitmed ebameeldivad üllatused ning kahtlemata võib kogu asi ajaliselt väga pikale venida. Niisiis, sammude kaupa

LVM Kinnisvara: 7 soovitust üürilepingu sõlmimiseks

Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida? Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida: Sõlmi kirjalik leping

Uue kodu soetamise kasuks räägib suurem kindlustunne

Uue kodu otsimisel on inimene valiku ees, kas soetada uus elamine vanemate korterite seast või eelistada uut vastvalminud elamut. Esmane kriteerium on hind Selgelt on uute vastvalminud korterite hind teisesel turul olevatest võrreldavatest korteritest märksa kallim. Siin võiks tõmmata paralleeli

Mida tuleks kinnisvara üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida

Üürilepingutega on alati üks tükk tegemist, aga mida tuleks enne kokkuleppe sõlmimist tegelikult teha? 1. Sõlmi kirjalik leping– kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada. 2. Kontrolli volitusi – poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida

UPC & Adaur: Turg ei talu liigset hinnatõusu

Kogu Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ (UPC) ja Adaur Grupp OÜ koostatud turuülevaade lae alla siit.

Elamispindade turu tervisliku edasiarenemise seisukohast oleks oluline, et nende hinnatõus ei ületaks oluliselt inflatsiooni. Liigne hinnatõus pärsib tarbijate ostujõudu ja seeläbi tehingute arvu. Madal hinnatõus, kuid siiski hinnatõus annab tarbijatele jälle kindluse, et nende ostetava vara väärtus ei lange. Tänasel

Statistika: äriühingute laenujääk kahanes aastaga 8%

Eesti pankade äriühingutele väljastatud laenude intressimäär jõudis 2011. a. II kvartalis Eesti Panga andmetel 3,8 protsendini. Veel aasta esimeses kvartalis oli intressimääraks 4,5%. Äriühingutele väljastatud laenude käive oli aasta teises kvartalis 436 miljonit eurot. See on aastatagusest 4% enam. Äriühingutele

Millised on arengud ehitussektoris?

Viimasel ajal on ajakirjanduses palju erinevaid seisukohti ja teadmatust majanduse arengu osas nii Eestis kui kogu maailmas. Millised on võimalikud arengud ja kuidas see võiks mõjutada oma maja ehitajat? Eestis on viimase aasta jooksul kinnisvarahinnad ja tehingute arv stabiliseerunud. Kui

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi

Täna ilmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade toob välja, et kinnisvaraturgu mõjutavad tegurid on nüüdseks positiivsesse suunda pöördunud. Positiivset trendi näitavad nii ehitusmahud, kinnisvarainvesteeringud, kasvama on hakanud laenukäibed ja fakt, et uusi eluruume valmib järjest rohkem. „Maailma finantskriisi tingimustes läheb Eesti elamispindade

Kinnisvaraturg otsib stabiilset arenguperspektiivi

Järgnevalt on toodud kommentaar 2011. a. II kvartali kinnisvaraturul toimuvat kokkuvõtvale KV.EE kinnisvaraturu ülevaatele. Kinnisvaraturgu mõjutavatest teguritest on enamus pöördumas positiivsesse valgusesse. Suured langusnäitajad hakkavad minevikku vajuma ning turu perspektiiv muutub järjest positiivsemaks. Positiivsed arengud kinnisvara- ja just eriti elamispindade

Statistika: eluasemelaenude turg vaikselt elavnemas

Eesti pankade väljastatud eluasemelaenude intressimäär püsis Eesti Panga andmetel ka 2011. a. II kvartalis 3,3% peal. 2011. a. juuni keskmiseks 1,749% peale tõusnud eurobori juures tähendab stabiilne lõplik intressimäär asjaolu, et pangad on laenude riskimarginaase järjest alandanud. Madalam riskimarginaal omakorda